Käsitöölised · Vana-Egiptuse ühiskond sarnases püramiidile. · Orjadel ei olnud mingeid õigusi. Kõige kõrgemal positsioonil oli vaarao, siis peaminister, järgnesid kuningliku pere liikmed, kirjutajad, ametnikud, templipreestrid, käsitöölised ja talupojad. Kokku oli ühiskonnas 5 ühiskonna "pulka". · Neid töid, mille tegemiseks talupoegade oskustest ei piisanud, tegid käsitöölised. · Käsitöölised olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Mõlemal juhul töötasid nad enamasti kas vaarao ja ülikute losside või templite juures, täites nende tellimusi. · Olid kiviraidurid, kangrud, pottsepad, kullasepad ja muud meistrimehi. · Amet pärandati põlvest põlve, isalt pojale ja seda ei tohtinud elu jooksul muuta. · Raha Egiptuses ei tuntud ja käsitöölistele tasuti tarbeesemete ning toiduga.
koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad Vabad talupojad- harisid põlde, maksid oma saagist templitele andamit, kuninga kutsel läksid sõjaväkke ning ehitasid kanaleid Käsitöölised ja kaupmehed- käsitöölised valmistasid omal käel asju, kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltlased olid vaesed, teenisid teisi inimesi ning said selle eest palka, aga orjad teenisid ka teisi inimesi kuid nemad selle eest palka ei saanud Piltkiri-kiri mille märgid sarnanevad lihtsalt piltidega Mõistekiri- kiri, mille märgid tähendavad konkreetset mõistet Silpkiri- kiri, mille märgid tähendavad üksikuid silpe
Linlased said õiguse teha käsitööd ja kaubelda, kuid nad pidid maksma makse. Linnaõigus on põhimõtteliselt sama nagu igal riigil on põhiseadus, milles on kirjad kõik seadused ja eeskirjad, mida järgima peab. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest, kaubavahetusest jne. Linna juhid valiti tavaliselt kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud eriti kaasa rääkida linna valitsemises. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud üldse kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised, nagunäiteks teenijad, prostituudid, kerjused jne. Nagu ka riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli nagu nõukogu. Rae liikme staatus oli eluaegne
· Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid · hoolitses ka koolide , kirikute, arstiabi eest. · Kohtumõistmine linnas. Käsitöölised · käsitöölised olid koondunud käsitööühendustesse- tsunftidesse · tsunfid-ühe eriala käsitöölised · Tsunfi põhikiri Skraa-kirjas kuidas ja mida toodetakse · Tsunfi ülessanded: Ühendas käsitöölisi, Vähendas konkurentsi, tsunfti mittekuulajad linnas tegutseda ei võinud- tsunfti jänesed Hoolitseti koos kvaliteedi eest
koiduteavasse ilmub, ja et iga-aastast Siriuse ilmumisest lahutab eelmisest 356 päeva. Geomeetrias osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja silindri ning püramiidi ruumala. MESOPOTAAMIA: Mesopotpotaamia Ühiskond vähem stabiilsem, Kuningas oli riigis valitseja,sõjaväejuht,seadusteandja,kohtumõistja,ülempreester,jumale esindaja(mitte jumal ise). Preesterkond-suurmaavaldajad. Sõjavägi-jõukad sõtumatud käsitöölised ja talupojad. Rahvas-ülejäänud käsitöölised ja talupojad. Orjad ja rentnikud-amalkiht,teenijad koduses majapidamises. Perekonnas mehel piiramatu võim ja vabadus (mitu naist,armukesed),naine pidi olema ustav. Kuigi ühiskonna korraldus oli vähem reguleeritud, pidid kõik täitma valitseja korraldusi (näiteks käsutati ühiskondlikele ehitustöödele).Majanduses viigivõim ei sekkunud,nõuti ainult makse. RELIGIOON MESOPOTAAMIAS: valitseja polnud jumal, ta oli pigem jumalate esindaja,
Privaatsust ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Linnarahva väärtushinnangud erinesid maarahva omadest. Rahamajndus väärtustas omakasu ning tegutsemist iseenda huvides. See tõmbas nähtamatu joone linnarahva ja maarahva vahel. Nagu riigielu juhib valitsus, juhtis keskaegset linna raad, mis oli asendus nõukogule. Rae liikme staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama kinnisvara linnas ning elatist teenima kaupmehena. Ka käsitöölised organiseerusid ametite kaupa ühingutesse – gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid
Solk ja prügi visati otse tänavale. Majad olid ehitatud nii kivist kui ka puust, kuid tihedalt üksteise vastu ja nii oli tuli kiire levima. Linnas oli kohustuslik hoida igas majas pang, mis oli vett täis ning ehitati ka tornid, mille otsast kontrolliti, et kuskil ei põle.Tavalised majad olid 2-3 korruselised. Esimesel korrusel asus töökoda, teisel olid eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik või ladu. Korruste jaotus oli selline, sest paljud inimesed olid käsitöölised ning töötati ja elati ühes majas. Vaeste ja haigete eest hoolitseti hospidalides. Seal olid need inimesed, kes ei suutnud ise omale elatist teenida. Igapäevaselt tegeldi käsitöö ja põlluharimisega. Käsitöö eraldus põlluharimisest. Müra oli tänavatel kõva, majades töötasid käsitöölised, kes olid peamiselt mehed, kuid villatöötlemise ja kangakudumise alal töötas ka palju naisi. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse
6. kohtumõistmine; 7. kodanike julgeoleku tagamine; 8. hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenes eelkõige ülemere- kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa.Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt.
Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased. Ühiskond oli korporatiivne. Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa.
see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. (Näiteks Spartas arenes riigivõim oligarhiaks) · Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud
sisseränne ja loomulik iive. · Perioodiliselt toimusid epideemiad (1347- 1352 katkuepideemia Euroopas, 1351. Liivimal) ja nälg, mis vähendasid Eesti rahvaarvu. Etnilised rühmad · Liivimaa elanikud jagunesid keeleliselt ja kultuuriliselt mitmeks rühmaks. · Etnilised eestlased elasid Ruhja ja Härgmäe ning lõunapoolsemates piirkondades. · Etnilisi sakslasi oli umbes kümnendik kogu rahvaarvust ning Liivimaale tulid peamiselt kaupmehed, käsitöölised, vaimulikud ja aadlikud. Etnilised rühmad · Liivimaa oli majanduslikult ja kultuurselt integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid
(haridus ja kiri) ellu · Enamik egiptlasi oli kohustatud · Kujunes tsivilisatsiooni · Ellusuhtumine sügavalt religio riigi heaks ja riikliku kontrolli esiletõusuga (VI-III a.tuhande · Preestrite ülesanded: religioos all tööd tegema. vahetusel eKr) tõekspidamiste täpsem sõnast · Talupojad, käsitöölised, orjad. · Kirja kujunemisega sai jumalate eest hoolitsemine. · Enamik olid talupojad. võimalikuks riiklik korraldus. · 740 jumalat, võis olla veelgi s (hariti riigi või ülikute maid, niisutussüsteemide rajamine ja · Kirjutati hieroglüüfidega · Detailne ettekujutus elust pär
Platoni ideaalse riigi õigustatuse küsimus. Platoni ideaalset riiki saab käsitleda vaid teoreetiliselt, sest selline riigikorraldus oleks praktiliselt võimatu. Ideaalse riigi õpetusest on eeskuju püüdnud võtta eelkõige diktaatorid katses juhtida karmikäeliselt riiki. Platoni õpetuse järgi peab ideaalses riigis olema esindatud kolm seisust. Nendeks on valitsejad, sõjamäehed, käsitöölised. Kõige väärtuslikumad on valitsejad, sõjamehed on tähtsuselt teisel kohal ning käsitöölised on madalasordilised. Ideaalset riiki iseloomustab neli voorust. Tarkus, mehisus, harmoonia ning õiglus. Filosoof leidis,et riigile annavad tarkuse arukad valitsejad,sest ainult nemad on võimelised vastu võtma tarku otsuseid. Platoni arvates teevad riigi mehiseks sõjamehed, kes võitlevad välis-ning sisevaenalaste vastu. Riik on harmooniline siis,kui kolm seisust tegutsevad kooskõlastatult
Ülik – Egiptuse ühiskonna ülemkihi liige, elasid luksuslikku elu. Sundvärbamine – sunniviisiline kaasamine nt sõjaväkke või muudele tegevustele. Egiptuse eliitvägi – hobukaarikutest koosnev armee osa. Paarperekond – mees, naine ja nende alaealised lapsed. Patriarhaalne ühiskond – ühiskond, kus mehed domineerivad. Neil on rohkem õigusi jne. Talupojad – need, kes harivad ülikute ja riigi maad. Käsitöölised – eraettevõtjad, riigi kontrollile alluvad tegelased. Orjad – kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad ja käsitöölised või siis võõramaised vangid. Mõisted 52-57 Kiilkiri – on vanas Mesopotaamias kasutusel olnud kiri. Tsikuraat – linna keskuses kõrguv kaitsejumala astmiktempel. Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest.
