Kilpnäärme referaat (0)

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Põhiainevahetuse ja endokriinsüsteemi farmakoloogia

• Mõjutavad KNSi kasvu ja arengut Kilpnäärme hormoonide sünteesi ja sekretsiooni põhietapid: • Joodi aktiivne transport rakkudesse Na+/Isümporteri poolt. • Joodi oksüdeerumine, monojoodtürosiini (MIT) ja dijoodtürosiini teke (DIT). • Türoksiini (T4 ) ja trijoodtüroniini (T3 ) teke joodtürosiinidest. • Türoidhormoonide sekretsioon verre, päevas sekreteeritakse 70-90 g T4 ja 15-30 g T3 . • T4 muutumine T3 kudedes. Hüpo- ja hüpertüreoidism: Vastavalt kilpnäärme hormoonide sekretsiooni langus või tõus. • Türeotoksikoos – hüpertüreoidismi tagajärjel tekkinud kliiniline pilt. K. Vahenõmm 2018 Hüpotüreoidism tabab naisi 5-7x sagedamini. Sagedus suureneb vananedes. 10% üle 50a naistel esineb vähemalt latentne hüpotüreoidism. Etioloogia: Kr. autoimmuunne hüpotüreoidism e. Hashimoto tõbi e. krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – 50%

Bioloogia

16

docx

SISESEKRETSIOON

sees aine, mida kutsutakse teisaseks virgatsaineks e sekundaarne Messenger, mis käivitab selle raku jaoks spetsiifilise iseloomuliku protsessi. Näärme hüpofunktsioon ­ näärme alatalitlus, kus nääre produtseerib hormooni liiga vähe või ei produtseeri üldse. Näärme hüperfunktsioon ­ nääre produtseerib hormooni liiga palju, siis on sellele hormoonile iseloomulikud toimed ülemäära tugevalt väljendunud. Näiteks: kilpnäärme ületalitluse korral on ainevahetus märksa kiirem, tekib rohkem soojust (need inimesed on kõhnad, nende nahatemperatuur on tavalisest kõrgem ja südametegevus on normist palju kiirem). Hormooni toimet me näeme üle- ja alatalitluse korral. 1 2. Hüpotalamo-hüpofüsaarsüsteem. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid ­ ADH ja oksütotsiin. Adenohüpofüüs ja selle hormoonid ­ AKTH, türeotroopne

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

3

docx

Sisenõrenäärmed

Ajuripats sünteesib ka kasvuhormooni Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonsüsteem omavahel seotudKäbikeha Asub samuti peaajusTema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirustKõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Ka need näärmed on kõri piirkonnas ning nende hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealised Neerupealisedpaiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin.

Bioloogia

3

docx

Kilpnäärmehaiguste võrdlev tabel

HÜPOTÜREOOS HÜPERTÜREOOS Definitsioon Hüpotüreoosi korral on tegemist kilpnäärme Hüpertüreoos on kliiniline sündroom, mis on alatalitlusega, mille tulemusel tekib vabade tingitud veres ringlevat kilpnäärmehormoonide hormoonide hulga langus. Seisund, mille puhul sisalduse suurenemisest ning nende ülemäärasest kilpnääre ei tooda piisavalt hormoone. toimest organismis.

Aktiviseerivad tegevused

4

doc

Sisesekretsioon

- Glandula ­ Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid ­ TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN ( need mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse aktiivsust, NS. erutuvust, oksüdatsiooniprotsesside aktiivsust( kehatemp. hoidmine ) ja soodustavad valkude tootmist. ) Kilpnäärme alatalitlusel lapseeas peatub kasv. - Kretinism ­ Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs `asja parandama ` ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust.

Bioloogia

17

pdf

Hormoonid

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid. Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid, osad mõned minutid, tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel

Biokeemia

3

docx

Kordamisküsimused seedeelundkonna kohta

neerupealised, käbikeha.) 5. Milline endokriinnääre omab juhtivat rolli? Hüpofüüs ajuripats 6. Kus toodetakse somatotroopset hormooni? Eessagaras, hüpofüüsis 7. Mis on somatotroopse hormooni eestikeelne nimetus? Kasvuhormoon 8. Mis on adrenokortikotroopse hormooni ülesanne? Mõjutab naiste folliikulite kasvu ja arengut, meestel spermatogeneesi. Stimuleerib neerupealse koore tegevust. 9. Missugune hormoon hüpofüüsist mõjutab kilpnäärme talitlust? Türeotroopne hormoon 10.Hüpofüüs toodab kolme liiki sugunäärmete tööd mõjutavaid hormoone. Mida nad täpsemalt teevad? Reguleerivad naistel folliikulite kasvu ja arengut, menstruaaltsüklit ja rinnanäärmete arengut. Meestel spermatogeneesi. 11.Millist hormooni toodetakse hüpofüüsi kesksagaras ja mida see teeb? Intermediini, reguleerib naha pigmentatsiooni 12.Milliseid hormoone toodab hüpofüüsi tagasagar?

Inimese anatoomia

13

pptx

Hormoonid slideshow

Hormoonid 2012  Mis on hormoonid? Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.  Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi ja elundkonna talitlust.  Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. Hormoonidel on erinev toimeaeg. On hormoone, mis reageerivad hetkelistele muutustele, nagu ehmatus või hirm. Osa hormoone aga reguleerib pikemaajaliste protsesside kulgu ­ näiteks kasvamist, arenemist, paljunemist ja vananemist.  Hormoone eritavad sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed-need näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeh

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)