Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodutöö 4 - maavarade kaevandamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060   Kodutöö 4     ​1. Maa-ameti Geoportaali veebilehelt (Maavaravarude koondbilansid ) leiate koondbilansidest  maavarade kaevandamise koguseid (kas vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas või 
ehituslubjakivi). Valige üks maavara liik, aastad 2015-2018 ja kaks maakonda, kus need 
maavarad on kaevandatud. 
Kodutöös näidake arvude illustreerimiseks kaevandamise mahud ka graafiliselt ja kirjeldage 
trendi ning pakkuge välja võimalik selgitus viimaste aastate arengule. 
Ehituslubjakivi (kasutatakse näiteks killustiku tootmisel):  Kaevandamise mahud (tuhat m ​ 3 ​)    2015  2016  2017  2018  Kokku kõik MK   1627  1795  1992  1885  Harju maakond  796,1  818,3  784,1  679,3  Ida-Viru maakond  17,4  25,6  44,1  42,7    Viimaste aastatega on ehituslubjakivi kaevandamine olnud Ida-Viru maakonnas kasvutrendis.                   Võrreldes 2016. aastaga suurenes 2017. aasta ehituslubjakivi kaevandamine Ida-Viru maakonnas                     ligikaudu 42%. Seevastu Harju maakonnas on kaevandamine pigem alanenud v.a 2016, kui                         kaevandamine oli kõrgem 2015. aasta omast.  Maanteeameti andmetel prognoositi teedeehituses 2012-2020 aastatel uutele teedele ja nende                     hooldamisele kokku kuni 60 mln m ​ 3 ehitusmaavarasid. Maanteede ehitamisel kasutatakse peamiselt                      


Eestis kaevandatud ehitusmaavarasid, milleks on liiv, kruus ja lubjakivi. Selle põhjal võib eeldada, et                             1 üheks ehituslubjakivi suuremaks kaevandamise põhjuseks viimastel aastatel võib olla just                     teedeehituste laienemine.    2. "Keskkonnatasude seaduses” otsige üles  informatsioon, mis puudutab maavarade 
kaevandamist. 
Keskkonnatasude seadus (hetkel kehtiv). Arvutage välja, kui suured summad  laekuvad kaevandamisõiguse tasudest riigieelarvesse.  2015.a. arvutamiseks kasutage 
Keskkonnatasude seaduses antud alammäära (vt.§ 9).  2016-2018. aa. arvutamisel kasutage 
Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016–2025, mis on pdf failis: 
maav kaev.õiguse tasumäärad. Näidake tulemused tabelis. 
Lubjakivi – 5,5(alammäär) ja 40(ülemmäär) krooni kuupmeetri eest (2015): ligikaudu 1,45 
eurot 
Madalamargiline lubjakivi:  1,30(2016); 1,35 (2017) 1,42 (2018) eurodes    2015 (1,45€)  2016 (1,30€)  2017 (1,35€)  2018 (1,42€)  Harju MK  1154,345  1063,79  1058,535  964,606  Ida-Viru MK  25,23  33,28  59,535  60,634    3. Oletage, et viimasel aastal on kaevandamiskogustest  kaevandatud 5 % rohkem, kui oli 
lubatud. (Eeldage, et ületatud 5% on juba kajastub statistikaameti andmetes). Kui palju oleksid 
pidanud kaevandajad maksma riigile täiendavalt, lähtuvalt keskkonnatasu kõrgendatud 
määrast kaevandamisel? (4. peatükk KESKKONNATASUDE KÕRGENDATUD MÄÄRAD). 
Iga välja arvutatud summa juures märkige, mis 
§ alusel on need arvutused tehtud.  §30. Keskkonnatasu kõrgendatud määr maavara kaevandamisel.  ​Käesoleva seaduse § 9 lõike 2 alusel  kehtestatud maavara kaevandamisõigust rakendatakse viiekordset tasumäära.   Harju maakond - 5*1,42*679,3=4823,03€ -  ​§30  Ida-Viru maakond - 5*1,42*42,70=303,17€ -  ​§30      1  ​https://www.envir.ee/sites/default/files/ehitusmaavaradeprognoos2012-20.pdf  


4. Keskkonnatasude seaduse 8. peatükis on KESKKONNATASUDEST LAEKUVA RAHA 
JAOTUS JA KESKKONNAKAITSE VALDKONNA TOETAMINE [RT I, 22.12.2018, 1 - jõust. 
01.01.2019].  Arvutage välja, kui suur summa on laekunud 2018.a. riigieelarvesse ja kui suur 
summa on laekunud teie poolt valitud maakondade KOV-le.  Rahandusministeeriumi 
koduilehel (
Finantsülevaated) leiate Eelarvearuanne 2018 uuendatud 09.2019. Arvutage välja  kui suurt osa (%) moodustab KOV-dele laekunud teie poolt valitud maavara 
kaevandamisõiguse tasu eelarve tekkepõhisest summast. 
§ 55 ​ 1 ​. ​  ​Laekunud keskkonnatasude jaotumine riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete  vahel 
 
Lubjakivi täitepinnase ühe kaevandatud kuupmeetri eest kaevandamisala asukoha kohaliku 
omavalitsuse üksuse eelarvesse: alates 2017. aasta 1. jaanuarist – 0,225 eurot, alates 2018. aasta 1. 
jaanuarist – 0,232 eurot, alates 2019. aasta 1. jaanuarist – 0,239 eurot, alates 2020. aasta 1. jaanuarist 
– 0,246 eurot, alates 2021. aasta 1. jaanuarist – 0,253 eurot. 
Kodutöö 4 - maavarade kaevandamine #1 Kodutöö 4 - maavarade kaevandamine #2 Kodutöö 4 - maavarade kaevandamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor getu_fetu Õppematerjali autor
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika (TME0060) kodutöö 4.
Maavarade kaevandamine, Maa-ameti Geoportaali veebileht.
"Keskkonnatasude seaduses” otsige üles informatsioon, mis puudutab maavarade kaevandamist.

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

-Energiamaksud
 -Transpordimaksud
 -Saaste- ja ressursimaksud/tasud Keskkonnamaksud EUROSTATi järgi jaotatakse neljaks Saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsii Energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis Transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõiv mootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimise eest Ressursimaksud — maavara kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonna kasutusõiguse tasu Keskkonnamaksud • Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. • Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala. • Alates 2009

Keskkonna kaitse
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

joonis 3.1.). Skeemil on näidatud, et hüviste valmistamiseks kasutatud loodusvarade (joonise vasakpoolses osas üles suunduv voog) hankimisel, töötlemisel ja valmistoodanguks kujundamisel tekivad tahked, vedelad ja gaasilised tootmisjäägid, mis satuvad või suunatakse tootmise käigus loodusesse tagasi. Ülemaailmsed hinnangulised uuringud on näidanud, et valmistoodangu koosseisu läheb vaid 4-6 % kogu loodusest võetavast ainest. Suurimad kaod on kahtlemata maavarade kaevandamisel ja nende töötlemisel ning elektri- ja soojusenergeetikas, kus kogu kütuse mass läheb põletamisel jäätmeteks. Varem või hiljem satub või suunatakse loodusesse tagasi ka toodang. Tarbekaubad, sh. toit jõuavad loodusesse tagasi kiiresti, keskmise kasutusajaga tooted ­ riided, mööbel, autod ja muud masinad ­ on kasutusel kauem. Hooned ja muud rajatised on kõige pikema kasutusajaga, kuid lõpuks ka need amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena

Tehnoökoloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine),

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun