Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal (0)

Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal.
1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile , Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta “on oma naabritelt röövinud”; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal Uusikaupunki rahuga, mille kohaselt liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa Vene riigiga. Kumb ajajärk oli Eestile positiivsem?
Peale Rootsi võimu kehtestamist siin sai Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks kuningale alluv kindralkuberner . 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. alustas ta reduktsiooni. reduktsioon, mis algul küll ei meeldinud sinnamaani kuningast üsna sõltumatutele aadlitele Rootsile kasulik, sest see aitas katta olulise puudujäägi eelarvest, lisaks elatas provints nüüd end ise ja see omakorda soodustas hariduselu ja kirikuolude arengut. Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks.
Nii Vene kui ka Rootsi ajal olid eesti talupojad sunnismaised pärisorjad. Rootsi ajal talupoegade olukord siiski kergem, kui oli Vene ajal. Kuna Rootsi ajal avaldati Liivimaa reglement. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemeeste karistamine keelati täielikult. Keelatud oli ka võõrandamine maast lahus. Vene ajal aga seati sisse pearahamaks, mis tegi talupoegade elu lihtsamaks. Ning 1819. aastal kaotati pärisorjus hoopiski.
Rootsi ajal oli eestis 10 linna aga Vene ajal tõusis linnade arv 12-ni. Tallinn oli nii Roots kui ka Vene ajal suurim linn. Alguses jäi Vene ajal kaubandus soiku, elavnema hakkas see alles 18. sajandil keskpaigas. Veel tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud. Negatiivne oli valitsuse püüe suurendada Peterburi sadamakäivet, sest selle arvelt langes Tallinna, Narva ja Pärnu kaubanduse osatähtsus. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas, kus valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi , tubakat, tärklist jm. Rootsi ajal olid tähtsateks kauplemiskohtadeks maalaadad. Käsitöö alal säilis tsunftikord ja tekkisid manufaktuurid. Mõlemal ajastul oli suurimaks sisseveo artikliks Prantsuse ja Hispaania sool.
Nii Rootsi kui ka Vene ajal oli Eestis peamiseks usuks Luteri usk. Ning mõlemal ajastul olid kirikud ja muud hooned sõjast räsitud ja kirikuõpetajatest oli puudu. Rootsi aja hakkas räsitud kirikute ja väheste preestrite pärast levima jälle munasusu kombed. Roots ajal toimus ka ohtralt nõiaprotsesse. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonna Osulas Pühajõe mäss. Selle käigus põletasid hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski , kuna nad pidasid seda pühaks peetava jõe rüvetamiseks ja neid tabanud viljaikalduse põhjuseks. Vene ajal jõudis Saksamaalt Baltikumi tehnoloogiline ratsionalism, mis saavutas 18. sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse.
Nii Rootsi kui ka Vene ajal on suur tähtsus Eesti ala kultuuri ja hariduse arengus. 1684. aastal õpetajate seminar , mille praktilist tööd korraldas B. G. Forselius . Lisaks trükiti eesti keele grammatika (H. Stahl), mis esialgu oli sobitatud saksa keele reeglistikuga ja esimene eesti keelne aabits. Lisaks loodi Rootsi ajal Tartu Ülikool. Kahjuks aga Vene ajal koolide arv kahanes ning rahva haridusele anti ajutine tagasilöök. Aga 1739. aastal loodi esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava. Aga see kehtis ainult nendele 7-12 aastastele lastele, kellel ei olnu pastori arvates kodus võimalik lugemist selgeks õppida. Vene ajal, 1784 . aastal asutas kirjanik August von Kotzebue Tallinna esimese teatritruppi Eestis.
Nii Vene kui ka Rootsi aeg on Eesti arengule kaasa aidanud. Aga minu arvates oli siiski positiivsem Eestile Rootsi aeg, kus asutati Tartu Ülikool näiteks. Ja pealegi ega asjata öelda, et „vana, hea Rootsiaeg “. Aga ka Vene ajal oli positiivseid asju näiteks just Vene ajal said talupojad pärisorjusest vabaks.