Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt) kannupoiss (u 15-aastaselt) rüütlikslöömine (u 20-aastaselt) 1. Seitse oskust: 2. ratsutamine 3. ujumine 4. vibulaskmine 5. rusikavõitlus Relvastus Aitäh tähelepanu eest Kasutatud materjalid Inimene ühiskond kultuur (raamat) http://www.slideshare.net/madlimaria/rtlikultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Keskaegsed_relva d
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle mee...
käsitööd,linnasüda: turg, majas mugavusi polnud, 2-3x majad, aukohal:söögilaud, voodi, avalikud söömaajad, palju pidusid(kiriklik taust), näitemängud, värsivormilised lühilood, avalikud tänavad, väljakud, surnuaiad, pühakute mälestuspäevad, kahvel 2-3 haruline Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik mõtlemine(kasum), käitumine oluline(sõlt au), munk- suhe jumalaga, piibel kui lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi. Rüütlikslöömine viimase öö veetis rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kertu Roosla 10. klass RÜÜTLID Referaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. RÜÜTLISEISUS................................................................................................................4 2. RÜÜTLITE KASVATUS...........................................................................5 3. RÜÜTLITURVISED..........................................................................................................6 3.1. Jalaturvised.................................................................................................................6 3.2. Kürass..........................................................................................................
osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, hästi ujuma, laskma vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega, kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures, oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. 3.1 TURNIIRID Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite
osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, ujumist, laskmist vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega ja kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. Need olid näitlikud lahingud, mis olid väljaõppes väga tähtsal kohal. Esialgu võideldi turniiril nüride odadega, seejärel odadega, millel oli otsas ketas, et tera liiga sügavale ei läheks ja vastast liiga rängalt ei vigastaks. Viimaks võideldi ka lahingurelvadega
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele v...
ja seega jumala kindla toetuse. Gustavi kroonimine oli viibinud mitmel põhjusel. Enne Västeråsis tehtud otsuseid ei olnud kuninga finantsbaas piisavalt heas seisus et suurejoonelist kroonimist korraldada. Peale seal tehtud otsuseid murdus ka kiriku ilmalik positsioon ja Gustav sai end rahus kuningaks kroonida lasta. Kroonimisega kaasnesid suured pidustused kõrgemast seisusest rahvale, mille kõrgpunktiks oli kindlasti rüütlikslöömine. Muud rahvamassid said eemalt jälgida kõrgete härrade pidustusi, kuid samas said ka kõige väetimad kuninga lahkuse osaks. Näiteks 10 kostitati kogu rahvast mehiste kõhutäite ja õluga vähemalt kolmel päeval. Kõik see tõstis Gustavi rahva silmis kõrgemale. ABIELUD Kuninganna Katarina Kuningas oli juba rohkem kui kolmkümmend aastat vana ja ikka veel vallaline. Abielu
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
· Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. 4. Rüütlieetika 3 põhimõtet: a. Jäägitu ustavus oma isandale: · Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. b. Perekonna au ja hea nime hoidmine: · Au haavamine mahapestav vaid verega. · Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. c
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
professionaalsete oskuste tunnistamist. Kellel õigus rüütliks saada? 13. sajandil eeldatakse aadli või ministriaali päritolu. Rüütlik olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Miliciast (sõjavägi) saanud malicia (pahe). Rüütliks löömine on kallis, vaja sõjavarustust, pidu. Alates 12. sajandist Prantsusmaal mõõgaga õlale koputamine = rüütliks löömine. Vanema poja rüütliks löömise puhul võis senjöör vasallidelt maksu nõuda, sest rüütlikslöömine on nii kallis. Läänikord ehk feodalism. Põhja Prantsusmaa, Lääne Saksamaa olid kõige puhtakujulisemad. Läänikord ühiskonna hierarhia, mis põhineb isiklikel lepingutel senjööri ja vasalli vahel. Ühel vasallil võis olla mitu lääni eri senjööride käest, senjöör omakorda kellegi vasall. Kõrgemate läänisuhete institutsioon (Hommage lige). Suhe, mis on esimesel kohal vasalli jaoks. Inglismaal kuningavõim (vasalli suhe ainult kuninga suhtes) tugevam kui Prantsusmaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
