raehärrade arvuks kujunes püsivalt 14. Lisaks neile kuulusid rae koosseisu 4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi selle juhatuse taolist. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Ta pidi rakendama abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsma linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kandma hoolt kirikute ja koolide eest, korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamsit jne. Raad oli ka kõrgemaiks kohtuvõimuks linnas. Rae kõrval võttis küllalt aktiivselt linna asjadest osa ka kodanikkond. Ta tegi seda mitmesuguste seisuslike ja ametilaste ühenduste kaudu. Neist tähtsamad olid gildid ja tsunftid. Alevid: Linnade arv Eestis peale 14, sajandi keskpaigast 16. sajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele
Tallinna Inglise Kolledz Puud linnahaljastuses Koostaja: Ann Rehemaa Juhendaja: KaisaHelena Luht Jaanuar, 2009 Puud Linnahaljastuses Puudel on linnahaljastuses alati suur roll olnud. Nad on sageli mitmes kohas ainus haljastusobjekt, kuna kinnisvaraomanikud eelistavad oma platsid hooneid täis ehitada. Peale selle eraldavad puud visuaalselt kõnnitee autoteest. Ma arvan, et puude hulka Tallinna linnahaljastuses tuleks suurendada. Kui esmalt tundub, et puude jaoks ei ole ruumi, võib seda siiski mitmelt poolt näpistada. Näiteks autode parkimisaladelt teede ääres või kasutada ronivaid või sammasjalt kasvavaid puid. Samuti oleks igati kasulik kasutada puid autoparklas, sest sellisel juhul kaitseks puu autosid päikese eest, mis põhjustaks autode ülekuumenemist. Samuti oleksid puud parklas tuulekaitseks ja lõpetuseks pakuks see ka lihtsalt silmailu. Kahjuks ei kasutata ...
kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad
Elu keskaegses linnas polnud sugugi nii lihtne nagu me arvame. See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna
Elu keskaegses linnas Tere. Olen nüüd juba pikka aega linnas elanud ning palju näinud. Kõige naljakam tundus algul mulle see, et inimesed viskasid kogu oma solgi ja elamisest üle jäänud prahi lihtsalt tänavale. Esimene koht, mida uudistamas käisin oli linnamüür. See on nii kaugelt kui ka lähedalt oma paljude tornidega vägev. Lahke vahi abil sain ka müüril ning tornides käia. Vahiga juttu puhudes sain teada ka, et isegi pimedas, kui neid hästi näha pole, valvavad nad linna. Müüril
peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Turuplatsil oli häbipost neile, kes olid seadusi rikkunud. Turuplatsil toimusid ka hukkamised. Kui jõudsin turuplatsile, siis parajasti toimus seal üks pidu. Kohal olid rändmuusikud ja veiderdajad. Tänavad olid väga kitsad ja kõverad, põiktänavatest ei mahtunud isegi hobuvankriga läbi. Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida.
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Elu Keskaegses linnas Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade
Naine linnuses 7.a Koostaja: Grete Vendel Juhendaja: Luule Lahe Sisukord Abielu Majapidamine Naine emana Tegevusalad, ametid Suhtumine Abielu Keskaja naisel oli elu esimene ja peamine eesmärk soodsalt abielluda.Tartus ja Uus-Pärnus said tüdrukud täisealisteks 14- aastaselt. Tallinnas aga 12-aastaselt, noormehed said täisealiseks 18-aastaselt. Mehed abiellusid sageli hiljem, umbes 26-aastaselt, sest neil oli kohustus peret üleval hoida ning pidi olema kindlustus tagatud. Aega võttis ameti öppimine. Majapidamine Perekonnapea oli mees.Temale allusid kõik, kes katuse all elasid.Naise kohustus oli töid juhtida, vaesemates peredes tegi perenaine töid ise(söögi keetmine,pesu pesemine,koristamine,lõnga ketramine,aiamaa hoolitsemine,käsitöö jne). Jõukamad ja vägevamad perenai...
Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud
Elu keskaegses linnas Barbarid hävitasid Rooma riigi. Osa Rooma linnad purustati, osa hääbusid ise. IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Euroopas kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Need uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnade tekkimist soodustasid ka linnade pidev rüüstamine, käsitöö ja kaubanduse allakäik. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse, linnuste lähedusse, sest nendes kohtades oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakkusid suuremat turvalisust. Kaubanduses oli põhiline kaup tooraine, käsitöökaupu liikus kaubateedel vähe. Esimesel kohal oli riidekaup, teisel kohal oli metall ja kolmandal kohal oli sool ja heeringas. Keskajal sõideti Lääne-Euroopasse mööda merd. Merereis kaasnes suure ettevalmistuse ja riskiga. XII - XIII sajandil oli Euroopas kaks tähtsamat sise...
13. sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt, see tõi kaasa palju muutusi. Suur hulk inimestest tulid elama just nimelt linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit. Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid. Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale jub...
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tun...
Mina keskaegses linnas linnakodanikuna Linnakodanikuna puuduvad mul kõiksugu mugavused, millega tänapäeva inimkond harjunud on. Mul pole ei kraanivett, keskkütet ega ka elektrit, rääkimata külmkappidest ja mikrolaineahjudest. Tehnikast oluliselt minu eluolude juures rääkida ei saagi, küll aga saan rääkida tohutust mürast, mis mind paratamatult majas saadab. Nimelt on siin- keskaegses linnas kombeks, et linnaelaniku, antud juhul siis minu kodu on ühtlasi käsitöölisele töökojaks, kaupmehe laoruumiks ning kontoriks. Kujutage siis ette sellid ja õpipoisid taovad siin üksteisega võidu, laudsepad saevad tünnilaudu ja mida kõike siin veel ei toimu. Elu nagu segasummasuvilas. Rääkides minu elutempost siis sõltub see oluliselt päeva pikkusest. Kui koit eha üle katet hakkab virvendama tõmbun koju ära. Kodu on minu kindlus, või siis ka teiste kindlus.
Elu väikeses linnas Igas riigis leidub väikelinnasid. Mõne riigi suurust arvestades on terve Eesti riik pisike linnake. Väikelinnades on enamasti kõik omavahel tuttavad. Kuid mida üldse mõista väikelinna all? Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Mina arvan, et kõik linnad, mille kohta öeldakse väikelinnad, ei pruugi üldsegi nii pisikesed olla. Elu väikeses linnas pole sugugi halb, kui inimesed saavad omavahel läbi. Kahjuks selliseid ilma tülideta ,,külasid" leidub vähe. Minu arvates hakkab inimestel lihtsalt igav ja on vaja elu natuke vürtsitada. Seetõttu minnaksegi teisele midagi halba ütlema. Nii tekib vihavaen, mis võib kesta aastaid. Suurlinnade elanikud ei käi iga päev või isegi igal aastal läbi linna ühest otsast teise. Väikelinnades, vastupidi, käiakse tööl ühest linna servast teise ja seda tihti jalgsi
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis.
Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis.
Mariliis Tisler 11.B Eestlaste elu keskaja linnas Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Eestlased on läbi aegade olnud rahvas, kes hoiab ühte. Eestis oli keskajaks kujunud välja üheksa linna milleks olid Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi ja Tartu. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus oli ka kõige rohkem rahvast.Linnaelu juhtis raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige
Turism Pärnu linnas I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Pärnu on tuntud eelkõige oma pika rannajoone ja sooja vee poolest, mida käivad nautimas inimesed kodumaalt kui ka väljaspool seda. 2. Pärnu on kuulus ka veel oma linnas paiknevate villade poolest, mida võibki pidada parimateks vaatamisväärtusteks, lisaks villadele on Pärnus ka hulganisti põnevaid kirikuid. Üks olulisemaid on Pärnu kesklinnas paiknev Ammende villa, mis pakub kõige muu seas ka majutusteenust. 3. Tuntuim Pärnus toimuv üritus on dzässifestival, mis tõmbab inimesi nii Maarjamaalt kui mujalt maailmast. 4. Esimene n-ö ,,spaa" avati Pärnus 1838. aastal. Nüüd, 174 aastat hiljem on Pärnu endiselt tuntud oma
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur...........................................
Elu maal või linnas Kas inimene tahab elada maal või linnas, oleneb täiesti tema inimtüübist. Linnaelu on maaelust palju kiirem ja tormilisem. Elu käib seal täie hooga. Päeval on lärm ja müra, kõigil on kuhugi kiiret. Saastatud õhk ja pidev müra võivad olla haigestumise põhjusteks. Samas öösel on linnas väga haarav ööelu - klubid, kohvikud ja baarid - kõik on mõeldud meelelahutuseks. Linnas on hea elada neil, kes tahavad tulevikus olla väga iseseisvad ning hästi teenida. Lapsed kasvavad linnas kiiremini üles ning üritavad kiiremini perest lahkuda. Linnas on kõik käeulatuses - nii poed, haiglad kui ka lasteaiad või koolid. Linnas on hästi arenenud haridus, kultuurielu ja meditsiiniabi. Ma arvan, et see on üks mõjukamaid põhjusi linnas elamiseks. Kõik suuremad haridusasutused nagu gümnaasiumid, lütseumid, huviringid, muusikakoolid, tehnikumid ja ülikoolid asuvad linnas
Elu väikses linnas Iga inimene peab kuskil elama ja selleks on tehtud igasuguseid maju, mis asuvad linnades.Kui maju on vähe siis see on väike linn, kui palju siis on kõik vastupidi. Kus on inimestel parem elada? Kas suures või väikeses linnas? Mis vahet kes,kus elab? Kus peaks elama iga inimene? Ja miks poliitikutel ja rikastel on sellised majad, mis ulatuvad ühest linna otsast? Igal inimesel on enda kodu, vahet pole ,mis linnas. Tähtis on see ,et tal oleks seal mugav elada.Et ta saaks elada, tööd teha,süüa osta ja arsti juures käia. Parem oleks ikkagi elada väikses linnas. Sellepärast, et seal on soodsamad kaubad võrreldes pealinnaga ja seal kõik teavad, kõike, kõikide kohta. Mina ise elan väikeses linnas ja mulle meeldib see. Ei pea kaugele kõndima, kui kuskile minema peab, pood on maja taga, kool on 500m kaugusel. Nii ,et elu on nagu sokolaad. Kui ma oleksin
elanikkonna kõrgema kihi. Raske elu eest mõisnike omavoli all püüdsid talupojad linnadesse põgeneda. Eestlased, kes pääsesid mõisnike surve alt linnadesse elama, töötasid halvematel ja vähem tasuvamatel tööaladel. Usun siiski, et eestlaste elu sellel ajal ei olnud küll kiita, kuid kõige halvem see ka ei olnud. Mõisnikel oli õigus põgenenud talupoegi taga ajada, kinni võtta ja karistada ning oma maa peale tagasi tuua. Kui oma isanda juurest põgenenud talupojal õnnestus linnas end varjata üks aasta ja üks päev, siis sai ta vabaks inimeseks ja mõisnikul ei olnud enam õigust teda tagasi nõuda. Linnad ei tahtnudki alati talupoegi välja anda, sest linnas oli lihtsamate tööde jaoks inimesi vaja, mis on minu arvates väga hea, kuna see näitab, et kui inimene sellel ajal väga üritas, ta sai parema elujärje peale. Maalt linna tulevad inimesed suurendasid linnarahvastikku. Keskaja Eesti kõigis linnades elas rohkem eestlasi kui sakslasi.
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLE...
