Kaitsevarustus Lähivõitlusrelvad Laskerelvad Linnuste ja linnade piiramine Peaaegu igal rikkamal feodaalil oli kindlustatud linnus,samuti ümbritsesid rikkamad linnad end kõrge kivimüüri nind tornidega. Linnuste ja linnade piiramine Väed Oli erinevaid tüüpi väesid: Jalavägi Kannupoisid Vibumehed Kilbikandjad Jalavägi Kannupoissid Vibumehed Rüütli kujunemine Rüütliks saamine teenistus paazina (u 7-aastaselt) kannupoiss (u 15-aastaselt) rüütlikslöömine (u 20-aastaselt) 1. Seitse oskust: 2. ratsutamine 3. ujumine 4. vibulaskmine 5. rusikavõitlus Relvastus Aitäh tähelepanu eest Kasutatud materjalid Inimene ühiskond kultuur (raamat) http://www.slideshare.net/madlimaria/rtlikultuur http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Keskaegsed_relva d
käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada. Tema saabastele kinntati kullatud kannused ja ümber keha seoti mõõgavöö.Tulevasele rüütlile löödi mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema
käsitööd,linnasüda: turg, majas mugavusi polnud, 2-3x majad, aukohal:söögilaud, voodi, avalikud söömaajad, palju pidusid(kiriklik taust), näitemängud, värsivormilised lühilood, avalikud tänavad, väljakud, surnuaiad, pühakute mälestuspäevad, kahvel 2-3 haruline Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik mõtlemine(kasum), käitumine oluline(sõlt au), munk- suhe jumalaga, piibel kui lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi. Rüütlikslöömine viimase öö veetis rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe
sellega, ikkagi on jube mõelda. Igal juhul, poiss täitis nende ''kõrgete ninade'' antud ülesandeid, tegeles hobustega, õppis sõjarelvade käsitlust ning tegutses ka turvistega. Neljateistkümnesena sai temast skvaier ning leidis aset tõeline rüütliväljaõpetus. See seisnes raudrüüga täielikult äraharjumises, piigivõitluses. Ning kui mõeldi, et õige aeg on käes, et skvaier rüütliks lüüa, siis tehti seda. Sageli sai see tehtud rüütli väljaõpetaja poolt. Rüütlikslöömine seisnes selles, et rüütli mõlemat õlga puudutati mõõgaga. 4 2.RÜÜTLITE KASVATUS Selle peamine eesmärk oli poiss ette valmistada sõjaks, see kulges mitme etapis. Kuni seitsmenda eluaastani oli ta kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemal seisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid
osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, hästi ujuma, laskma vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega, kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures, oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. 3.1 TURNIIRID Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite
osavust, julgust ja vastupidavust. Rüütlile õpetati kõiki ratsutamise peensusi, ujumist, laskmist vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega ja kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. Need olid näitlikud lahingud, mis olid väljaõppes väga tähtsal kohal. Esialgu võideldi turniiril nüride odadega, seejärel odadega, millel oli otsas ketas, et tera liiga sügavale ei läheks ja vastast liiga rängalt ei vigastaks. Viimaks võideldi ka lahingurelvadega
mängimine · relvade tundmaõppimine · ratsutamine · jahipidamine · relvade korrasolek · rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust · fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; · largesse'i ehk heldekäeliseus; · prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid? Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse.
