,,Politeia" Platon Põhiidee: Autor tahab öelda, et kõige paremini juhitud polis on selline, mida juhivad need, kes seda kõige vähem ihkavad. Nemad loovad hea riigi kõigi jaoks, sest neil on kogemusi nii ,,all" kui ka ,,üleval". Samas arutatakse ka ideaalse riigi valitsemise vormi üle ning, et ideaalses riigis peaks olema haritud rahvas, ühtekuuluvustunne ja õiglased seadused. Põhipunktid: 1. Koopavõrdpildi abil seletatakse lahti, kuidas võib koopast välja minnes inimese maailmapilt muutuda, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema. 2. Haridus on teadmised, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna ...
,,Filosoof ühiskonnas" Jacques Maritain Põhiidee: Tekstis arutletakse filosoofia ja filosoofi rolli ning nende mõjujõudu tänapäeval ning nende kasulikkusest ühiskonnas. Samuti tuleb ka juttu Sokratese moraali ehk praktilisest filosoofiat. Põhipunktid: 1. Filosoofid on inimesed kes otsivad tarkust kuid see on valdkond, kus pole ealeski olnud üleproduktsiooni. 2. Halb filosoofia on ühiskonnale tõsiseks nuhtluseks kuid hea seevastu jumalikuks õnnistuseks. 3. Filosoofia on meile ülimalt tarvilik, kuna ta meenutab meile, miks mingid asjad tegelikult toimuvad, mis on nende põhjusteks. 4. Inimelu eesmärkide määratlemine kuulub tarkuse valdkonda, mitte teaduse. 5. Filosoof ühiskonnas on sama oluline kui riigitegelane ühiskonna valitsemises kuna eksides võivad nad hävitada palju kuid õigeid otsuseid tehes võivad mõlemad äärmiselt kasulikuks osutuda. 6. Filosoof peab olema ühiskonnas, mitte sealt ...
Abstraktsioonid Põhiidee: Kui me ei esita mingi mõiste kohta küsimust, mis see on, teame seda suurepäraselt, aga kui peame seda seletama ei oska me seda. Põhipunktid: 1. Püha Augustinius teadis suurepäraselt, mis miski on, ta sai kõigest aru, aga kui temalt küsiti mingi asja seletust, siis ei osanud ta sellele vastata. 2. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 3. Hume sõnul peab olema kõigel, mis juhtub, põhjus ja kuna juhus ei ole põhjus, siis ei saa öelda, et miski on toimunud juhuslikult. 4. Inimene võib ideaalselt tunda aktiivsete tegusõnade tähendust nagu näiteks ,,teadma" kuid mitte abstraktse nimisõna tähendust ,,teadmine". Võib küll tekkida kiusatus öelda, et me teame seda kuid kui küsida ,,Mis on teadmine?", siis sellele vastata ei osata. 5. Kui ilmaennustaja annab hommikul oma kuulajate...
,,Novum Organum" Francis Bacon Põhiidee: Teos keskendub mitmetele vastuoludele ühiskonnas, millele seni ei olnud keegi osanud tähelepanu pöörata. Ta mõistis, et teadusalased teadmised võivad anda inimesele võimu looduse üle, kuid tema arvates polnud keegi osanud seda veel õigesti kasutada. Probleemide lahendamiseks soovitab Bacon senise deduktsiooni asemel kasutada arutlemise meetodina induktsiooni. Inimeste tähelepanu hajutamiseks on olemas nelja tüüpi iidolid ehk viirastused: hõimu-, koopa-, turu- ja teatriiidolid. Põhipunktid: 1. Kui inimesed otsustavad eemaldada suurt objekti ilma tööriistadeta, isegi kui nad valivad seda tööd tegema ainult tugevad inimesed, oleks see ikkagi mõttetu. 2. On kaks meetodit: üks, kus järgitakse olemasolevaid teadmisi, ja teine, kus leiutatakse midagi uut. Need, kellele sobib esimene meetod paremini, jätkaku samas vaimus. Küll aga need, kellele loodus on andnud võime näha asj...
Kes mõtleb abstraktselt? Põhiidee: Abstraktselt mõtleb ainult harimatu inimene. Heas seltskonnas seda ei tehtagi, kuna see on liiga lihtne ja madal. Harimatu inimene loob tihti abstraktseid üldistusi ja ei mõtle tagamaile. Põhipunktid: 1. Soliidse seltskonna jaoks pole midagi talumatumat kui seletamine, sest vajaduse korral taipab haritud inimene seda niisamagi. 2. Ei saa ihaldada seda, mida ei tunta. Samuti ei saa seda ka vihata. 3. Abstraktne mõtlemine on haritud inimese jaoks liiga suursugune, ta ei taha mõelda nii, sest sellega võib ta kogemata ennast naeruvääristada ja teiste poolt hüljatuks osutuda. 4. Haritud inimene ei mõtle abstraktselt, sest ta otsib loogilisi lahendusi asjadele, abstraktne mõtlemine oleks samas liiga kerge tema jaoks, sest asjadel puuduks siis sisu. 5. Lihtrahvas ei näe hukkamisplatsile viidud mõrtsukas muud kui tühipaljast mõrtsukat. 6. Haritud inimene n...
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2. Kõige tõesema info saab vaatluse abil. Näiteks Läti Henriku kirjutatud ,,Liivimaa kroonikat" käsitletakse kui tõest allikat, kuid kui võtta mõni sarnast teemat käsitlev ilukirjanduslik teos, suhtub lugeja selle sisusse skeptiliselt. 3. Kui me kuuleme mingit väidet ja kahtleme selles, siis me pigem kontrollime selle tõesust, kui hakkame küsima, kellelt selline ...
,,Miks ma kristlane ei ole" Bertrand Russell Põhiidee: Kuna levima hakkas dissidentlus ja sellega ka ideed, kuidas jumala olemasolu ümber lükata, mõtles katoliku kirik välja tõestused, kuidas sellele lõpp teha. Bertrand Russell võtab neist mõningad selles teoses ette ja tõestab ka nende mittekehtivuse. Lisaks toob ta veel välja ka muid probleeme ja vastuolusid, mis selles õpetuses leidub ning põhjendab, miks ta kristlane ei ole. Põhipunktid: 1. Kristlased väidavad, et kõigel, mida me näeme, peab olema põhjus ja kui minna mööda põhjuste ahelat aina edasi, jõuame algpõhjuseni, milleks on Jumal. Algpõhjuse argument on alusetu, sest kõigel eksisteerival peab olema põhjus, ka Jumalal. See arvamus, et kõigel peab olema algus, tuleb tegelikult meie kujutlusvõime viletsusest. 2. Veel mõned sajandid tagasi oli väga suur mõjujõud loodusseadustel, kuid mida enam teadus areneb, seda kindlamaks saab teadmine, et...
,,Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust" Immanuel Kant Põhiidee: Kant usub, et ajaloo mõtte otsimine ja selle leidmine aitab looduse sihi suunas kulgemisele kaasa ja ajalugu saab selge sisu, mis vastasel juhul oleks vaid lõputu kaootiliste inimtegude kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inim...
,,Teoloogia summa" esimese osa küsimus 2, Aquino Thomas Põhiidee: Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 käsitleb kolme aspekti eraldi artiklitena. Esimeses tuuakse poolt- ja vastuargumente Jumala olemise iseenesest teadmise, teises Jumala olemise tõestamise kohta. Kolmandas artiklis tuuakse välja viis Jumala tõestamise viisi. Artikkel 1: 1. Johannes Damaskusest ütleb oma raamatu alguses, et Jumala olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Samas on ka võimalik mõelda vastupidi nagu Meeletu ütles, et Jumalat ei ole olemas. Väike laps ei tea, et Jumal on olemas enne, kui vanemad pole talle seda öelnud. Järelikult Jumala olemasolu pole iseenesest teada. 2. Kui asi on ainult arus, ei pruugigi see olemas olla. Näiteks kui me oleme UFOsid näinud, peavad nad olemas olema, kui me pole neid näinud, võime uskuda ikkagi, et nad on olemas. Jumal on kõige suurem ja seega eksis...
,,Arutlus meetodist IV osa" Rene Descartes Põhiidee: Tekstis satuvad põhjalikuma arutelu alla mitmed esimeses meditatsioonis mainitud teemad, nagu jumala ja inimeste täiuslikkus, samuti ka eksistents. Põhipunktid: 1. Mõndade maade kombed on väga veidrad, kuid neid kombeid austatakse siiski ja peetakse neist kinni ja neis ei kahelda. Nii on ka inimeste mõtete ja tundmustega- kõik mida me tunneme ja näeme ei saa olla vale. 2. Kui ta pidas kõike vääraks ja ebatõeliseks, hakkas paratamatult mõtlema selle peale, et ta mõtleb, järelikult on olemas. Ta hakkas mõtlema, mis ta on. See, et ta kahtles teiste asjade olemasolus tõestas seda, et ta on olemas. 3. Kui inimene kahtleb, siis järelikult kahtleb ta sellepärast, et ta on ebatäiuslik. Kuna inimene ei ole ainus eksisteeriv olevus teab ta, et temast on keegi täiuslikum. Inimesest saab täiuslikum olla ainult Jumal ja temas ei ole midagi ebatäiuslik...
Katrin Lang RA51/61 1. Kuidas tekkisid keskajal linnad? Keskaja linnad tekkisid endiste antiiklinnade kohale, kuna esile kerkinud valitsejad rajasid enda kindlustatud tugipunktid sinna. Keskaja linnadeks arenesid tugipunkti ümbritsevad asulad. Sellised tugipunktid muutusid areneva linna südaks. Hiljem tekkisid pfalzide ja tugipunktide asemele kloostrid, mis hõlmasid teinekord linnustest suuremaidki maa-alasid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Linnad muutusid turvalisemaks, kuna neid hakati kindlustama. Turvalised olid kloostrite või linnuste vahetus naabruses asuvad käsitööliste asumid – vicus, suburbium või portus
Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A.U.-le appi Üldpealetung. Vallutati Camporetto.
Toote valmistamise etapid: ·uurimis- ja arendustegevus ·detailide valmistamine ·kokku monteerimine ·müük ja hooldus Ettevõtlusvõrgustiku moodustavad liiderfirmad, alltöövõtjad, lepingupartnerid Kolooniad Koloonia - riik, mis poliitiliselt sõltub mõnest teisest riigist e emamaast. Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
Seisund ● Narkootikumid tekitavad kaifi oleku ja sa tunned ülierutatud, agressiivsust,väsimust Kuidas tunda tarvitajat ● Tarvitaja võib olla üli energiline või väga vaikne ja kuri. ● Nägu võib olla kahvatu ja silmad punased. ● Võib olla ülierutatud Kasutatud kirjandus ● Google.ee (pildid) ● Kadrina.edu.ee ● wikipeedia Ravi ● On olemas tugipunktid kus saab abi otsida. ● Erinevad ravimid mis leevendavad sõltuvust. ● Narkomaania pole haigust ja sellele ravi pole. Täname kuulamast
Teine maailmasõda Jaapani rünnak USA-le Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründaski Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat USA mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Ameeriklased kandsid sõjas raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias, kuid 1942. aastal toimus Vaiksel ookeanil uus tähtis lahing. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle ning võib öelda, et lahing oli jaapanlastele hävituslik. Midway lahing pööras jõudude vahekorra ameerika kasuks ning USA hakkas tagasi valluta...
õndsus taevariigis - võit "uskmatute" üle toob ka maapealset kasu. "Siin Õhtumaal pole põld kuigi lahke. Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: Urbanus II "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine Ei vabastatud
püha haua tagasi võita. Retk ebaõnnestus, osa lapsi sattus orjusesse, osad surid ja koju tagasi jõudsid vaid vähesed. Ristisõdade tulemused. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad, kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid, hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood ja ka riided. Sooviti leida uusi maid, kuhu elama asuda, aga see ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees- Aasias. Kristuse haua vabastamine. Väike- ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine, ei vabastatud territooriume idas, kui Bütsantsist näidati üleoleku juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol.
Tugipunktid: Lübeck (1943), Riia (1201). Piiskopid: Meinhard (rahumeelne misjon), tema abiline Theoderich, Berthold (kogus sõjaväe, tüli liivlastega, tagasi Saksam-le), Albert (vallutussõja peamine juht). 1202 Mõõgavendade ordu I 1208-1212 1. 1208 süg Sissetung Ugandisse (ugandlased olevat ammu tunginud kallale Venemaale reisivatele saksa kaupmeestele. Mõõgavendade ordut toetasid latgalid, kuna eestlased olevat ka neile kahju teinud) 2. 1210 Võnnu piiramine, eestlaste vasturetk 3. Ümera lahing eestlase ootamatu kallaletung metsas võit 4. 1211 kevadtalv Vlj piiramine, sakslased kasutasid kiviheitemasinat 6.päeval alustati läbirääkimisi, linnusesse lubati preestreid 5. 1211 suvi Eestlaste pealetungid, Toreida linnus eestlased pidid laevad maha jätma ja põgenema 6. 1212 kevad Toreida vaherahu (katk + eestl-d otsisid liitlasi) II 1215 1227 1215 alg rüüsteret...
Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt. Need ristisõdijad, kes olid andnud tõotuse ristisõtta minna, tulid pärast sõda tagasi kodumaale. Oli vaja püsivat sõjalist jõudu kohalepeal, selleks loodi Palestiinas kohalikud rüütliordud. Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“
4) Neljas põlvkond. Tootmise ja toodete keerukuse kasvu ja toote elutsükli lühenemise tõttu tuli kasutusele võtta paindlikum juhtimissüsteem. 4. Briti ja Hispaania tüüpi kolooniad. Hispaania-iseseisvus 20. saj. alguses. Tekkis 20 uut riiki. Need olid vaesed ja hilisagraarsed. 5. Kolooniate tüübid. Ümberasumiskoloonia-Kolooniad mis iseseisvusid ja selle tulemusena tekkis palju osariike. Faktooria-Euroopa riikide majanduslikud ja sõjalised tugipunktid Kaugidas ja Aafrikas. Istanduskoloonia-Suure pindalaga taimekasvatusettevõte. Ressurskoloonia-Kolooniad mida Euroopa riigid kasutasid toorme hankimiseks. Reservkoloonia-Kolooniad, mis kuulusid EU riikidele, juhuks kui peaks kunagi nende ressurse vaja minema. Poolkoloonia-Koloonia mis säilitas osalise iseseisvuse ja oma valitsuse, kuid poliitilisi ja majanduslike küsimusi otsustas emamaa. 6. Riigi arengutaseme näitajad.
Hilisindustriaalne 18.saj.lõpp19.saj.algus üleminek masinalisele suurtootmisele, elatusmaj lõplik väljatõrjumine, aurumasina leiutamine, kivisüsi, sisepõlemismootor, nafta Postindustriaalne tuuma ja kosmosetehnika, arvutid, vaimne töö ja teenused maj alus Koloonia riik, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist Emamaa riik, kes on mingi riigi allutanud Impeerium Emamaa+talle kuuluvate kolooniatega Faktoorid kaubanduslikud ja sõjalised tugipunktid (KaugIdas, PAm) Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest, Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus,
........13 3Põhikaardistamine.........................................................................................................16 3.1Aeropildistamine ja aerofotode sidumine...............................................................16 3.1.1Kasutatav lennuk ja aerofotokaamera..............................................................16 3.1.2Arvutused maa-ala aeropildistamiseks mõõtkavas 1:30 000...........................18 3.1.3Aeropildistamise täiendavad tugipunktid........................................................20 3.1.4Geodeetiliste tugipunktide markeerimine........................................................20 3.2Fotogramm-meetrilised tööd..................................................................................21 3.2.1Täiendavate tugipunktide koordinaatide ja kõrguste määramine ruumilise fototriangulatsiooni rajamise teel............................................................................21
suurema osa majandusest hõlmab teenindus sektor; info kiire levik; globaliseeriumine; 1970. jõuti postindust.; tuumaenergia, arvutid jne. 2) sõltuvindustrialiseerimine *koloonia - territoorium, mis sõltub majanduslikult või poliitiliselt teisest riigist *koloonia liigid: ümberasumiskoloonia (rajati emamaa üleliigse rahvastiku ümeberasustamiseks); faktooria (kaubanduslikud või sõjalised tugipunktid võõral maal); istanduskoloonia (istanduskultuuride kasvatamiseks);ressursikoloonia (rajati emamaal puuduvate loodusvarade hankimiseks,19.saj); reservkolooniad (emamaa vallutab igaks juhuks tagavaraks); poolkolooniad (maad, mida ei õnnestunud lõplikult ja täielikult vallutada, sõltusid ikka emamaast); kolooniate iseseisvumise põhjused - sõjad mõjutasid maailmamajanduse toimimist ning seetõttu hakati otsima võimalusi koloniaalsüsteemi ümber kujundada.
Jaapan · Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. · Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. · Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. · Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid. Atlandi harta · Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis neile kallale. · 1941. aasta juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe. · Tihenes ka USA ja Suurbritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. · 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat
Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse. Täisealised mehed vangilaagrisse kus enamus neist hukkus. Likvideeriti isetegevus seltse, suleti ajalehti, ajakirju, hävitati ausambaid.ja raamatuid..
Põhjenda! Kui Jaapan 7. dets 1941 ootamatult ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris, tõi see kaasa Ameerika sekkumise II maailmasõtta. Ameerika sekkus aktiivselt lahingtegevusse, näiteks sundisid tema väed SaksaItaalia vägesid alistuma Aafrikas 1943 ning osales jõudsalt Itaalias, kus USA ja Briti väed maabusid 3. septembril 1943. Jaapan seevastu suutis hõivata lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu Aasias. Positsioonid maailmas olid muutumas USA tõusis ühaenam esile ning tõusis läänemaailma liidriks. Jaapanlased pidid aga Midway saarestiku lähedal tunnistma Ameerika laevastiku võitu. Jaapanlastele ei toonud isegi edu kamikazede rünnakud. 4. Miks võib nimetada 1943. a pöördeliseks II maailmasõjas? Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu? Põhjuseid on mitmed, miks võib nimetada 1943
, mis viiakse läbi teiste riikide huvides ja nende teiste riikide huvides ja jõududega. (Toimus koloniariseerimise kaudu) 1. Ümberasumiskoloonia- USA, Kanada, Prantsusmaa. Inimesed lahkusid kodumaalt, mindi mujale oma teadmistega. Arenesid sama mudeli järgi, põliselanikud söödi välja. 2. Istanduskoloonia- Banaanivabariik(vürtsid) 3. Ressursikoloonia- naftavälja müümime 4. Poolkolooniad 5. Faktooriad 6. Reservkolooniad- Sõjalised tugipunktid, ei toimunud tootmis sisseviimist, kõige vaesemad Infoühiskond Eeldusi- Koloniaalimpeeriumite lagunemine, suured läbimurred. 1970ndate info tekke. Tehnoloogilised murrangud: · Infotehnoloogia areng · Geenitehnoloogia · Nanotehnoloogia · Alternatiivenergeetika(taastuv) · Äriteenused · Meelelahutus · Logistika(kaubad õigel ajal õigesse kohta ja et oleks odavam) Majandusharud
Itaalia linnadel oli soov saada juhtivateks kaubalinnadeks. Soov täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad.Kaubavahetuses algas kiire tõus. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. •Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood ja riided. •Eurooplastel tekkis soov leida uusi maid, kuhu elama asuda. Soov ei täitunud, sest viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. •Ristisõdade usuline soov, Kristuse haua vabastamine, ei täitunud. Siiski said palverändurid loa seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. •Väike-Aasia ega Ees-Aasia vabastamine ning sealse üleoleku näitamine ei õnnestunud, kuna ei vabastatud soovitud territooriume idas. Kuigi Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204. aastal, kui vallutati Konstantinoopol. poitiers' lahing on muidu 1356 inglaste ja prantslaste vahel
Millised on nn peamised inimlikud ja jumalikud voorused? 7. Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim
kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja riikidele erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid nende ühist väljaastumist rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ning vastuolusid. Samas jäid vallutatud riikide kultuur samaks. Itaalias võeti võidetult ära osa maast 1/3. Mitmele poole rajati rooma asulaid- kolooniad. Rooma kolooniad olid rooma riigi sõjalised tugipunktid allaheidetud aladel. Osa võidetud linnu said munitsiipiumi staatuses- neil säilis omavalitsus ja nende elanikele anti rooma kodanike õigus. Enamik itaalia linnu ja rahvaid oli rooma liitlased. Vallutatud alad väljaspool itaaliat olid rooma provintsid. Iga provintsi valitses asehaldur, kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat. Nad ei saanud riigilt palka, nad pressised kohalikult rahvalt raha välja ja võtsid altkäemaksu. Muutused rooma ühiskonnas vabariigi ajal.
süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Minu arvamus on see, et iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud- viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine ei vabastanud territooriume idas, kuid Bütsantsist näidati üleolekut juba 1204
kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 nädalaga. NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpul toimus murdelahing, kus Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. JAAPAN RÜNDAB USA'D 7. dets 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus olevat Pearl Harbor'i mereväebaasi. Jaapan oli USA'le sõda kuulutatud, sellega ühinesid Saksamaa ja Itaalia. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid. 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli aga jaapanlastele hävituslik. HITLERI VASTANE KOALITSIOON 1941. august kirjutasid USA ja Suurbritannia alla Atlandi hartale, selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus. 1942 kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustuti kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja hiljem nendega liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
sõltuvad talupojad. - lään e feood - valitseja antud maatükk, mille eest pidi tasuma väeteenistusega. - läänimees e feodaal maatüki saaja - senjöör lääni andja - vasall lääni saaja 12. Õiguslikud rühmad - sakslased olid staatuselt kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm. - mittesakslasteks nimetati 15.-16. saj tavaliselt põliskeelt kõnelevaid inimesi(eestlased, lätlased, liivlased), üldjuhul talupoegi. 13. Linnused - linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. - Linnuste tüübid: · Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepääl) · Kastelli tüüpi korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide) · Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14
Põhja – ja Lõuna-Eesti murreteks. Alamsaksa keel domineeris poliitikas, kaubanduses ja keerulisematel käsitööaladel. Ülemsaksa keel oli kirjakeel. Ladina keel oli kiriku, parema koolihariduse, teaduse ja kaugemate välissuhete keel. Positsioon inimesel ühiskonnas tingis ka sellele, millisele keelele ta oma elus põhendus. Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes laias laastus “sakslasteks” ja “mittesakslasteks”. Linnused: Esimesed kindlustatud tugipunktid rajaisd Saksa- Skandinaavia vallutajad juba ristisõja käigus. Enamasti rajati muinaslinnuste kohale. Linnused olid keskaegsel Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu – ja halduskeskused. Peamiseks linnuste ehitajaks oli Saks ordu, kellel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti. Eesti aladele püstitati 17 suuremat tugipunkti. Ka vasallid püstitasid endale linnuseid. Kuna linnused olid võimukeskused pöörati seal tähelepanu esinduslikkusele ja esteetikale. Talupoegadel oli
Berthold kogus tugeva ristisõdijate väe, kuid suri esimeses sõjas. 3.Mille poolest erines piiskop Alberti tegevus eelkäijate Meinhardi ja Bertholdi omast? Albert oli teinud omale tugipunkti Riia linna liivlaste sekka ning kasutanud sealt oma varustuse ja sõjameeste arendamist. Albert suutis ristida latgalid, Väina ja Koiva jõe ääres olevad liivlased. 4.Miks õnnestus ristisõdijatel liivlaste ja latgalite alad suhteliselt kiiresti vallutada? Sest neil olid seal juba oma tugipunktid üles pandud. 5.Milline tähendus eestlaste ajalooteadvuses on Ümera ja Madisepäeva lahingutel? Kuidas need lõppesid? Kes oli Kaupo, kes Lembitu? Ümera lahinguga saavutasid eestlased võidu sakslaste üle, mis andis neile lootust. Madisepäeva lahing oli vihane lahing, mis kestis tunde ja kus eestlased said lüüa ning sõlmisid rahu sakslastega. Mõlemad pooled said raskelt kannatada. 6.Muistse vabadusvõitluse aastail oli mitut liiki vastastikust vaenutegevust: linnuste piiramine, suured
augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju
Hitleri välksõjaplaan kukkuski lõplikult läbi. Jaapan ründab USA-d Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaiil asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. ameeriklastele kuulutati sõja ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid ,kuid 1942. aasta juunis toimunud Midway lahing oli jaapanlastele hävituslik. Kursk ja Aafrika + itaalia väljalangemine sõjast 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma Briti väed lõid tagasi Saksa ja Itaalia väed ning sundisid neid 1943.a. Põhja-Aafrikast lahkuma. See võimaldas liitlastel viia