Eestlaste elu keskaja linnas Keskaeg kestab 5. kuni 15. sajandini pKr. Keskaja linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem linn oli Tallinn, kus elas ligi 8000 inimest. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna. Elanikkond jagunes kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad ja nende hulgast valiti linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest
Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett, mis viidi islamiriikidesse ja nii edendati Euroopa kaubandust. 3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks
olid väiksemad? • a) Põhja – Euroopas • b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma spetsiaalset tunnust, et neid oleks võimalik ärä tunda ja teistest eristada? • a) 1214. aastal • b) 1216. aastal • c) 1215. aastal 14. Õige vastus • c) 1215. aastal 15. Väga suureks probleemiks linnas olid... • a) tulekahjud • b) loomapidamine • c) pidalitõbised ja kerjused 15. Õige vastus • a) tulekahjud • b) loomapidamine Aitäh tähelepanu eest
...........................................................2 4. PIDUSÖÖMING............................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud keskaegse linlase toidulaud, söömine - joomine maal ja linnas keskajal. Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks, kes koosnes talupoegadest, käsitöölistest ning kaupmeestest. Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Toitumine pole ainult inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on ka alati sügav
Asulate taimed LOE ÕP LK 98-99 Millisteelutingimustega peavad olema kohastunud linnas kasvavad taimed? Mitmekesine taimestik- kohastumised Osadele piisab vähesest mullast Taluvad tallamist ( võilill, teeleht, valge ristik, nurmik jne.) Taluvad saastunud õhku Taluvad kunstlikku valgust ( tänavavalgustus) Taluvad kas vähest vett või üleujutust Taluvad koerte ja kasside uriini Taimede jaotus Kultuurtaimed ehk istutatud taimed Nt: erinevad lilled- võõrasema, peiulill Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel
Minu päev keskaegses linnas Minu päev algaks suhteliselt varakult. Kuna olen alles suhteliselt noor ja kogenematu siis mõtisklen mida oma eluga nüüd peale hakata. Mõtlen et lähen külastan meie nurga pagarit kes kuulub ühte Tartu parimasse gildi. Tean seda pagari Hantsoni ammusest ajast juba, kui me veel koos lastena viikingeid mängisime. Temast paremini ei oska keegi saiasi ja saiakesi küpsetada. Peale kõhu täis söömist suundun oma sellieksami materjaalidele järele, mille meister Hans
Kas elada linnas või maal ? Tänapäeval arutatakse palju, kas elada linnas või maal, kui hakatakse näiteks peret looma. Nii linnal kui maakohal on omad head ja vead. Tuleb muidugi arvestada ka erinevate asjade iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures
Kas noortel on linnas kohta? Küsimust, kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte
Essee ,,Kas noortele on linnas kohta?" Norimine ja kiusamine On väga palju noori, kes ei pruugi endale kuskil kohta leida. Leidub inimesi, kes on ülbed ja hoolivad ainult iseendast. N.ö. egod, kes torgivad inimesi ja neil on oma grupp, kus nad otsivad ühe inimese, kes on näiteks natuke tüse või nohik. Mina kindlasti ei tahaks narritavaks jääda. Mulle meeldib minu klass. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja mitte kedagi ei narrita. Trennis mulle meeldib ka käia
Päev keskaegses linnas timukana. Oli kena päev ja ma ärkasin oma toas mis asus kolmandal korrusel. See oli üsna tavaline päev. Läksin kööki ja nägin, et naine oli söögi valmis teinud. Söögiks oli ikka tavaline kört ja natuke liha. Sõin oma toidu ära. Täna oli mulle ette nähtud veel mitu hukkamist. Läksin siis linna keskväljakule, et viia läbi oma hukkamisi. Esimene ohver oli mingi abielu rikkuja ja siis mees andis ta ülesse. Ma pidin siis selle naisega jälle arved klaarima. Nii ma siis otsustasin proovida tema peal oma uut mõõka mille olin ma saanud eile sepalt. Ma polnud eriti kindel kui terav ta on. Naine toodi paku juurde. Preester tegi talle veel viimase palvuse mis aitaks tal veel taevasse saada. Siis õpipoisid tõid naised ja asetasid ta pea pakule ja sidusid ta käed ümber paku. Kui naine oli kindlalt pakul paigas siis tõmmati naisele kott pähe ja läks mölluks. Ma tõstsin oma mõõga ülesse ja sii...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................