ja seega jumala kindla toetuse. Gustavi kroonimine oli viibinud mitmel põhjusel. Enne Västeråsis tehtud otsuseid ei olnud kuninga finantsbaas piisavalt heas seisus et suurejoonelist kroonimist korraldada. Peale seal tehtud otsuseid murdus ka kiriku ilmalik positsioon ja Gustav sai end rahus kuningaks kroonida lasta. Kroonimisega kaasnesid suured pidustused kõrgemast seisusest rahvale, mille kõrgpunktiks oli kindlasti rüütlikslöömine. Muud rahvamassid said eemalt jälgida kõrgete härrade pidustusi, kuid samas said ka kõige väetimad kuninga lahkuse osaks. Näiteks 10 kostitati kogu rahvast mehiste kõhutäite ja õluga vähemalt kolmel päeval. Kõik see tõstis Gustavi rahva silmis kõrgemale. ABIELUD Kuninganna Katarina Kuningas oli juba rohkem kui kolmkümmend aastat vana ja ikka veel vallaline. Abielu
muusikainstrumendil mängimine relvade tundmaõppimine ratsutamine jahipidamine relvade korrasolek rüütlitele ei õpetatud kirjatarkust fidélité ehk ustavus, mis omakorda jagunes kolmeks tähenduseks – kogukondlik, feodaalne ja poliitiline; largesse'i ehk heldekäeliseus; prousse ehk vahvus. 12) Kuidas nim tseremooniat, millega kannupoiss pühitseti rüütliks? Rüütlikslöömine – 21 a 13) Mis õigused ja kohustused rüütliks löömisega kaasnesid? Rüütel hakkas oma isandat teenima, osalema sõjakäikudel. Rüütel pidi aitama ja kaitsma nõrgemaid, samuti pidi ta terve elu olema tänulik sellele, kes teda rüütliks pühitses. Pärast rüütlikspühitsemist muutus rüütel peaaegu alati kohe kellegi vasalliks, ta sai maad koos talupoegadega, talupoegade üle kohtumõistmise, talupoegadelt maksude korjamise õiguse.
· Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. · Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. 3. Rüütliks saamine. a. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. b. Vastav kasvatus: · 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. · 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. · 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. 4. Rüütlieetika 3 põhimõtet: a. Jäägitu ustavus oma isandale: · Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. b. Perekonna au ja hea nime hoidmine: · Au haavamine mahapestav vaid verega. · Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. c
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paazina mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
Ka kuningad rõhutasid, et on eelkõige rüütlid ja näitasid end eeskujulike sõjameestena. Kirik pani rüütleid teenima ristiusu ideaale. Kujunes aadel – pärilik rüütliseisus. Rüütliks saamine. Päritolu – madalamat päritolu meeste rüütliks saamine raskenes. Vastav kasvatus: 7 aastaselt teenistus paažina – mõnes aadliperes õpetati noorele käitumist ja häid kombeid. 15 aastaselt kannupoisina – rüütli relvakandja ja saatjana, kes õppis ka võitlusvõtteid. 20a. pidulik rüütlikslöömine – lubadus kinni pidada rüütlireeglitest, kullast kannused saabastele ja mõõga vöö ning löök lapiti mõõgaga õlale, mis tähistas vastu võtmist rüütliks. Rüütlieetika 3 põhimõtet: Jäägitu ustavus oma isandale: Isanda truu teenimine ja vaprus sõjakäikudel. Perekonna au ja hea nime hoidmine: Au haavamine mahapestav vaid verega. Sõjakäikudel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Julgus, ausus ja sõjapidamine:
professionaalsete oskuste tunnistamist. Kellel õigus rüütliks saada? 13. sajandil eeldatakse aadli või ministriaali päritolu. Rüütlik olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Miliciast (sõjavägi) saanud malicia (pahe). Rüütliks löömine on kallis, vaja sõjavarustust, pidu. Alates 12. sajandist Prantsusmaal mõõgaga õlale koputamine = rüütliks löömine. Vanema poja rüütliks löömise puhul võis senjöör vasallidelt maksu nõuda, sest rüütlikslöömine on nii kallis. Läänikord ehk feodalism. Põhja Prantsusmaa, Lääne Saksamaa olid kõige puhtakujulisemad. Läänikord ühiskonna hierarhia, mis põhineb isiklikel lepingutel senjööri ja vasalli vahel. Ühel vasallil võis olla mitu lääni eri senjööride käest, senjöör omakorda kellegi vasall. Kõrgemate läänisuhete institutsioon (Hommage lige). Suhe, mis on esimesel kohal vasalli jaoks. Inglismaal kuningavõim (vasalli suhe ainult kuninga suhtes) tugevam kui Prantsusmaal
annaabi.ee 