varustas endale sobivat sõdivat poolt. Kui maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale, kasutas Jaapan seda ära, et kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. Kuid selle vallutusplaani vastu oli aga USA. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Pearl Harbori mereväebaasi, mis oli Ameerika laevastikule valus löök, mis muutis nad pikaks ajaks võimetuks Jaapani laevastiku vastu, kuigi asuti kiirelt uut leavastikku looma. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toiunud Midway lahing oli neile hävituslik. 1942 ja 1943 aastad olid sõjas murrangulised. 1942 alustasid Briti väed vastupealtungi Egiptuses, ning ameeriklaste abiga sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja- Aafrikas alistuma. Mis andis neile märku, et liitlasväed on lõpuks tugevale vasturünnakule asunud. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul, kus ligi 300 000 pealine piiramisrõngasse sattunud vägi sai lüüa
Rooma võim vallutatud maades Rooma põhimõtteks oli ,,divide et impera" ehk jaota ja valitse. Selle poliitika mõtteks oli pidada läbirääkimisi ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti eraldi, kehtestati erinevad sõltuvus tingimused ning elukorraldus jäi puutumata. Itaalias võeti ära osa maast ning sellest moodustati Rooma riigi maatagavara- ühiskondlik maa, mida jaotati vaesematele või anti rentida. Tähtsamatesse kohtadesse rajati Rooma kodanike asulaid- kolooniaid. Need olid sõjalised tugipunktid. Osad linnad saavutasid munitsiipiumi staatuse. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased ning nad pidid oma sõjaväe Rooma käsutusse andma, kuid ei pidanud maksma makse. Väljaspool Itaaliat asusid Rooma provintsid, kellel oli omavalitsus ning võimul asehaldur, kes korraldas sealset elu ja kaitses välisvaenlaste eest, kuid tihti kasutas oma positsiooni rikastumiseks. Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal Rooma ühiskond oli põllumajanduslik. Enamuse moodustasid talupojad
· Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlasre tähtsamad tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahind oli jaapanlastele hävituslik. · Usa jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Aastal 1945 heitsid Ameeriklased 2 aatompommi Jaapanile. 6.august linna Hiroshima ja 9. august Nagaskile. Teine rinne · 6. juunil 1944. aastal algas operatsioon "Overlord". USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid
Ülestõusust pole paraku küll kuigi palju teada ning kroonikates on mainitud vaid seda, et eestlased piirasid piiskoppi ja kapiitlit Haapsalus, kuid linna vallutada ei suudetud. Maikuu teisel poolel, kui Harjumaal oli ülestõus esialgu maha surutud, saabusid ka Läänemaale orduväed ning surusid eestlaste vastuhaku maha. 1343. aasta jaagupipäeva eel puhkes Saaremaal ülestõus. Saarel löödi maha sakslased ning vallutati nende tugipunktid, kaasa arvatud Pöide linnus. Viimane alistus küll alles pärast 8-päevast piiramist, kui saarlased lubasid sakslastel vabalt linnusest lahkuda. Ent saarlased murdsid peagi oma lubadust ja kõik sakslased, sealhulgas ka foogt, loobiti kividega surnuks. 1343 aasta augustiks oli Saaremaa võõrvõimust vaba. Nelja kuninga mõrvamine Paide läbirääkimistele kogunesid kõik suuremad orduhärrad ning ka Tallinna piiskop Olaus. Eestlaste poolt ei olnud saadikute auväärsus väiksem kui
Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud
Viimasena mainitu tähendab materjalide võrdlemist ,jaotamist ja tekstist püüdmist aru saada. Parem on viimane käsitlus ,kuna siis leitakse rasked kohad ,vead ja kontrollitakse omandamise kindlust. 2. Tähtis on õppimishoiak ehk suunitlus. 3. Tõhus vahend on materjali mõtteline kavastamine. Jagatakse materjal mõttes loogilisteks osadeks ja pannakse neile nimetused. Saavutatakse mõttelised tugipunktid , mille meenutamisel meenub materjal tervikuna ja õiges loogilises järjekorras. 4. Hea oleks hoida tagasimõjuva häire kahjuliku mõju eest. Sel puhul on tähtis mitte õppida järjestikku sarnaseid aineid ja omandada võimalikult kindlalt materjal , võimalusel tehes vaheaeg. 5. Omandamine sõltub ka materjali asukohast . 6. ,,Kordamine on tarkuse ema", see tähendab ,et kordamiste arv peaks olema küllaldane. 7
