Läänemere kaitse (0)

Läänemere pindala on 415 266 km2, samas kui selle valgala – 1,7 miljonit km2. Keskmine sügavus on umbes 50 m. Kuigi Läänemeri on üleilmses mõõtmes väike, on ta ühe maailma suurima riimveekoguna ökoloogiliselt ainulaadne. Kuna Läänemeri on ookeaniga ühenduses ainult kahe väikese Taani väina kaudu, toimub veevahetus Põhjamerega piiratult ja vesi koos igasuguse selles sisalduva orgaanilise ja anorgaanilise ainega püsib sama umbes 30 aastat. Läänemeri kuulub maailma kõige saastunumate merede hulka. Põhjuseks on nii aeglane veevahetus kui ka mere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Igal aastal veetakse Läänemerel mööda arvukaid ja aktiivselt kasutatavaid laevateid üle 500 miljoni tonni lasti (sh 120 miljonit tonni naftat). Läänemere sadamate vahelistel teedel kurseerib päevas ligi 2000 laeva (sh 200 naftatankerit). Iga kümne aasta jooksul toimub u 3-5 naftareostust. Varsti hakkab paistma, milline on Läänemerre rajatava Nord Streami gaasijuhtme mõju.
Kõige suurem oht sellele merele on eutrofeerumine ja sellest tingitud hapnikupuudus merepõhjas. Selle peatamine nõuab rangeid kaitsemeetmeid ja toitainehulga vähendamist. Ka keskkonnamürgid on suureks ohuks, sest nad on väga püsivad ja bioakumuleeruvad. Et kaitsta seda ainulaadset merd , on loodud mitmesuguseid ühendusi ja projekte. Läänemere kaitse koostöö aluseks on Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon . Konventsioon võeti algselt vastu aastal 1974 ning täiendatuna aastal 1992, mil ka Eesti ühines sellega. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsustevaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon . HELCOM on Helsingi konventsiooni ehk Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni juhtorgan. HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonnaalast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ja Euroopa Liit).
Läänemere Agenda 21 on 1998. aastal Läänemerega piirnevate riikide välisministrite vastuvõetud säästva arengu dokument, mis määrab kindlaks üldised ja valdkondlikud eesmärgid ning tegevuse säästva arengu saavutamiseks Läänemere piirkonnas. ELF on kaastegev kõigi Läänemeremaade rahvuslike WWFi osakondade ja partnerorganisatsioonide projektis BEP – Läänemere Ökoregiooni Tegevuskava. BEP on mitmekesine projekt, mille eesmärgiks on läheneda mere seisundit mõjutavate tegurite tervele kooslusele. Peamiseks eesmärgiks on kaitsta ning võimaluse korral taastada täies mahus Läänemere looduslik mitmekesisus . Läänemere Bioloogid (BMB) on valitsusväline teaduslik organisatsioon , mis peamiselt uurib Läänemere ökosüsteeme ja nende muutusi inimmõju survel . Ühendusse kuulub 9 Läänemere ranniku riiki, sh Eesti. Organisatsioon on asutatud 1968.a Saksamaal. Olulised tegevused Läänemere kaitses:
Vältimaks ülepüüki ja kindlustada järjepidev Läänemere kalavarude säästev majandamine, on vaja viia kalapüük kooskõlla kokku lepitud kvootidega ning luua võimalused kaladele edukaks sigimiseks läbi püügi ajalise ja ruumilise korraldamise. Läänemeri on kuulutatud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolt eriti tundlikuks merealaks. Oluline on riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil teadvustada, et meretranspordi ohutuse tagavad küllaltki lihtsad ja teostatavad meetmed. Reovete ja põllumajanduses liiaga kasutatud väetiste merre valgumine on merekeskkonnale suureks ohuks. Kui rannas värvub vesi rohekaks või pruunikaks, siis sisaldab see massiliselt vetikaid, mis võivad olla inimestele mürgised. Seda nimetatakse ka vee õitsemiseks, mis on hapnikuvaeguse tekkimise kaudu ohtlik teistele meres elutsevatele liikidele. Et seda ohtu vältida, peab loodusesse sattuvaid toitaineid hoolikamalt kontrollima.
Koos HELCOM-ga on saavutatud nii mõndagi: punktreostusallikatest pärit orgaaniliste saasteainete ja toitainete madalamad heitkogused; ohtlikke aineid (näiteks PCB ja DDT) keelustavad riiklikud eeskirjad; tööstuse rangem kontroll (tööstusheitmete puhul on load kohustuslikud); hüljeste ja merikotkaste populatsioonide taastamine; meetmed laevadelt Läänemerre paisatavate ebaseaduslike heitmete kõrvaldamiseks; lämmastiku atmosfäärilise sadenemise oluline vähendamine; väiksema arvu suplusrandade sulgemine tänu tööstus- ja olmereovee käitluse parandamisele; merekeskkonnaseisundi parem ühine seire .
Kuna Läänemeri on olnud väga saastunud, on seda merd ka maailmas kõige põhjalikumalt uuritud. Tänu mitmesugustele konventsioonidele on suudetud päästa mitmed liigid ning kui veel kõvasti tööd teha (ehk kõiki kaitsemeetmeid järgida), hakkab Läänemeri vaikselt „paranema“.