Tallinna Arte gümnaasium Uurimustöö ,,Üks tund linnas" Juss Käbi 10.a klass Juhendaja: Anna Lambine Tallinn 2011 Uurimustöö ,,Üks tund linnas" Mina uurisin inimeste elu ja nende toimetusi, erinevates kohtades, erinevatel kellaaegadel ja erinevatel päevadel ühe tunni jooksul. Mina valisin 5 erinevat kohta: 1) Balti jaam - rongide väljumise perroonid reede 15. aprill kell 19-20 2) Kesklinn kaubamaja lõpp-peatuste R-Kioski juures pühapäev 24. aprill kell 11-12 3) Rocca al Mare keskus Kaubanduskeskuse keskel purskkaevu juures laupäev 16. aprill kell 19.45-20.45 4) Solarise keskus peauks reede 15. aprill kell 17-18 ...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt...............................
Mille alusel võib väita et Bütsants oli muistne Rooma impeeriumi õigusjärglane? Nad väärtustasid suurriigi mälestust ja pärandit kõrgelt, säilitades antiikse linnaühiskonna ning agri- ja kõrgkultuuri. Riik tugines Rooma impeeriumi pärandile ja õigeusule. Millised olid Bütsantsi kultuurimõjud Euroopale? Nad õpetasid kreeka keelt ja klassikute tõid Lääne-Euroopa õukondades, koolides ja ülikoolides. Eurooplastes tõusis huvi antiikkultuuri vastu. Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kiriku...
KONTEINERTAIMED 1) MADALAKASVULINE PEIULILL 2) ALATIÕITSEV BEGOONIA 3) HÜBRIIDPETUUNIA 4) SUUREÕIELINE VARSAPÕLV 5) ILUKAPSAS 6) HÕBEKAKAR 7) ÕIEVÄHENE PEIULILL 8) LAMAV KÄOKULD 9) VIIRPELARGOON 10) VILT RISTIROHI 11) LAMAV SANVITAALIA 12) TULIPUNANE SIGARETILILL 13) SUVA ILUNÕGES 14) SÜDAJAS SUUTERA 15) PADIPÕÕSAS 16) KANARBIK 17) KARD-HÕBEPAEL 18) HALL SALVEI 19) LUUDEROHI 20) FUKSIA 21)
Das Leben in der Stadt und auf dem Land Einige Berichte die Menschen gerne auf dem Land leben, mit einigen Berichten der Stadt. Wo es besser ist, zu leben, auf dem land oder in der Stadt? In der folgenden Stellungnahme werden verschiedene Aspekte dieser Thematik diskutiert. Erster Blick auf ländliche Pro- und Contra- Argumente. Viele Menschen sagen, dass es leben auf dem Land ist viele besser, als in der Grostadt. Einerseits Die Luft ist sauberer, es gibt weniger Lärm. Vielleicht deutet dies derauf hin, das nur wenige Menschen leben auf dem Land. Jedoch sollte nicht vergessen werde, dass ist es hier einfach einem parkplatz zu finden. Hieraus könnte man schlieen, das wenige Menschen bewegen. Es gibt bei uns viele Geschäfte mit groer Warenauswahl. Andererseits alle Leute sind so neugierig. Hier kennen mich fast alle und alle diskutieren gleich über mein Verhalten. Dies könnte bedeuten, dass leben auf dem Lande ist l...