linatükikesi või vase-,metalli- või rauatükikesi.Nende turvalisusele ei pööratud tähelepnau.Nad kõik olid haiged ja nende kehad olid näljast kõhnumas.Neid ei koheldud inimlikkult,pigem nagu orja .Hakkati väärtustama rohkem masinaid ,kui inimesi ,kuna masinatele pöörati rohkem tähelepanu.Kärbiti pigem inimeste eelarvet ,et masinatele rohkem panustada. Probleem 2:Madalama klassi rahvas protesteeris masinate võidu vastu ning kasu ja au vastu. Madalamasse klassi kuulusid käsitöölised ja mehaanikud . Nende protest oli aru saadav, kuna masinate edasi arenemisel jäi nende töö tahaplaanile ning masinad tegid nende töö ära. Masina toodang oli palju odavam kui käsitöö ning loomulikult rahvas ostis odavamat , ainult mõni rikkam inimene eelistas rohkem käsitööd .Ning käsitöölised ja mehaanikud jäid tööst ilma. Probleem 3 : Tänavate ebapuhtus ning sellele kaasnevad tervisehädad . Tollel ajal olid tänavad hästi räpased
keda rangelt jälgiti. Pool saagist läks makseteks. Talupojad rajasid ja püramiide ja templeid. Elasid väikestes savionnides, vahel koos loomadega, söödi nisu või odrajahu leiba ning joodi lahjat õlut. Niilusel püütu kala. Vaheldus rutiininle igaaastased religioossed pidustused. Käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigile alluvad. Enamasti töötasid vaarao templite või losside juures. Amtit prandati. Tasuti tarbeesemeti ja toiduga. Käsitöölised talupojast kõrgemad. Oli võimalus saada töödejuhatajaks ja sulanduda ülemkihti. Orjad peamiselt talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid. Kaustati vaarao templite majapidamises, riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Kiri ja haridus kujunes IV ja III at vahet eKr. Tsivilisatsiooni ja kirja teke seotud ilma kirjata poleks ühiskonna riiklik korraldamine võimalik olnud
Sõjavägi ja vallutused: Vana riigi ajal ei olnud alalist sõjaväge, Uue riigi ajal aga oli hästi treenitud alaline armee, seal olid noored mehed, enamasti talupojad, nad võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Lihtrahva elu: põhi töötegijad olid talupojad, harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides, söödi nisu-odra leiba, kala. Käsitöölised täitsid vaarao või ülikute tellimusi, olid veits paremas olukorras kui talupojad. Orjad olid teisejärgulised, endised talupojad, käsitöölised või vangid, neid kasutati erinevatel töödel vaarao , templite ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitustel ja sõjaväes. Olulisemad jumalad: 1) Ra-päikese jumal=Amon(oinapeaga) 2)Osiris-viljakuse, surnute jumal 3)Isis-viljakuse jumalanna(lehma sarvedega) 4)Seth-kõrbejumal(koerlane) 5)Horos- taeva- ja
Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid. Maajade levik Ajaloo jagunemine Maajade ajalugu jagatakse laias laastus kolmeks suureks perioodiks: eelklassikaliseks, klassikaliseks ja järelklassikaliseks, mis omakorda jagunevad veel mitmeks alaperioodiks. Maa harimine ja käsitöölised Maajad kasvatasid maisi, uba, tubakat, puuvilla ja kakaod. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid ka linnade ehitusmeistrid ja kiviraiujad. Usk Usk oli väga tähtsal kohal. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsamad olid taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach.
