Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärilikkus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline nimetatud haigustest on tal pärilik?
1.Kirjuta lünka puuduvad sõnad
inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, aga sugurakkudes 23 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendest ei muutu. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu Järglastele.
Ühemuna kaksikute erinevus on tingitud ainult keskkonna tingimustest.
2. a) Miks muundatakse taimi geneetiliselt 1) vastupidavust kahjurite vastu 2)kuivuse või külma talumiseks
b)Nimeta 2 enim tuntud ja maailmas kasvavat GMO taime soja ja mais
c) kuldkala, helendav kala
3. A Joonista skeem. Täienda tahvlil olevat skeemi. Lisa puuduvad kromosoomide arvud ja sugukromosoomid .Kirjuta juurde ka sugurakkude simetused ja sündiva lapse sugu.
B. Kas inimese soo kindlakstegemiseks on vaja uurida tingimata tema sugurakkude kromosoome või saab teha ka teisi keharakke uurides. Ei? Põhjenda.
4. Tiit ja Tiiu on kaksikud. Mõlemad on siniste silmadega, heledapäised, musikaalsed lapsed.
Vali õige.
1)Nad on ühemuna/erimuna kaksikud
2)Viljastamisel osales nende puhul üks/kaks munarakku
3) Viljastamisel osales nende puhul üks sperm/mitu spermi.
4)Nad on pärilikkuselt erinevad/sarnased
5. GMO +(kasulikkus) ja -(kahjulikus. Kummalegi 3tk
Kasulikkus: vähem keskkonna saastatust, toit on tervislikum ja puhtam, taimed on haiguskindlamad ja kahjuritele vastupidavad
Kahjulikkus: võib põhjustada ökoloogilise tasakaalu muutumist, taimed võivad olla ka kahjulikud ja suurendada allergia riski, GMO levib kergesti keskkonnas ning reostab teisi taimi.
6. Lapsel on Downi tõbi. Ta haigestus angiini ja lisaks tekkis tal ka nohu .
a)milline nimetatud haigustest on tal pärilik? Downi tõbi
b)Kuidas hoida ära, et sünniks pärilike haigustega lapsi? 1) suguvõsa uuring 2) DNA test
7. Nimeta mutageene
1)bioloogilised- a) viirused b) toksiinid
2)Keemilised-a) tubakasuits b) keskkonnamürgid
3)füüsikalised-a) UV- kiirgus b) radioaktiivne kiirgus
8. Loe läbi tekst ja vasta küsimustele.
Ema tiina päris oma lõualohu oma vanematelt, aga isa Jaak seda tunnust ei kanna. Nendel on 4 last: Mart, Teet , Piia ja Rein . Nende peres on 3 lõualohuga inimest.Eriti hakkab lõualohk silma kaksikutel Piial ja Teedul. Rein ja Mart on selles peres rohkem isa lõuaga.
1)Lapsevanematest lõualohuga on Ema
2)Latest on lõualohuta Rein ja Mart
3)Lõualohu esinemise määrab dominantne/ retsessiivne alleel.
9. Järjesta mõisted alustades kõige üldisemast.
kromosoom, rakk , tuum, DNA, organism, geen
Organism, rakk, tuum, kromosoom, DNA, geen
10.Kirjuta tabelisse 3 dominantset ja 3 retsessiivset tunnust.
Dominantsed : lõualohk, tedretähnid, värvipimedus, kiilaspäisus
Retsessiivsed: albinism , punased juuksed, sinised silmad
Pärilikkus #1 Pärilikkus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mellu2000 Õppematerjali autor
Lühidalt ja kokkuvõtlikult kõigest, mida peaks teadma põhikoolis pärilkkuse kohta. Palju on inimestel kromosoome ja mis on geen? Millised haigused on pärilikus ja millised mitte?

Sarnased õppematerjalid

Geneetika
14
doc

Geneetika

GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond gen

Üldbioloogia
Eksami konspekt
21
doc

Eksami konspekt

4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :..............................................

Mikrobioloogia
Bioloogia konspekt
16
doc

Bioloogia konspekt

INIMESE ALGNE ARENG Idulane ­ esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul ­ loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga ­ sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. ·

Bioloogia
Geneetika
6
docx

Geneetika

2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid - välditakse kõ

Bioloogia
Pärilikkus ja muutlikkus-Suuline arvestus-2 KT-
21
doc

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

3-4 kuni 50/1000 sünni kohta. 6. erijuhud Siiami kaksikud ehk Kaksikud, kellel on erinevad mittetäielikult lahknenud isad, selle aluseks on ajalise kaksikud. viitega polüovulatsioon Mitmikute sünni sagedust mõjutavad tegurid 1. pärilikkus. eeskätt naisepoolsest pärilikkusest, teatud juhtudel toimib ka mehepoolne eelsoodumus. 2. Ajalooline suhtumine eri rahvustel. Ajalooliselt kõige negatiivsem läbi ajaloo olnud aasia rahvustel ­> negatiivne kunstlik valik -> tänapäeval sünnib Aasias kõige vähem mitmikuid. Euroopas ükskõikne suhtumine, Aafrikas teatud hõimudel äärmisel positiivne suhtumine mitmikute sündi -> kunstliku valikute tõttu mitmikute sünni sagedus oluliselt tõusis. Nt

Bioloogia
Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele-18 19 K-konspekt
32
docx

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

andmete analüüsimine ja järelduste tegemine 34.Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test - Mõõdab inimese IQd - Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid - Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele Kuidas IQ geneetiline tase realiseerub Narkomaanide lastel geneetiline võimekus ei realiseeru Beebi aju on õppimismasin; aktiivsuse järjekord:

Üld- ja käitumisgeneetika
Geneetika I vastused
42
docx

Geneetika I vastused

isendeid. Inbriiding – lähedalt suguluses olevate isendite ristumine. Järglaskonnas suureneb homosügootide aste, lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele. Nt on inbriidingu efekt albinism, ehk pigmendi puudumine. Pigmendi puudumise oõhjustav allele sattus sugulusabielude tõttu homosügootsesse olekusse. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Homogameetne sugupool – moodustab sugukromosoomide osas ühesuguseid sugurakke (gameete) Naised XX, sugurakus lisaks autosoomidele X kromosoom Heterogameetne sugupool – moodustab sugukromosoomide osas erinevaid sugurakke Mehed XY, sugurakus lisaks autosoomidele kas X või Y kromosoom Sugukromosoomide arv võib liigiti erineda:  Osadel putukatel avastati lisakromosoomid. Nt on emastel rohutirtsudel üks X-kromosoom rohkem kui isastel

Geneetika
Bioloogia põhjalik konspekt
24
docx

Bioloogia põhjalik konspekt

Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ­ ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia ­ rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ­ ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun