7 kl. Eesti keele kokkuvõte (1)

Eesti keele lõputöö
Sõnaliigid
Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad.
Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer...
Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima...
Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla...
Õigekiri
Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp
Tüvi on sõna kõige tähtsama osa, mis jääb järgi peale tunnuse ja lõpu eraldamist. Käändsõna tunnus näitab, kas sõna on ainsuses või mitmuses . Ainsusel tähistus puudub, mitmusel on –d, -de, -te
Käändsõna lõpp näitab, mis käändes sõna on, tähistuseks on käände lõpud. Käändsõna lõpus võib esineda ka rõhuliide –gi/-ki.
NT:Võluri|te|ga, ranna|ni, kaunitari |lt|ki
Laadivaheldus
Laadivahelduses muutub sõna erivormides häälikute koosseis. Laadivaheldusele alluvad vaid teatud tähed.

• B-võib kaduda või asenduda v-ga. NT:leib->leiva, luba->loa
  
• D-võib kaduda või asenduda teise häälikuga. NT: madu ->mao, põld ->põllu
  
• S- võib kaduda või asenduda. NT:käsi->käe,vesi ->vee
  
• A- võib kaduda.NT:vaher-> vahtra ,tahta ->tahan
  
• G- võib kaduda või asenduda. NT:kurg-> kure ,põlata ->põlgan
  
• K- võib kaduda või asenduda. NT:sääsk->sääse
  

Vältevaheldus

• Eesti keeles on I, II ja III välde.
  
• Vältevahelduses muutub sõnade sisehäälikute pikkus.
  
• Käändsõnadel tuleb võrrelda ainsuse nimetavat(kes?mis?) ja ainsuse omastavat(kelle?mille?). Kui ainsuse nimetav on tugevas astmes ja omastav nõrgas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui ainsuse nimetav on nõrgas astmes ja omastav tugevas astmes, siis on tugevnev tüvi. NT:keep->keebi (nõrgenev), kitsas -> kitsa (tugenev)
  
• Tegusõnade puhul tuleb võrrelda –da tegevus nime ja ainsuse 1. pööret. Kui –da tegevus nimi on tugevas astmes ja ainsuse 1.p on nõrgaas astmes, siis on nõrgenev tüvi. Kui –da tegevus nimi on nõrgas astmes ja ainsuse 1.p on tugevas astmes, siis on tugenev tüvi. NT: vältida->väldin(nõrgenev), longata->lonkan(tugenev)
  

Käänded
Ainsuse omastava moodustatavad käänded.

• Kõik ainsuse käänded. Alates sisseütlevast. Moodustatakse: ainsuse omastava vorm + erinevad käändelõpud
  
• Mitmuse nimetav. Ainsus +d. NT: Vilka kopra ->vilkad koprad
  

Ainsuse osastav ->mitmuse omastav

• Ainsuse osastav-d ->-de, muud tööd->muude tööde
  
• Ainsuse osastav-t->-te, rasket aastat-> raskete aastate
  
• -Lik liide ->likkude e. Like, usklik-> usklikkude
  
• Ainsuse osastav lõputa->mitmuse omastavaks, enamasti -de
  

Tegusõnavormistik

Tegusõna arv.
On võimalik määrata kahte arvu: ainusu ja mitmus.

Tegusõna pöörded.
Eesti keeles on 3 pööret ainsuses ja 3 pööret mitmuses
A M
Ma Me
Sa Te
Ta nad

Tegusõna aeg
Olevik
Lihtminevik
Täisminevik(olen...)
Enneminevik(olin...)

Tegumood
Umbisikuline ja isikuline

• Isikuline on tavaline
  
• Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa.
  

Olevik-kse
LM-di/ti
TM-on +tud
EM-oli+tud/dud

Kõneviisid

• Kindel
  

O-õpin
LM-õpisin
TM-olen õppinud
EM-olin õppinud

• Tingiv- tunnus on -ksi
  

O-õpiksin
LM- puudub
TM-oleksin õppinud
EM-puudub

• Käskiv-mina vormi pole
  

O-õpi
LM-puudub
TM-olgu õppinud
EM-puudub

• Kaudne- tunnus on -vat
  

O-õppivat
LM-puudub
TM-olevat õppinud
EM-puudub

Tegevusnimed ehk infinitiivid

Ma- infinitiiv

• Õppima
  
• Õppimas
  
• Õppimast
  
• Õppimaks
  
• Õppimata
  

Da-infinitiivid

• Õppida/joosta/lüüa
  
• Õppides/ joostes /lüües
  

Partitsiiibid

Oleviku kesksõnad

• Õppiv
  
• Õppitav/lauldav
  

Mineviku kesksõnad

• Õppinud
  
• Õppitud/lauldud
  

Teonimi
Teonimi tuletatakse tegusõnast ja selle tunnuseks on –mine
Tege|ma->Tegemine
NB:-MINE LÕPP VÕIB OLAA ERINEVATES KÄÄNETES

Tegijanimi
Näitab, kes on lauses tegija.
Laul|ma+ja=laulja
Luulealaliigid ja kõnekujundid
Luule alaliigid

• Proosaluuletus
  
• Ood
  
• Poeem
  
• Sonett
  
• Lüüriline luuletus
  
• Haiku
  
• Ballaad
  
• Pastoraal
  

Loe lähemalt õpik lk 45
Kõnekujundid
Epiteet-lisandsõna, mis tõstab esile mõne asja/nähtuse omadusi
Võrdlus- kõrvutatakse nähtusi sarnasuse alusel ja algab enamasti sõnaga kui/nagu
Metafoor-on peidetud võrdlus
Personifikatsioon- põhineb sellel, et eluta olendile antakse elusolendi tunnused
Sümbol- on kui võrdlus, kus kasutatakse kindlaks määratud tingmärke
Allegooria - on mõistukõne, kus kirjutatakse ühte, aga mõeldakse teist
Rahvaluule
Rahvalaulud

• Regivärsiline
  
• Lõppriimiline
  

Rahvaluule väikeliigid

• Kõnekäänd
  
• Vanasõna
  
• Mõistatus
  

Rahvajutt

• Muinasjutt
  
• Muistend
  
• Naljand
  
• Anekdoot
  
• Pajatus
  
• Paroodia
  

Ulmekirjandus
Ehk teaduslik-fantastiline kirjanus sai alguse 18 sajandi lõpus, kui ilmus sakslase Goethe “Faust“. Kuulsaks tegi selle agha Mary Schelly raamatuga „Frankestain“. Suurkujudeks peetakse Jules Vernet(„20 000 ljööd vee all“) ja H.G. Wells („Ajamasin“, „Nähtamatu“
Eesmärk on hoiatada inimesi tuleviku eest.
Noorsookirjandus
Viimasel 20 aastal on populaarsust kogunud noorsookirjandus. Algselt kirjutati õpetlikus toonis ehk igal jutul oli moraal . Tänapäeval ei pruugi jutus midagi õpetliku olla, aga võib. Üha enam kirjutavad noored iseendale teoseid. Noortekirjanduses kasutatakse palju slängi ja roppusi.
Teemad:

• Meelemürgid
  
• Suhted
  
• Kool
  
• Raha
  
• Välimus
  
• Õnnetuarmastus
  
• Seks
  
• Enestapp
  
• Seksuaalne orientatsioon