Viikingid - loojad või hävitajad? Viikingid olid skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Viikingite ajal oli palju rüüstamist ja vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja areng põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid
käsitööliste oskused, tekkisid üha uued ja uued käsitööalad. Soodsatel tingimustel arenesid mõned neist kõrgele erialatasemele. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Tekkisid linnad käsitöö ja kaubanduskeskused. 3 Tsunftid Keskaegse linna käsitöölised olid koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse oma tegevusalade järgi. On teada, et 16. sajandil oli Tallinnas 8 tsunfti, 15. sajandil aga 14
Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid küll käsitöö ja kaubandus, kuid kaua aega ei katkenud nende side ka põllumajandusega. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Kaupmehed ja lugupeetavamad käsitöölised olid põhiliselt sakslased. Eestlastel ei olnud linnaasjades õigust kaasa rääkida. Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi
inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljapoole müüregi. Linnad kasvasid järkjärgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus
Maalt linna asunud esimene põlvkond tegi füüsilist tööd. Teine põlvkond aga tegi peenemaid töid ja tõusid käsitöölise seisusesse. Paljud neist püüdsid muutuda sakslasteks. · Kaupmehed kuulusid gildidesse. Gildid kaitsesid oma liikmede huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi. Tähtsaim ja jõukaim gild oli Suurgild. Nende hulgast valiti rae härrasid. Vallalised kaupmehed kuulusid Mustpeade Vennaskonda. · Käsitöölised kuulusid kanutigildidesse. Peenema väljaõppega käsitöölised, sakslased. Olevistegildi kuulusid lihtsad käsitöölised, eestlased. Gildid püütsid elanikele näidata kui ühtekuuluvad nad on. Kaupmeeste gildidel oli aastas 4 suurt pidudstust: 1.Jõulujoodud 2.Vastlajoodud 3.Papakoi laskmine 4.Mairahupidu. · Lisaks gildidele olid olemas ka tsunftid käsitöö ühing. Ühe linna, ühe ja sama eriala. Iga tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa
KONTROLLTÖÖ nr1 Vana - Kreeka 1. Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.(5) 1) kirja kasutuselevõtt 2) riikluse kujunemine 3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine 4) oli kujunenud tööjaotus (põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne) 5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine 6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama 2. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas.
Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist senisest harjumuspärasest keskkonnast, kus inimene sai ise majandada. Samas puudusid elanikel ka vajalikud kogemused ja teadmised seoses vabrikutööga, mida tuli alles õppima hakata. Harjumatu oli ka otsene töölkäimine, kuna põllumehed ja
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Eluaegne Riigi hiilgeaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud Lähis-Idas Põhijõud: odadega ja kilpidega jalavägi hobukaarikutega eliitvägi ELIITVÄGI Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level LIHTRAHVAS Töö- ja maksukohustuslikud põlluharijad ja käsitöölised Moodustasid rahva enamuse ORJAD Ühiskonnas ja majanduses teisejärgulised Peamiselt endised talupojad ja käsitöölised või võõramaised sõjavangid Kasutati vaarao, templite ja ülikute majapidamises; suurtel ehitustel; sõjaväes Orjad tööd rügamas PEREKOND JA SEKSUAALSUS Perel usundiline roll (nt surnute austamine) Tavalisim tuumikpere Abielu (Vana-Egiptuse individualistlik joon) oli loomulik Erootilised stseenid hauakaunistustel -> seksuaalne nauding au sees
Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all. Seetõttu oli naise esimene ja peamine eesmärk võimalikult soodsalt abielluda.
· Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa 2) kõrgem ametnikond : ülikud- riigi ülemvalitsejad, nomoste asevalitsejad, kõrg. Preetsid, väepealikud 3)Kirjutajad ja käsitöölised- kontrollida üksikasjaliselt ja sõltlased ja eraettevõtjad 4) talupojad- enamik, harisid riigi või ülikute maid 5) orjad- endised talupojad, käsitöölised vms, kohustuste täitajätmiste pärast majapidamine, ehitus, sõhavägi Mesopotaamia · Impeerium koosnes vallutaja riigist ja sõltlasriikidest · Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel
ELU KESKAJA LINNAS Suuremate ristteede ja sadamate juures asunud külad hakkasid järk-järgult muutuma käsitööliste asulateks. Ümberkaudsete külade talupojad tõid sinna toiduaineid müügiks ja ostsid endale vajalikke esemeid. Nendes kohtades võisid käsitöölised müüa isevalmistatud tooteid ja ostsid tööks vajalikke materjale. Sinna tulid sageli ka sissesõitnud välisriikide kaupmehed, kes müüsid kalleid idamaa kaupu. Erinevalt külast, mille elanikud tegelesid põllumajandusega, oli linn käsitöö ja kaubanduse keskus. Varakeskajal mõjus Lääne-Rooma keisririigi häving hävitavalt ka linnadele, kuna sel ajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Linnad säilisid,
Saksamaal 1517. Keskaja iseloomulikem tunnus oli ühiskonna jagunemine seisustesse. Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed , kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel
Ka preestrid täitsid riigi valitsemises olulisi osasi. Kirjutajad märkisid üles andamite kogumise ja seaduseid. Käsitöölised ja talupojad .Enamiku ühiskonnast moodustasid talupojad, kes elasid jõe orgudes, ega tohtinud ilma ametniku loata elukohta vahetada.Põhilisteks talupoegade töks oli veekanalite kaevamine. Talupoegade elu oli raske neil oli pisike maja kus ei olnud tihti akentgi ja pool saagist pidid nad andma andamiks.Neid töid millest talupoegade oskustest ei piisanud tegid käsitöölised. Taskusks said nad oma tööeest toitu ja rõivaid. Orjad oli ühiskonna alamkiht.Enamasti olid orjad sõjavangid ja neidki oli Egiptuses vähe. Kõige rohkem oli neid vaarao lossides, kuid ka rikkad ülikud said omale orja lubada. Põlluharimine. Igal suvel ja sügisel tõusid vesi üle Niiluse kallaste. Kui vesi langes jäi sinna väga viljakas muda, kus sai kasvatada vilja. Jõevett suunati kraavideabil ka sinna kuhu see ei ulatunud.Lõigatud viljapeade peal lasti trampida härgadel et
6) Kuidas muutusid eestlaste uskumused peale Muistset vabadusvõitlust? Nad hakkasid uskuma ristiusku. 7) Millised muutused toimusid Eestimaal keskaja jooksul? Lisaks tavalistele inimestele tekkisid ka vaimulikud.Kivist linnused, kaubanduse tõus. 8) Mis oli Hansa Liit? Millised Eesti linnad kuulusid Hansa Liitu? Hansa Liit oli Läänemere äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 9) Kes elasid linnades? Linnades elasid käsitöölised ja kaupmehed. Saksa ülemkiht Mõis ja küla Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal. Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt.
-lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada.
seadusi, korjasid makse ja tegelesid vaestehoolekandega linnanõukogu ehk raad. Järelikult linnas oli olemas valitsus. Valitsemise poolest võib öelda, et linn oli nagu väike riik. Olemas oli ka linnaõigus, mis kehtestas kuidas linn oma elu korraldab. Linna raadi aga ei kuulunud poliitikud, vaid hoopis rikkad kaupmehed, kellele oli linnavalitsemine teiseks tööks. Kes said linnakodanikeks kas kõik linnaelanikud või ainult kindlad isikud? Linnade kodanikeks said enamasti kaupmehed ja käsitöölised. Neil oli olemas kinnisvara ja ainult kinnisvara omavad inimesed said omale kodanikustaatuse. Staatusete elanikud olid lihtsalt linnaelanikud, kuid mitte kodanikud. Kodanikustaatus ei vabastanud aga maksumaksmisest. Maksud olid linna eelarveks. Linn sai vaestehoolekannet ja teisi kulutusi teha ainult siis, kui neil olid olemas maksud, mis linnakassat täitsid. Samas aga pidi linn maksma makse ka feodaalile, kelle valdustel nad olid. Feodaal andis linnale õiguse
