Äriidee seisneb autode pesemises kuuma auruga. Auruga, mille temperatuur on keskmiselt 85°C, saab auto väga hästi puhtaks pesta nii seest kui väljast. Aurupesuga on hõlbus pesta ka auto mootoreid. Eeliseks on see, et kui tavapesu puhul kulub ühe pesu jaoks 100-200 liitrit puhast vett, siis aurupesu jaoks vaid 3-4 liitrit. Erinevus on ka selles, et tavapesul kasutatakse mitu liitrit keskkonnale ohtlikke kemikaale, samas aurupesu toimub täielikult ilma kemikaalideta. Auto kerele on aurupesu täiesti ohutu. Kuum aur eemaldab kergesti liiva, pori ning muu raske mustuse, kuid samas ei kahjusta värvi- või lakikihti. Auruga salongipesu eeliseks on see, et salong kuivab tunduvalt kiiremini. Aurupesu teostamiseks pole vaja kalleid seadmeid ega keerulisi kanalisatsioonivõrkusid. Seda oleks võimalik teostada ka ärikeskuste parklates või näiteks ka ehitatavas parkimismajas. Kus inimesed saavad kasutada teenust kui ise poes käivad.
liikumiskiirus väheneb. · Selle tulemusel profiilil tõstejõuvektori suurus väheneb. Laba liigub allapoole ja tema kohtumisnurk suureneb. · Mida suurem on lennukiirus seda suurem on ka kohtumisnurkade erinevus. Teatud lennukiirusel tekib allalangeval labal turbulentne õhuvoog, mis on takistuseks edasise kiiruse suurendamisel. · Mõnedel helikopterite tüüpidel kasutatakse tehnilise lahendusena väikest tiiba, mis kinnitub kerele. . Kohtumisnurga ja koonuse asendi muutmise kinemaatika Laba asendi muutumine pöördetasapinnas Kinnitussõrm Laba kinnitus Laba asendi Pöördemomendi muutus vertikaaltasandis Ülekande võll regulaator
Tuulerõugete ja rõugete võrdlus Tuulerõuged Rõuged Kuidas algsed sümptomid (0-2 päeva nõrka haigushoogu, (2 -3 päeva tõsist haigushoogu, erinevad enne kui ilmneb lööve. Kokku enne kui ilmneb lööve. Kokku 7-17 kestab haigus 14-21 päeva.) päeva.) Haiguskolle tekib kõigepealt näole Haiguskolle tekib kõigepealt kurku või kerele. või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele. Kuidas lööbe haiguskolle Haiguskolded arenevad erinevalt. Kolded ilmnevad samal ajal ja nad erineb Kui mõned on värsked siis teised on samasugused igal kehaosal. on juba koorikutega kaetud. Haiguskolle muutub väga kiirelt, Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn
Sportautod. Kadri Adamson. Audi sports. See on üks põnevaim auto maailmas. Sellel uuendatud audil on uhiuus sisekujundus ning terasest korpus. Audi sports'i on maailmas müüdud üle 20 tuhande. Ford Mustang GT. Selle fordi maaletooja on põhjalikult mõelnud auto lisadetailidele, kuna autos olevate nahkistmete ja soomusest kerele on vastupidav nii külmale Siberile kui ka põletavale Saharale. Lamborgini Murcielagro. Lamborgini on üks peenemaid autosid maailmas. Selle Lamborgini antud mudeli kohta on kirjutatud väga häid ajakirjanduslikke ja kirjanduslikke väljaandeid. Selle mudeli koostaja on läbi mõelnud sõidustiilid ja ühe parimatest võimalustest Turbo kiirendus 75% auto enda kiirusest see
Lukksepal erinevaid salongi osandamise töid väga tihti teha ei tule. Rohkem puutuvad selliste töödega kokku elektrikud kes otsivad mingeid ühendusi ja juhtmete vigu ja ka lisaseadmete paigaldajad. (signalisatsioonid, kõlarid, püsikiiruse hoidjad, käedvaba süsteemid) Autokere Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik) on tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele
