Kokku ja lahku kirjutamine (0)

KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE
Põhimõtted:
a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, nt lapsepõlv, peatükk, ülepea;
b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi;
c) traditsioonipõhimõte - õigekirja püsimise nimel hoitakse kinni varem kokkulepitust, nt arvsõnad, ne- ja line-omadussõnad;
d) pikkuspõhimõte - kui teiste põhimõtete alusel kokkukirjutatu läheb liiga pikaks, siis tuleks eelistada lahkukirjutamist, nt keskonnakaitse teemaline (loodushoiuteemaline).
Kui kahtlete, kas kirjutada sõnad kokku või lahku, siis kirjutage parem lahku.
1. Nimisõna +nimisõna: 1) täiendsõna ainsuse nimetavas, lühenenud või s-lõpuline - KOKKU, nt nahkmööbel, kuningriik , naisarst;
2) täiendsõna ainsuse omastavas -
KOKKU(liik, laad, mis liiki?)
LAHKU (kuuluvus, kelle? mille?)
jahikoer, käekell, sõiduauto, varsakabi , maikuu, kalapüük, liivahunnik (mereliiva hunnik ), tikutoos, okaspuumets, allmaaraudteejaam (allmaaraudtee-jaam, allmaaraudtee jaam)
naabri auto, õpiku autor, varsa kabi, looduse
ilu,
küpse vilja pead (küpsed viljapead),
meie kooli õpetajad (meie kooliõpetajad)
3) täiendsõna mitmuse omastavas - tavaliselt LAHKU, nt vigade parandus, ekspertide komisjon , sisehaiguste kliinik
Erandid: a) täiendsõna kahesilbiline - KOKKU, nt lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, käterätik;
b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, hingedepäev.
4) täiendsõna mingis teises käändes - nt vetelpääste, hädasolija, peataolek, teeleminek.
2. Omadus-, arv-, ase-, või määrsõna + nimisõna: tavaliselt LAHKU, nt suur maja, kolm nurka, tol ajal, sel määral; lokkis juuksed
Erandid: a) tekib omaette mõiste - KOKKU, nt kolmnurk , kalliskivi, omakasu, kõrvalhoone, koostöö, kuumaveeallikas , mitmeparteisüsteem;
b) täiendsõna lühenenud tüvega omadussõna - KOKKU, nt lühikursus, võõrkeel;
3 Arvsõnad:
KOKKU
LAHKU
-teist (kümmend): kaksteist
- kümmend: kolmkümmend
-sada: viissada
paarkümmend, mitusada, poolaasta
ühelised: nelikümmend kolm
tuhat: kaks tuhat
miljon: viis miljonit jne
pool miljonit, veerand aaasat
4. Käändsõna + omadussõna: KOKKU, kui
a) tekib omaette mõiste - nt tulikuum, sademeterohke, hulljulge, tumepruun ;
b) täiendsõnadena: eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-;
c) põhisõnadena: -ohtu, -võitu, -karva, -värvi
d) ne- ja line-omadussõnad:
KOKKU
LAHKU
meetrilaiune, mäekõrgune
kuueteistkümneaastane,
T-kujuline, 25-aastane(25aastane),
Koidula-aegne, Atlandi- tagune
nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune
kahekümne kolme aastane,
L.Koidula aegne, Atlandi ookeani tagune,
maja ja aia vaheline
5. Tegusõnad: a) käändsõnad, määrsõnad ja tegusõna tegevusnimed kirjutatakse tegusõna pöördelistest ja käändelistest vormidest LAHKU, nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, remonti vajav mootor, lauldes tehtud tõõ;
b) liit- ja ühendtegusõnad -
LIITTEGUSÕNAD
ÜHENDTEGUSÕNAD
KOKKU
LAHKU
abielluma, alahindama (alahindan), ebaõnnestuma, kooskõlastama
ette võtma (võtan ette, on ette võetud),
aru saama, juttu ajama , meelde jääma
c) ühendtegusõnade kesksõnad esinevad täiendina: kas KOKKU või LAHKU, nt äraminev külaline,ära minev külaline; mahamurdunud puu,maha murdunud puu; vastuvõtmata töö, vastu võtmata töö;
d) ühendtegusõnadest moodustatud käändsõnad (-ja., -mine) ja määrsõnad : KOKKU, nt allakirjutamine, arusaamine, vastuvõtja, pealtvaataja, ettevalmistus, sissepääs, juuresolek, vastuvõtlik, väljapaistev, lugupidavalt.
6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad):
KOKKU
LAHKU
alatasa, üleeile, omapead, ülekäte, seejuures, tasapisi, seljataga,
siiapoole, allpool,
aegamööda, jõudumööda, meeltmööda
nädalakaupa, tükiviisi
kõigepealt, mispärast, käepärast
kahtepidi, kättpidi, ninapidi, otsakorral
mispuhul , uutmoodi, teistviisi, niimoodi , mismoodi , mehemoodi, omamoodi, imeväel, tükkhaaval
väga hea, tohutu suur, seal sees
selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele
poole,
lõuna poolt,
teed mööda, jõudu mööda, meelt mööda
nädala kaupa, tüki viisi, tükkide viisi
käigu pealt, nalja pärast
teed pidi, kahte pidi, sel korral,
sel puhul, poisi moodi, uut moodi,
iga kord, kas või, auru jõul, kirja teel,
kuue väel
7. Sidekriipsu kasutamine:
1) Tähed, sümbolid, arvud - T-kujuline, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, 50-aastane;
2) Liitsõna esimene osa nimi - Läänemere-äärne, Talvesõja-aegne, Koidula-aegne;
3) Nimed - Lõuna-Eesti, Lähis-Ida, Väike-Maarja, Sauna-Madis;
4) liitsõnade korduva osa asemel - sünniaeg ja -koht, õuna- ja marjaaed ;
5) liitmäärsõnad (alaltütlev) - järk-järgult, aeg-ajalt, päev-päevalt;
6) paarissõnad - isa-ema, enam-vähem, tahes-tahtmata, edasi-tagasi, siin-seal, tere-tere (Eesti-Vene läbirääkimised, prantsuse-eesti sõnaraamat);
7) pikemad liitsõnad - korvpalli -meistrivõistlused, elektri- veesoojendi ;
8) liitsõna piiril 3 või enam ühesugust tähte - maa-ala, plekk -katus.
HARJUTUS
Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega.
1. Nädala vahetusel oli vana linnas mitme suguseid kultuuri üritusi. 2. Haljas alale istutati mägi männid. 3. Pisi küsimuste arutamine jäeti koos oleku lõpuks. 4. Iga üks pidi koostama lühikese kahe kõne. 5. Vastas maja avaras taga õues seisid kaks järel kärudega traktorit. 6. Jala käija sai õhtul kella kolm veerand seitsme ajal mööda sõitnud veo autolt pori pritsmeid oma hele hallile nahk kuuele. 7. Valiti 11 liikmeline juhatus. 8. Kahe ja poole tunnine kino seanss möödus ootamatult kiiresti. 9. Suur meister ei suutnud tasa kaalustada oma hetke seisu. 10. Küüs lauku võiks lõikuda avatud akna laual. 11. Kohtasime rõõmsa näolist farmi juhatajat. 12. Vanadel lage ja hooldus raie lankidel kasvavad nüüd mets vaarika põõsad. 13. Üle eelmisel aastal oli ta turniiri tabelis eel viimasel kohal. 14. Päev päevalt muutusin enese kindlamaks. 15. Võistluste lõpp punkt oli Võrts järve äärsel laagri platsil.