Vana hea rootsi aeg (0)

Vana Hea Rootsi aeg
Rootsi aeg, mis kestis Eestis rohkem kui 100 aastat, tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Tähtsamateks on kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotus välja kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud , kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid . Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang , mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli põhimõtteliselt kindlaks määramata. Mõlema kubermangu kõige kõrgemaks kohapealseks võimuesindajaiks olid kindralkubernerid kelle ülesannete hulka kuulusid näiteks sõjaväe juhtimine, kubermangu majanduspoliitika korraldamine ja jälgimine, samuti panid nad ametisse madalamaid riigimehi ning kontrollisid nende tööd. Kuid nende ülesannete hulka kuulus ka teede (eriti just sildade) ja postiteenuste korrashoid . Kindralkuberneri enda aga määras ametisse Rootsi kuningas, kellele ta ka vahetult allus. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema . Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi. Kuid 1660.-te aastate alguses halvenes oluliselt Rootsi kuninga ja balti aadli läbisaamine. Kui Karl XI 1660.a. troonile tuli päris ta oma eelkäijalt võlgades riigikassa ja tal oli vaja hakata seda kiiresti täitma. Leidmata selleks muid vahendeid otsustas ta aadlikelt hakata tagasi võtma maid. Liivimaal taasriigistati peaaegu 80% kõigist mõisaist. Eestimaal ja Saaremaal olid need näitajad märksa väiksemad. Eestimaal läksid riigi valdusesse natuke üle poole mõisatest ja Saaremaal ainult 1/3. Kuid ometi ei jäänud mõisnikud ilma oma elukohtadest, tavaliselt rentis riik mõisa välja selle endisele valdajale. Rootsi poliitika Eesti aladel tõi endaga kaasa küll mitmeid kitsendusi aadlikele, kuid soodustas seevastu talurahva hariduse arengut, samuti lasi see periood natuke kergemalt hingata kaupmeestel ja käsitöölistel. 1632 asutati Tartu Ülikooli Johan Skytte eestvedamisel, selle avamist toetas Rootsi kuningas Gustav Adolf, kelle järgi nimetati ülikool Academia Gustavianaks.