Pärilikkus (0)

Geneetika

GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond gen

Üldbioloogia

Eksami konspekt

4 tsükkel 4 tsükkel.........................................................................................................................1 Pärilikkus.............................................................................................................................3 Pärilikkuse põhimõisted :...................................................................................................................3 Gregor Mendeli seadused :................................................................................................................3 Monohübriidne ristamine :..............................................

Mikrobioloogia

Bioloogia konspekt

INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1. imikuiga sündimisest 1. eluaasta lõpuni. · esimesed 10 elupäeva on vastsündinu iga. ·

Geneetika

2. 1) Ühtlikkusseadus- homosügootide omavahelisel ristamisel (antud alleelipaari suhtes) on järglaskond geno- ja fenotüübilt ühtne. 2) Lahtnemisseadus- heterosügootide -||- toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. 1:2:1 3. kodominantsus- mõlema tunnuse üheaegne avaldumine- nt. kirjud naaritsad intermediaarsus- tunnuste vahepeale avaldumine- hallid kanad ja kuked, roosad taimed. 4. 3)Lahknemisseadus. Polühübriidsel ristamisel avalduvad 2. põlvkonnas kõik erinevad kombinatsioonid, kus 1 alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise oma, sest vaadeldavad geenid on eri kromosoomides. nt AABB x aabb 5. - mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. - Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. 6. Aheldunud pärandumine: - säilitatakse evolutsiooni käigus end õigustanud geenikombinatsioonid - välditakse kõ

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

3-4 kuni 50/1000 sünni kohta. 6. erijuhud Siiami kaksikud ehk Kaksikud, kellel on erinevad mittetäielikult lahknenud isad, selle aluseks on ajalise kaksikud. viitega polüovulatsioon Mitmikute sünni sagedust mõjutavad tegurid 1. pärilikkus. eeskätt naisepoolsest pärilikkusest, teatud juhtudel toimib ka mehepoolne eelsoodumus. 2. Ajalooline suhtumine eri rahvustel. Ajalooliselt kõige negatiivsem läbi ajaloo olnud aasia rahvustel > negatiivne kunstlik valik -> tänapäeval sünnib Aasias kõige vähem mitmikuid. Euroopas ükskõikne suhtumine, Aafrikas teatud hõimudel äärmisel positiivne suhtumine mitmikute sündi -> kunstliku valikute tõttu mitmikute sünni sagedus oluliselt tõusis. Nt

Üld- ja käitumisgeneetika

Üld- ja käitumisgeneetika psühholoogidele (18/19 K) konspekt

andmete analüüsimine ja järelduste tegemine 34.Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test - Mõõdab inimese IQd - Testib inimese ruumilisi ja loogilisi võimeid - Erinevad testid erinevatele vanusegruppidele Kuidas IQ geneetiline tase realiseerub Narkomaanide lastel geneetiline võimekus ei realiseeru Beebi aju on õppimismasin; aktiivsuse järjekord:

Geneetika I vastused

isendeid. Inbriiding – lähedalt suguluses olevate isendite ristumine. Järglaskonnas suureneb homosügootide aste, lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele. Nt on inbriidingu efekt albinism, ehk pigmendi puudumine. Pigmendi puudumise oõhjustav allele sattus sugulusabielude tõttu homosügootsesse olekusse. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Homogameetne sugupool – moodustab sugukromosoomide osas ühesuguseid sugurakke (gameete) Naised XX, sugurakus lisaks autosoomidele X kromosoom Heterogameetne sugupool – moodustab sugukromosoomide osas erinevaid sugurakke Mehed XY, sugurakus lisaks autosoomidele kas X või Y kromosoom Sugukromosoomide arv võib liigiti erineda:  Osadel putukatel avastati lisakromosoomid. Nt on emastel rohutirtsudel üks X-kromosoom rohkem kui isastel

Geneetika

Bioloogia põhjalik konspekt

Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia ravimeetod, kus vigase geeni asemel viiakse rakkudesse terve geen. (ravitakse geneetilisi haigusi) Nanotehnoloogia rakendusteadus, kus luuakse nanomeetrites mõõdetavaid seadmeid ja materjale ning leitakse neile kasutusalasid. Viirused kui nanoosakesed - teame nende suurust ja kuju - suudavad läbida peremeesraku membraani - saame ,,karjatada" neid raku sees - teades nende omadusi saame luua soovitud omadustega materjale Bakterid biotehnoloogias ensüümide tootmine Bakteritega on hea toota sest: - nad vajavad vähe toitaineid - toodetakse suur kogus korraga - saab muuta neid tõhusamalt tootma Ensüümide tootmine: - toodetakse oma rakkudesse - eritavad vedelsöötmesse Ensüüm kogutakse kokku: - bakterite lõhustamisel - vedelsöötmest eraldades Ensüümide tootmise probleemid: - kindlates tingimustes toimub - enamasi madalal temperatuuril - tööstuses