Ka Ungari üritas sõjast väljuda, ent S okupeeris selle ning kukutas seadusliku valitsuse. 1945: · jaanuar Punaarmee pealetung S-le, lõigates läbi ühenduse selle ja Ida-Preisi vahel, kus olid meeleheitlikud lahingud 1945. a aprillini. VAIKSE OOKEANI RINNE: 1941: · 7. 12 ründas Jaapan USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris, kus saavutas ülekaalu. S ja It teatasid vaensut USA vastu. Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid Kesk-Aasias. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945: · USA rünnaks Jaapani saarte vastu, Iwo Jima ja Okinawa saarte hõivamine. · 5. 08 teatas NSVL, et on sõjas Jaapaniga, ründas mõne päeva pärast Mandzuuriat, Jaapan keeldus alistumast. · 6
Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda. Tühistati Nates'i edikt ja hugenottide õigused, vallutati hugenottide tugipunktid ja paljud hugenotid emingreerusid. Mazarin ja fronde Mazaein oli peale Louis 13. Prantsusmaa tegelik valitseja sest Louis 14.oli selleks liiga noor ja tema ema Austria Anne andis küllaltki vaba voli Mazarinile ehk ühtlasi ka oma armukesele, kellega ta oli salaabielus. Peale mazarini surma omandas kuningavõim enneolematu ulatuse. Riik-see olen mina!!! Kuulsuse nimel pidas päiksekunongas laastavaid sõdu. Neil ei olnud
orienteerimine ristkoordinaatide võrgu x-telje suhtes. Absoluutne kõrgus on kõrgusvahe antud punkti ja Kroonlinna nulli läbiva nivoopinna vahel. Absoluutne kõrgus on punkti kaugus merepinnast mõõdetuna mööda loodijoont Suhteline kõrgus on punkti kaugus suhtelisest nivoopinnast mõõdetuna mööda loodijoont. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali (vertikaalne sirge). Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Ristjoonte viis- kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul Polaarviis- määratakse punktidele polaarkoordinaadid, st horisontaalnurk ja Horisontaalprojektsioon Analüütiline viis-maastikul saadud mõõtmistulemuste ( jooned, nurgad) või arvutatud ristkoordinaatide järgi leitakse maakasutuse üldpindala. Graafiline viis. Seda viisi kasutatakse siis, kui on olemas maa-ala plaan aga puuduvad
turvalisuse. Piire monteerida katuseräästa külge või tellingutele, mis lõpevad otse katuseräästa all. Järsult katuselt allalibiseva inimese kinnipidamiseks on vaja eriti tugevat piiret. Kui ei ole võimalik kasutada kinnitatud turvaseadet, siis tuleb kasutada isiklikku rakmetega kukkumiskaitsevarustust. Vöörihm võib tuua kaasa suuri vigastusi ja seda ei tohi kasutada. Nöör kinnitada katuse püsiosa külge. Kontrollida, et tugipunktid on usaldusväärsed. Kui nööri ei saa kuskile kinnitada, siis võib selle keerata ümber katuse püsiosa ja pingul nööriots anda kellegi teise hoida. Tööplatsil võib olla oht, et astutakse läbi pinna, millel ei ole piisavalt kandejõudu taolised pinnad tuleb piirdega tähistada. Kui siiski peab taolisel pinnal töötama, siis kasutage erilist kaitsevarustust. 4
augustit 1914 sõtta astunud Austria-Ungari ja Saksamaa ühelt poolt ning Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia teiselt poolt (väiksematest riikidest sattus Keskriikide rünnaku alla ainult Belgia). Hiljem tuli sõtta Itaalia, Antandi poolel. Keskriikide poolel astusid peale Saksamaa ja Austria-Ungari välja, vaid Türgi, liitus 1914.a novembris, ja Bulgaaria. 23. augustil 1914 astus Antandi poolel sõtta Jaapan, kes vallutas Saksamaale kuulunud saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. Veel suurem mõju maailmasõja käigule oli Türgi. See avas maailmasõjas uued rinded: Inglismaal tuli hakata sõdima ka Mesopotaamias ja Egiptuses ning Venemaal tekkis rinne Kaukaasias. 27. augustil 1916. aastal tuli Antandile appi Rumeenia ning 6. aprillil 1917 kuulutaas Saksamaale sõja USA. Aastatel 1917-1918 kuulutasid Saksamaale sõja ka teised riigid, kuid sõja lõpptulemusele ei avaldunud see enam mõju. Sõdivate koalitsioonide lõplik koosseis:
1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu
Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA Tähelepanu oli Euroopas. Jaapan tahtis ülemvõimu Ida- Aasias. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA MEREVÄEBAASI Hawaii saarestikul Pearl Harboris. Ka Saksamaa ja Itaalia teadsid, et nad on ameeriklastega sõjajalal. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsaimad tugipunktid Kagu-Aasias. 1942 juuni- Hawaii saarestiku Midway atolli juures lahing, kus USA pani Jaapani kaotusvalu tundma. HITLERI-VASTANE KOALITSIOON NSVL kuulus Hitlerivastasesse leeri. Churchill nägi nüüd Stalinis liitlast. 1941. Sõlmiti sõlmiti ühise sõjategevuse kokkulepe. USA president pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes USA ja Suurbritannia koostöö.1941. august- kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale. Selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