hakkas hiljem kasu sisse tooma. Paljud inimesed hakkasid tegelema käsitööga ja konkurents tõusis. Kuna ühe mõisa territooriumil polnud tavaliselt käsitöölisele äraelamiseks piisavalt tööd, sest rahvast ei olnud seal piisavalt, ning põhilisteks klientideks olid feodaalid ja jõukamad talupojad, rändasid nad tellimuste otsinguil külast külla. See muutus ohtlikuks röövlite tõttu, kes käsitöölistelt sageli nende tööriistad, materjalid ning vara röövisid. Käsitöölised vajasid kaitset röövlite eest ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast, et oleks võimalik oma kaupa müüa. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide lossid, mis olid ehitatud sakslaste poolt, eestlaste keskustesse. Neile oli vaja kaitset ja seetõttu ümbritseti linnad algselt puittara, hiljem kivimüüriga. Seal elasid rüütlid, preestrid ja sõjasulased. Käsitöölistel ja kaupmeestel oli seal lihtne oma kaupa müüa.Linn tõmbas inimesi
põldu kõpla või puust adraga, mille ette rakendati härjad. Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu. Peamine teravili oli oder. Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad. Peale põlluharimise pidid talupojad hoidma korras kanaleid ja tegema vaarao või asevalitseja käsul ehitustöid. Ka enamus püramiide on suures osas talupoegade ehitatud. Töid, millega talupojad hakkama ei saanud, tegid käsitöölised. Enamus käsitöölistest elasid vaarao lossis, asevalitsejate kodades või templite juures. Seal läks vaja kiviraidureid, kangruid, pottseppi, kullasseppi ja muid meistrimehi. Tavaliselt pärandati ametit põlvest põlve ja seda ei tohtinud muuta. Käsitöölised said oma töö eest toidupoolist ja rõivaid. Egiptuses oli ka palju orje. Enamus orjadest saadi sõdadest, kuid osad olid võlgu jäänud talupojad, kes ei suutnud oma võlgu tasuda. Orjad töötasid vaarao lossis, templite
Keskaegse tsunftikorralduse head ja vead Keskajaks nimetatakse perioodi, mis jäi vanaja ja uusaja vahele. Keskaeg oli perioodil 5-15 saj. Keskaega jagatakse kolme põhiperioodi: varajane keskaeg( 5-10 saj.), klassikaline keskaeg( 11- 15 saj.) ja hiline keskaeg( 15-16 saj.). Käsitöölised oli koondunud kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Tsunfti põhiülesandeks oli kontoll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Kindlasti oli keskajal tsunftikorralduses oma head ja halvad küljed. Tsunftikorralduse headeks külgedeks võib lugeda liikmete suhtes vastastikune abistamine, õpipoiss elas meistri juures, kus ta sai süüa ja peavarju, tsunft võis kujutada endast ka sõjalist organisatsiooni. Samuti
auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Käsitöölised Ateenas Enamus ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama. .
Industriaalühiskond Industriaalühiskond... ...ehktööstusühiskond Ühiskonnakorraldus Tööstus ja ehitus Industria – töökus Tehnoloogia kiire areng Miks? Kuidas? Mida? Agraarühiskond ↓ ◦ Maaharimine ja karjakasvatus ◦ Käsitöö Industriaalühiskond tekkis 1760. a ◦ Manufaktuurtootmine→vabrikutootmi ne Vabrikud Fun fact Suurpere→väikepere → Tulemus Ühiskonna kiire areng Tööta käsitöölised Kättesaadavad tarbekaubad Kaupade hinnalangus
Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule
linna vedasid. Arhailisel perioodil vormiti kangelaseeopseid. ,,Ilias"- Achilleuse ja Agamemnoni tüli sõjasaagi pärast, lõpeb Hectori tapmisega ja ,,Odüsseia" Arvatavaks autoriks loetakse Homerost. Tsivilisatsioonitõus 8.saj Ilmesid tsivilisatsiooni põhitunnused- elanikkonna kasv, linnad, rikas ülemkiht, tihedad sidemed välismaailmaga. 8.saj vanimad tõendid alfabeedi kohta, kujundati foiniikia tähestiku põhjal, 24 tähemärki. Kreeklased suhtlesid sel ajal foiniiklastega. Käsitöölised võtsid idamaadest malli. 8. saj kolonisatsioon- Itaalia, Sitsiilia, Musta mere rannikul. Põhjuseks oli põllumaa vähesus emamaal. Kolooniatest said jõukad linnad. Tekkis rahvuslik ühtekuuluvustunne- ühised jumalad, samad murded. Tunnet suurendas 5. saj eKr võitlus pärslaste vastu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid barbariteks. Pidasid end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele on aga
Uus-Babüloonia riik vallutati pärsialaste poolt. Sumerid · Lõid kiilkirja · Rajasid linnad · Leiutasid ratta · Templitele kuulusid ka suurmaavaldused Ühiskonnakihid Mesopotaamias: 1) Kuningas · Juhtis sõjaväge · Mõistis kohut · Talle kuulusid suured maavaldused · Osales usuürituste korraldamisel 2) Preester · Kõige targemad, lahendasid inimeste ja jumalate vaheliseid suhteid 3) Kodanikud · Talupojad · Käsitöölised 4)Alamklass · Rentnikud · Orjad Mille poolest erineb Mesopotaamia ühiskond ja riiklik korraldus Egiptuse omast? · Mesopot. Ei olnud inimene nii detailideni lihvitud · Egiptuses allusid kõik vaaraole · Talupojad ja käsitöölised olid sõltumatud kui Egiptuses · Maksud ei olnud nii koormavad · Orje oli Mesopotaamias vähem ja nad töötasid peamiselt majapidamises · Egiptuse riik oli tsentraliseeritum kui Mesopotaamia
See sulam on pronks, sellest tööriistuid oli lihtsam valmistada kui kivist, sealjuures olidki pronksist tööriistad ka paremad ja vastupidavamad. 7. Põlluharimine, karjakasvatamine ja metallide kasutuselevõtt suurendasid inimeste töövilja- kust ja heaolu. Ja samal ajal nõudi üha keerukamate tööriistade valmistamine, niisiis ka rohkem oskusi. Siis aga hakkas osa inimestest tegelema tööriistade ja muu vajaliku valmistamisega kõigi kodukonnaliimete tarbeks. Neist saidki käsitöölised. 8 . Ajapikku hakkas iga pere harima oma põldu ja ka sellest saadud saak kuulus nüüd talle. Nii kuulus järkjärgult eraomand . Iga pere pärandas oma vara põlvest põlve edasi. Koos sellega hakkas kujunema ka varanduslik ebavõrdsus. Mõned pered tegid hoolsamalt tööd või neile rohkem vedas saagi püüdmisel kui teistel ning nad muutusid siis teistest jõukamaks. 9. Aegamööda kujunes klassiühiskond- See on ühiskond, kus inimesed jagunevad erineva
arvult alla veerandi; see-eest kerkisid linnad põhilisteks arengupunktideks ning suurem osa keskaegsest kultuurist, haridusest ja kaubandusest sai esile tõusta just linnades. Linnade tekkeks andiski impulsi just käsitöö olulisuse kasv ja sellest arenev majandus. Kui linnad juba valmis olid, jäid need kaks siiski põhilisteks elatusallikateks. Käsitöölised ja nendega seonduv moodustas suure osa keskaegse linna identiteedist. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse, mis oligi mingi kindla käsitööalaga tegelevate inimeste vennaskond. Tsunft kujutas endast väga kindlate reeglitega püsivat ja tugevat ühendust, mille põhieesmärk oli arendada küll käsitööd, kuid samuti oli seal oma tugev hierarhia, kombestik, mõnel juhul isegi pühak ja kabel ning need võisid olla ka eraldiseisvad sõjalised organisatsioonid. Sealjuures tauniti tugevalt tsunftijäneseid ehk
Alistati Palestiina ja Süüria. Egiptus oli suurriik. Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond. Egiptuse ühiskonna korraldus Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
Prantsusmaa 17saj. Kuidas oli jaotunud Prantsuse riigi elanikkond? Jagunes III seisuseks: I seisus olid vaimulikud 1% II seisus olid aadlikud 2% III seisus olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised, arstid, advokaadid jt. 97% Millised olid talupoegade kohustused? Teotöö Loonusrent Kümnis (maks kirikule 8% saagist Maksud isandale (7% saagist) Maks kuningale (10% saagist) Täiendavad maksud Rendimaks maaomanikule (20%) Seemnevilja varudesse (20%) Talupoegadele jäi järgi ainult 35% kõikidest maksudest Pildid
) ning asula täidab ka olulise keskuse funktsiooni. Soomes määratletakse aga linnaline vald administratiivpiiriga, millesse jäävad ka külad ja põllumaad. Linnade ajalooline areng Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades. Põlluharimise ja töövõtete täiustudes tekkisid kaupmehed ja käsitöölised, kes elasid algul külades, hiljem aga koondusid parema asendiga asulatesse, et rahuldada mitme ümberkaudse küla elanike vajadusi. Sellistest teenindus ja kaubanduskeskustest kujuneid esimesed linnad. Agraarajastu linnad Esimesed linnad kujunesid viiskuus tuhat aastat tagasi vanimates põllumajanduspiirkondades: Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, mõnevõrra hiljem ka Vahemere ümbruses, Kagu Aasias ning Ameerika
* tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased, üldiselt töötasid vaarao või ülikute losside, templite juures, täites nende tellimusi TALUPOJAD harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, maksid maksu oma saagi arvelt, pidid osalema ka püramiidide ja templite ehitusel ORJAD olid peamiselt kas kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad/käsitöölised või siis võõrasmaised sõjavangid, neid kasutati erinevatel tööldel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
