Kas hea või halb Rootsi aeg ? (9)

Kas hea või halb Rootsi aeg ?
Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Levinud on komme nimetada seda aega " vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani.
Rootsi ajal jagunes Eesti kaheks kubermanguks ,Eesti- ja Liivimaaks. Põhja-Eesti (koos Hiiumaaga) neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa , sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Nii Eesti– kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner . Kindralkubernerid juhtisid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
Kõrvuti kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti– ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri.
17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait , kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks.
Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord , mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele.
Uue aja märgiks olid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad.
Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva.
Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus katoliiklus ja ka ladina keel oma positsioonid säilitasid.
Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, sest kirikuõpetajateks olid valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed kes oskasid ka pidada eestikeelseid jutlusi.
Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja–Eestis katekismuse– ja aabitsaõpetuse. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima
Ma arvan, et luterliku usu levik Eestisse tõi kaasa palju hea. Eelkõige kirjakeele arengule ja levikule.
Karl XI a1ustas 1680. aastal Balti provintsides oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist, mõisamaade riigistamist-reduktsiooni. Rootsi riigi ja kohaliku sakslastest aadli suhted kujunesid jahedateks, isegi vaenulikeks, kuna aadlikud käsitasid seda kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt.
Ma arvan, et Eesti talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus - ja kirikuolude parandamiseks.
Rootsi ajal juhtus ka halbu asju. Näiteks Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus . Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised
Kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastal 1694. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus oli samuti näljahäda. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. Kokku suri umbes 70000 -75000 inimest.
17. sajand oli Eestis nõiaprotsesside kõrghetk.
Ma arvan, et Rootsi aeg oli Eestile hea. Vaatamata mõnele halvale põhjusele juhtus sellel ajal Eestlastega palju head, näiteks rahvahariduse ja kirjakeele levik, mõisate reduktsioon ja suhteliselt pikk rahuaeg .