austusväärset linnarahvast esindaksid, nii kodulinnas kui ka väljaspool. Paides on väga head majanduslikud eeldused. Sinna saab väga mugavalt autoga, sinna käib ka rong ning buss. Paides on väga palju hotelle, hosteleid ja külalistemaju. Ka toitlustamis võimalused on väga erinevad ja mitmekesised. Paides on väga mitmekesised võimalused puhkuseks. Näiteks Paides on võimalik tegelda ratsaspordiga, seal asuvad koguni 2 talli. Nagu igas linnas, nii ka selles on võimalik sõita jalgrattaga. Linna edelaservas Pärnu ja Reopalu jõe ääres asub matkarada, mis pakub võimalusi loodusõppeks ning on mõnusaks paigaks liikumisharrastuste nautijaile. Linnas on võimalik ujuda Supelrannas Paide Tehisjärve ääres või tervisekeskuse ujulas. Talvel saab, aga väga hästi puhata Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuses. Seal on suusarajad, tõstukiga lumelaua- ja -mäesuusanõlv, lumerõngarada, uisutamisvõimalused
Kus on sinu meelest parem elada-linnas või maal? Linnas ja maal elamine on kaks väga erinevat elulaadi või elustiili. Mõlemal neis on omad plussid ja miinused. Maal ehk siis linnast väljas, kuskil rahulikus kohas elades on kindlasti õhk puhtam ja palju rahulikum. Tihtipeale on ka maal raske toime tulla, kuna võib puududa vesi või elekter, rääkimata telefonist või Internetist. Seal on paar külapoodi, ilus loodus ja tavaliselt kõik teavad üksteist, sellega kaasneb aga külajuttude levik, kuna
väga oodata. Nii palju ikka et perekond toidetud saaks. Nii kaua kui kapten ja laevatöölised kaupa maha laadivad lähen linna peale jalutama. Loomulikult on linn lihtsalt imeline. Uuemad ja vanemad kaupmeeste hooned kõrvuti seimas ning lisaks kõigele käib magus lõhn üle kogu linna. Ma ei väida, etk ogu linn nii ilus on, sest nende ilusate majade kõrval on ka vaeste inimeste maju. Samtui pistavad eemalt kirikutornid. Linnas jalutades märkan mitmeid tuttavaid kaupmehi ning ajan nendega veidi juttu. Linnas liigub praegu ringi ka palju võõravaid kaupmehi ning ka kerjuseid. Eemal märkan ka punastes riietes naist, kes mind agara pilguga vaatab. Linnas veidi jalutades tunnen, kuidas kõht juba uuesti tühjaks läheb. Järelikult on käes lõunaaeg. Lõunaks valin samuti imelise trahtri. Siin on palju rahvast ning uksest sisse astudes kutsutaks mind kohe teiste kaupmeeste juurde lauda
Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on analüüsida lindude tegevust ja sellega kaasnevaid probleeme linnamaastikul ja prügimägedel. Samuti on käsitletud meetodeid kuidas lindude arvukust nendel aladel vähendada. Referaadi koostamisel on kasutatud materjali raamatutest, ajalehe artiklitest ning Interneti allikatest. Referaadi ülesehitamisel on see jagatud kolmeks peatükiks. Esimene käsitleb lindudega seonduvaid probleeme linnas, teine prügimägedel ning kolmandast peatükis kirjeldatakse meetodeid nende olukordade lahendamiseks. Põhjus miks selline teema referaadis käsitlusele võeti, on huvi selle teema vastu ja kokkupuude sellist laadi probleemidega. See teema omab ka suurt tähtsust, sest nii nagu loomad, et tohiks ka linnud inimese käe läbi nii arvukalt hukkuda ja kannatada. Kuigi ka inimesed kannatavad lindude mõjul, on see enamasti vaid
loomakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Lehma kasutati enamasti lihaloomaks. Igal talul oli tavaliselt kirikusse minekuks ka hobune. Talurahvas elas rehielamus, mida on nimetatud eesti fenomeniks. Talukoha keskuseks oli "õlgkatusega elumaja, millel pole korstnat ega aknaid ning mille uks on nõnda madal, et sellest ei saa ilma kummardumata sisse pugeda" (J. Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid ühes suures toas koos. Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa kaubandusel. Suur osa linna elanikest olid kuidagi viisi kaubandusega seotud. Tähtsaks rahaallikaks oli kaugkaubandus, mille tollimaksudelt teeniti palja, sest väljamüügi kaupu oli palju. Samuti osteti sisse erinevaid kaupu, mida siin maal saadaval polnud, näiteks sool, metall ja tubakas. Nende traditsiooniliste talurahvakaupade kõrval osteti sisse muidugi ka veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu nagu vürtsid, suhkur kohv, tee.
