50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HLT
Õppematerjali autor
ee/Taimed/Pysilill/liatris.htm http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=12715 1.18 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: üsna vähenõudlikud, nad eelistavad värsket ja niisket, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Vajavad päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Kasutatud kirjandus: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6137 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kobarpea.htm http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php
Euroopasse kaks sajandit tagasi. [13, 14] Pärdiklilled on madalad kuni poolkõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva poolpõõsad, mõnikord roomava kasvuga. Lehed vastakud. Maski meenutavad, mitut värvi õied asetsevad üksikult lehtede kaenlas. Õied meenutavad veidi lõvilõuga. Õiekrooni ülahuul 2-hõlmaline, püstine, alumine huul 3-hõlmaline, laiuv. Viljaks on õmblustest avanev kupar. [11, 13] Eelistab kasvamiseks päikeselist viljaka niiske pinnasega kasvukohta. Eesti oludes saab kasvatada seemnetest varakult idandades ning taimed ette kasvatades üheaastaste suvelilledena. Talvitamine kasvukohal pole nende taimede külmaõrnuse tõttu mõeldav. [13] Üheaastaseid pärdiklilli kasutatakse lillepeenardes, ääristaimedena. Neid võib istutada rõdu- ja aknakastidesse või vaasidesse maja põhjapoolsele küljele. Mõningad liigid sobivad kiviktaimlasse pinnakattetaimena
ee/index.php?GID=1500 4.McVicar. Jekka, Suuri yrttikirja, WSO, 2004 5.History in your garden: Sweet violet (Viola odorata) http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden- Sweet-violet-Viola-odorata.html 6.Kuidas kasutada kannikest ravimina? http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/kuidas-tarvitada-kannikest-ravimina? id=46402641 7.Violet http://www.bojensen.net/EssentialOilsEng/EssentialOils31/EssentialOils31.htm 8.Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, 2004 Turvaskannike- Viola epipsila Juurmine leht kasvab üksikult.Varrelehed puuduvad.Leht alt karvane. Tavaline kannikeseliik Eesti niisketes metsades ja madalsoodes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Õieraod 5 kuni 20 cm pikad, kandlehekesed paiknevad selle ülemisel poolel. Laimunajad lehed on tömbi tipuga, alt hõredalt kaetud madalate karvadega, pealt aga paljad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, kannus 2–3 mm pikk ja tömbi otsaga. Õitseb mais-juunis.
Joonis 22. Kuldne piimalill (http://en.album.ee/node/22854789/50231723) 26 Joonis 23. Kuldne piimalill 27 Heleenium (Helenium) Konkreetne liik: aedheleenium ehk säralill (Helenium x hybridum) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,6 - 1,5m kõrge, 50 - 100 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: puhmjas Lehed: rohelised, piklikud Õied või õisikud: punane, oranz, kollane, pruun, kirju, keelõitega korvõisikud on enamasti koondunud varre tippu kändana Õitsemine: juuni-september (olenevalt sordist) Liigi eritunnused: vajab talvekatet, ümber istutada ja paljundamiseks jagada on soovitav iga 4...6 aasta tagant, ulukid ei kahjusta Kasvukoha nõuded: Eelistab toitaineterikast, niisket, kuid vett hästi läbilaskvat pinnast ja päikeselist kasvukohta Kasutamine haljastuses: lõikelill, suurematesse püsilillepeenardesse, tumedate okaspuude
tumepunased, veidi jäigad. Leht: Varrelehed lai- kuni piklikmunajad, nõrgalt pikivoldilised ja lühikese tömbi tipuga. Värvuselt kollakas- http://bio.edu.ee/taimed/s kuni rohurohelised, veidi ammal/images/palusam.jp läikivad. Paljunemisviis: eostega Tunnus: kõverdunud tipp, punakas vars, kasvab peaaegu kõikjal. Nimetus: Punane ristik Kuulub sugukonda liblikõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: Sammasjuur hargneb mullapinna lähedal, juureharud tungivad kuni 1,5 m sügavuseni. Vars: 20...70 cm pikkused, tõusvad
Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud Muld: väga õhukesed paepealsed mullad (paas tuleb kõrgemale kui 10 cm), tähis Kh´; väga õhuke rähkmuld K´ või klibumuld Kk. Kõduhorisont kas puudub või on kuni 3 cm,
ee/? op=body&id=233&cid=330&cgid= . 10.09.2013. 1.18 Kobarpea (Ligularia) Konkreetne liik: harilik kobarpea (Liguria sibirica) (joon. 35, joon.36) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 70-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge puhmik. Lehed: suured, südamekujulised või kolmnurksed, pikkusega 30 50 cm. Õied või õisikud: kollased korvõied, koondunud kobarõisikusse. Õitseb juulist septembri alguseni. Liigi eritunnused: on looduskaitse I kaitsekategooria liik ja kuulub Eesti punase raamatu ohualtide kategooriasse. Harilikku kobarpead ohustavad kasvukohtade võsastumine ja soode kuivendamine. Kasvukoha nõuded: niiske, hea drenaaziga ja huumusrikast mulda. Kasutamine haljastuses: aktsenttaimena, veekogude äär. Joonis 35. Harilik kobarpea (http://www.stauder.net/l.htm) Joonis 36. Harilik kobarpea Kasutatud kirjandus: Eesti Entsüklopeedia. 2011. Harilik kobarpea. Kättesaadav http://entsyklopeedia.ee/artikkel/harilik_kobarpea. 10.09.2013. Seemnemaailm
Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid Sookase noored võrsed tihedalt rohekas hallide... Sookase leht ümaram ja pehmem; arukasel peaaegu läigib ja rombjas 11)Paju (Salix-paju perekonnanini....Aspiriin) selts: malpiigialaadsed; sugukond: pajulised Eestis üle 20 eriligi kõrged puud ja ka kääbuspõõsad (nii puud kui ka põõsad) kahekojalised (emas ja isasõised erineval puul) moodustavad vees lisajuuri, juurestik hästi arenenud putuktolmleja valguslembeline
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid