Sipelgad ja nende liigrikkus (0)

Sipelgad ja nende liigirikkus
Referaat

Sisukord:

Sisukord: 1
Sissejuhatus 3
Üldkirjeldus 3
Sipelgate liike erinevates paikkondades 3
Taksonoomia 4
Ohustatud liigid 5
Kaitse tähtus ja meetodid 5
Kaitse kahjuliku inimmõju eest. 5
Kaitse loomariigi esindajate kahjustava tegevuse vastu 6
Tulemused ja arutelu 7
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus

Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid , nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad.
[3]
Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet
[4]
Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid.

Üldkirjeldus

Sipelgad ( Formicidae ) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna . Maailmas on umbes 15000 liiki, kellest põhiosa elavad troopikas. Eestis on aga 53 liiki sipelgaid. [1]
Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica), väikesed mustad, pruunid  või  kollased  murelased(Lasius) ja punakad raudsikud (Myrmica). Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad (Camponotus herculeanus) , kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse Aedades , niitudel ja põldudel esineb sageli väikeste mustade mullamurelaste pesi.[2]
Enamik sipelgaid ehitab pesa pinnasesse, kuklased teevad okastest ja muudest taimeosadest suuri kuhilpesi. Mõnd liiki sipelgad elavad parasiitidena teiste pesades.[2]

Sipelgate liike erinevates paikkondades

Sipelgaid on maailmas ligikaudu 15 000 liiki. Aafrikas elab umbes 2500, Austraalias 1275, Venemaal 350, Euroopas 180 ja Eestis 53 liiki sipelgaid. [1] Leedus umbes 40 liiki[8], Norras 53[9], Soomes 60 [10], Lätis 31 [12]. Kuklaste liike erinevates Eesti naabermaades saab vaadelda alljärgnevas tabelis (Tabel nr.2), kus selgub , et Eestis on olemas kahte liiki sipelgaid, mida teistes antud riikides ei leidu(Formica nemoralis ja Formica nigricans). Samuti leidus kolme liiki kuklasi, mis esinesid kõikides vaatluse all olevates riikides(Formica rufa, Formica lugubris, Formica truncorum).
Tabel nr2
Kuklaste liigid ja nende esinemine riikide kaupa
Liik
Eesti
Soome
Läti
Leedu
Norra
Venemaa
Formica aquilonia
Formica cinerea
+
Formica clara
Formica cunicularia
Formica exsecta
Formica fennica
Formica forsslundi
+
Formica fusca
+
Formica gagatoides
+
Formica lemani
+
Formica lugubris
Formica nemoralis
Formica nigricans
Formica picea
Formica polyctena
Formica pratensis
Formica pressilabris
Formica rufa
Formica rufibarbis
+
Formica sanguinea
Formica suecica
+
Formica transkaucasica
Formica truncorum
Formica uralensis
+

Taksonoomia

Riik: loomad
Hõimkond: lülijalgsed
Klass: putukad
Selts: kiletiivalised
Sugukond : sipelglased

Ohustatud liigid

Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on metsakuklaste rühma kuuluvad sipelgaliigid võetud riikliku kaitse alla(1958. aastast Eesti NSV-s).
[4]
Eesti punases raamatus ülestäheldatud liigid on alljärgnevas tabelis (Tabel nr1) [11]
Tabel nr.1
Ohustatud sipelgad Eestis
Liik
Elupaik
Ohutegur
Kategooria
Formica aquilonia
Metsataimkond
Keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ; Metsamajanduslik tegevus
 Puuduliku andmestikuga
Formica lugubris
Metsataimkond
Keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine; Metsamajanduslik tegevus
 Puuduliku andmestikuga
Formica nemoralis
Metsataimkond
Metsahooldustööd; Metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine; Lageraied
 Puuduliku andmestikuga
Formica polyctena
Metsataimkond
Keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine; Metsamajanduslik tegevus
 Puuduliku andmestikuga
Formica pratensis
Metsataimkond
Keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine; Metsamajanduslik tegevus
 Puuduliku andmestikuga
 Formica rufa
Metsataimkond
Keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine; Metsamajanduslik tegevus
 Puuduliku andmestikuga
[11]
Sipelgate peamiseks ohuteguriks on lageraie.[6]

Kaitse tähtus ja meetodid

Silmaspidades metsakuklaste metsakaitselist tähendust on oluline nende liikide isendeid ja nende pesi kaitsta. Erilist tähelepanu on vaja pöörata linnade, suvituskohtade ning maa-asulate ümbrusesse jäävaid pesi, sest need pesad kanatavad kõige tihedamini ebaküpsete inimeste sihiliku vandaalsuse tõttu. Kui kevadel lõhutud pesa suudavad sipelgad suve jooksul üles ehitada, siis sügisel kahjustunbud pesa ei suudeta parandada ja see võib põhjustada kogu pesakonna hukku, mida põhjustab niiskus ja külm, mille eest lõhutud pesa kaitset ei paku.
Metsakuklaste kasulikkust ja nende arvukuse vähenemise tendentsi arvestades on nad paljudes maades võetud riikliku kaitse alla.

Kaitse kahjuliku inimmõju eest.

Kasutusel olnud ja olevad abinõud metsakuklaste pesade kaitseks:
1.Selgitavad artiklid ajakirjanduses
2. Vestlused ja loengud koolides ja rahvamajades , looduskaitse seltsides, raadios jne
3. Seatakse metsateede ja sihtide äärde käidavatasse kohtadesse selgitavaid silte ja stende
4.Käidavates kohtades paiknevadkuklaspesad ümbritsetatakse teivastest kokkulöödavate kaitseraamidega (millel on pigem moraalne kui praktiline tähtsus)
5. Rahatrahv sihilikul pesa rüüstamisel
[6]
Teatud juhtudel , kui looduskaitse objekte hävitatakse või rikutakse sihilikult ja korduvalt, siis võib see endaga kaasa tuua kriminaalkaristuse- paranduslik töö kuni 1 aasta või rahatrahv kuni 100 rubla (alus:Eesti NSV Kriminaalkoodeksi §198) [7]
Tänapäeval on kuklase pesa hävitamisel rahatrahv kuni 6000 krooni ehk 382€[7]
Lubamatult palju hävineb kuklaspesi metsamajanduslikel töödel. Talvise raie korral hävivad langil praktiliselt kõik pesad kuhila laialiajamise või kinnitallamise ja sellele järgneva külmumise tõttu. Suvisel lageraiel hävineb pesi vähem, kuid allesjäänud pesakonnad on määratud hukkumisele toidupuuduse tõttu.
Seetõttu tuleb :
1.Lageraiele eelneval varakevadel elujõulised kuklaspesad langilt üle viia teise sobivasse kohta. Samuti tuleb pesad ära viia kraavide ja elektriliinide trassidelt enne puude langetamsit.
2.Hooldusraied ja aegjärgulised raied organiseerida selliselt, et puude langetamine ja kokkuvedu kuklaspesi oluliselt ei kahjustaks. Tuleb vältida siplegate poolt külastavate lehetäipuude raiumist.
3. Pesaterritooriumi piirkonnas tuleks loobuda keemilisest tõrjest, sest need piirkonnad on piisavalt kahjurikindlad.
[7]

Kaitse loomariigi esindajate kahjustava tegevuse vastu

Võrreldes inimese poolt tekitatud kahjuga on metsloomade kahjustused märksa väiksemad. Imetajatest on kõige ohtlikumad metssead, kes otsivad sealt toitu ja kasutavad pesasid ka magamiskohtasdena. Harvemini rikuvad pesi ka mägrad, rebased karud jt.
Lindudest on siplegate peamiseks vaenlaseks rähnlased(roherähn, kirjurähnid, väänkael).
Loomade poolt tehtud kahjustusi saab vältida järgmiste abinõudega:
1.Pesade kohale asetatakse plastik või traatvõrgust kaitsetelgid, mis takistavad loomade juurdepääsu pesani.
Võrk ei tohi olla liiga tihe, et see segab pesa mikrokliimat- pesad võivad hallitama minna.
2.Pesakuhil kaetakse kuuseokstega. See metoodika töötab samal põhimõttel, kui võrktelgikagi, kuid on käepärasem, see eest võib tuua kaasa kahjulike mõjusid pesakuhila mikrokliima ja õhuvahetusele.
3.Pesa piiratakse teivastest taraga või kaitseraamiga. Takistab metssigade hävitavat tegevust
4.Metssigade talvise lisatoitumise kohad valitakse puistutesse, kus pole läheduses metsakuklase pesi
[6]

Tulemused ja arutelu

Käsolevas referaadis selgus, et sipelgad, eriti metsakuklased on bioloogilise mitmekesisu seisukohast ülimalt olulisel kohal. Metsa kaitse ja korrashoid on nende elutegevusega kaasnev nähtus. Mets aga on kodu paljudele loomadele, taimedele, seepärast on ka metsa korrashoid loodusliku mitmekesisuse kohapealt oluline. Selleks et metsade korrashoid jätkuks edukalt, on vaja kaitsta meie metskuklasi, kes on ohustatud eelkõige inimtegevuse tagajärgedel ning vähemal määral ka metsloomade tõttu. Inimesed on metsakuklaste kaitseks praktiseerinud ka erinevaid kaitsevahendeid. Nii füüsilisel kujul pesa ümber, kui ka muul moel, ehk siis informeerides inimesi teabevahendite läbi.

Kokkuvõte

Käesolevas referaadis käsitleti sipelglaste sugukonda kuuluvate kuklaste tähtsust ja ohustatust Eestis. Kuklased on olnud riikliku kaitse all juba 1958. aastast. Ned kannavad suurt rolli metsade ökoloogilise tasakaalu korrashoiul ja bioloogilise mitmekesisuse säilivusel. Metsakuklased vajavad kaitset, seda eelkõige inimeste poolt põhjustatud kahjulike mõjude eest.

Kasutatud kirjandus

[1] Martin Ants-Johannes „Sipelgad aias, mesilas, põllul ja metsas:sipelgate tõrje mahemeetodid“
http://www.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/ants-johannes_martin_09.03.2011tartu_ams_sipelgad_mesilas_esitlus_pr-7-1.4-33.pdf (02.10.2011)
[2]Eesti Entsüklopeedia, 8. kõide, Eestientsüklopeediakirjastus 1995
[3] Loomad Burnie David, DK 2001
[4] Merihein A. Sipelgad metsas, Valgus, Tallinn 1975
[5] http://zbi.ee/punane/liigid/selgrootud.html (03.10.2011)
[6] V. Maavara ja A. Merihein ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumi väljaanne, Sipelgate kasutamine metsakaitses, Tallinn 1968
[7] Aare Juhan, Rännumehe aabits, http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1095584/R+aabits+eesti.pdf (08.01.2011)
[8] http://lt.wikipedia.org/wiki/Skruzd%C4%97l%C4%97s
[9] http://no.wikipedia.org/wiki/Maur
[10] http://fi.wikipedia.org/wiki/Muurahaiset
[11] http://elurikkus.ut.ee/elr_tree.php?lang=est&id=184752&rank=60&id_intro=3
[12] http://raksti.daba.lv/referaati/2001/JDreimanis/
2