Johan Skytte monument Johan Skytte monument on Tartu Ülikooli rajajale Johan Skyttele pühendatud monument. Monument asub Tartus Riigikohtu hoone ees. Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia. «Pitsat» on roostevabast terasest, foto ja tekst on sinna peale saadud lasergraveeringuga. Vastu maad jääv ring, mille pitsat on vajutanud, on graniidist. «Pitsati» kõrgus on 2.40 ja pikkus kolm meetrit. Valisin selle monumendi kuna minuarvates on Johan Skytte väga tähtis inimene Eesti ja Tartu ajaloos. Tänu temale on meil ülikool ja juba kaua aega tagasi meelitas ülikool inimesi Tartu.
1 Pärnu Giidide Ühingu giidide atesteerimise kord 2018 1. Atesteerimise eesmärgid ja korraldus 1.1. Pärnu linnas korraldab giidide atesteerimist (giidieksamit) Pärnu Giidide Ühing (PGÜ) koostöös Pärnu linnavalitsuse (PLV), SA Pärnumaa Turism (SAPT) ja teiste huvitatud osapooltega. Atesteerimise eesmärk on tagada ühetaoline ja kõrgetasemeline giiditeenus, mida atesteerimise läbinud giidid pakuvad Pärnu linnas ja maakonnas. 1.2. Atesteerimine jaguneb esmakordseks (vt p. 3) ja korduvatesteerimiseks (vt p.4). 1.3
Kas elaksin tol ajal linnas või maal? Kuigi raamatu eesmärk ei olnud rõhumine elule, elu erinevustele ja eelistustele maal ja linnas, siis see oli raamatu sündmustega siiski tihedalt seotud. Jevgeni Onegin siirdus maale onult päritud mõisa elama ja eraldus kogu tema elu kestnud pealinna võlts suhetest, varandusel põhinevast keskkonnast, kus võttis teda vastu siiras armastus. Tatjana jaoks kulgeb sama teekond vastupidi. Kus eelistaksin mina elada tol ajal, põhinedes raamatu sündmustikule. Jevgeni Onegin oli terve elu pealinnas elanud „tark, meeldiv noormees igati”. Saanud hea
on Prantsusmaal 9. Maailma riikide loendis rahvastiku tiheduse kaardi järgi võib järeldada, et Prantsusmaa on maailmas keskmise tihedusega asustatud. 4) Linnarahva ja maarahva osatähtsus. Prantsusmaal elab ligi kaks kolmandikku inimestest linnades, kuid aastal 1700 oli seal linnarahva osatähtsus vaid 7 % elanikkonnast. 5) Linnastumise etapp. Etapp II - Rahvaarvu kasv ei ole nii suur, langeb kokku rahvastiku vananemisega (uusi linnu ei teki, olemasolevad linnad kasvavad, linnas rahvastiku osatähtsus tõuseb) 6) Keskkonnaprobleemid. Prantsusmaal tegeletakse tuumaenergia tootmisega, ning sealsete tuumareaktorite avariide korral võib esineda kõrge kiirguseoht. Suured tehased ja autode rohkus linnades saastab palju õhku.
Kas keskajal oli parem elada maal või linnas? Mina arvan, et keskajal pakkus linnas elamine rohkem vabadust ja võimalusi, kuna maksud ja kohustused olid väiksemad ja oli parem juurdepääs haridusele. Keskaeg algas Romulus Augustuse kukutamisega, aastal 476 ja lõppes aastal 1492, mil Columbus avastas Ameerika ja algas Uus Maailm. Keskaeg jaguneb kolmeks perioodiks — varakeskajaks, kõrgkeskajaks ja hiliskeskajaks. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