F = m*a F = 97*3*9,81=2854,71 = 2,85 kN F = m*a*s, kus s-varutegur, m- mass kg, a kiirendus m/s2. F = 23*12*9,81*2 = 5415,12 = 5,42 kN V puistelast=0,05*0,01*10 = 0,5 m3 m = V* = 0,5*2000 = 1000 kg F = 1000*9,81 = 9810 = 9,81 kN a) Arvutame jõudu, mis avaldub kerele: F = 2000*9,81 = 19620 = 19,62 kN Jõud, mis avaldub ühele kande profiilile: F1= 19,62/2 = 9,81 kN L=2m M= F*L/4 = 9,81*2/4 = 4,9 kN/m = 4900 N/m = M/W = 4900/ (18,2*10-6) = 269230769,2 Pa = 269,23 MPa [] Al 2014*T6 = 400 Mpa s= 400/269,23 = 1,48 Arvutused näitavad, et tingimus s[s]=2 ei ole täidetus see järel on vaja lisada jäikust lisavaid profile. M2= F*L/8 = 9,81*2/8 = 2,45 kN/m = 2450 N/m = M/W = 2450/ (18,2*10-6) = 134615384,6 Pa = 134,61 MPa
Horisontaalstantsimismasin on põhimõtteliselt horisontaalne väntpress. Elektrimootor 1 paneb pöörlema kiilrihmülekande 2, hooratta 3 ja siduri 4 kaudu ajamivõlli 5. Ajamivõll paneb pöörlema hammasrataste 6 kaudu väntvõlli 7. Väntvõllile on kinnitatud keps 8, mis annab edasi-tagasi liikumise pealiugurile 9. Peale selle on väntvõll ekstsentriku 10, kepsu ja kangsüsteemi 11 kaudu ühendatud külgliuguriga 12. Stants koosneb liikumatust mitmevaolisest pressi kerele kinnitatud matriitsipoolest 14 ja vastavate vagude kohal pealiugurile kinnitatud templitest 15. Horisontaalstantsimismasinal töötamisel asetatakse kuumutatud lähtetoorik (metallvarb) liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat 16. Piiraja küljes on rull 17, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull üles ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut
· Klaasipeitel vahetavate teradega · Peitlitera · Puhastustera hoidja ja tera · Kerepeitel Lõiketraat ja käepidemed liimitud kereklaaside eemaldamiseks kasutatakse vastavalt vajadusele ka lõiketraati. · Lõiketraat nelinurkse profiiliga · Lõiketraat punutud profiiliga Liimitud kereklaaside eemaldamiseks on võimalik kasutada ka lõiketraadiga rullsüsteemi Roll Out. Liimipüstolid klaasiliimi paigaldamiseks kerele või klaasile kasutatakse klaasiliimi püstoleid. · Käsipüstol · Pneumopüstol Klaasiparandus komplektid väiksemate kahjustuste parandamisekslamineeritud klaaside puhul kasutatakse klaasiparandus komplekte. · Klaasiparandus komplekt · Klaasiparandus vaik(erinevad) Klaasi teisaldamise vahendid üldjuhul kasutatakse vaakumkäepidemeid · Vaakumkäepide, klaasilaud Autoklaasi ülesanded: TURVALISUS
(varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali. Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges. Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus. 4×100 meetri teatejooks Teatejooks on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 meetri teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas
sv TS.sv 0.023mm ITH L0 ITS m5 Joonised a) Laagrisõlm Joonis 1. Laagrisõlme joonis b) Laagriistude toleerimise skeem Välisvõru Joonis 2. Välisvõru tolereerimise skeem Sisevõru Joonis 3. Sisevõru tolereerimise skeem Laagriistude kasutamisest masinaehituses Laagriiste kasutatakse masinaehituses väga laialdaselt, sisuliselt kõikjal üldistes mehhanismides, kus võll toetub laagrite kaudu korpusele. Nende eesmärgiks ongi koormuste ülekandmine seadme kerele või raamile. Konkreetsemalt võttes kasutatakse näiteks reduktorites, käigukastides, auto või mis iganes muu ratastel liikuva masina või seadme ratastes jne. Joonis 4. Laagriistud käigukastis Joonis 5. Laagriist jalgratta rummus Joonis 6. Laagriist auto rattasüsteemis
toime arv Soojendusosa Koordinatsiooniharjutus mängulises vormis Ole tähelepanelik! Jõuharjutus kätele: põlvtoenglamangus käte 8 Tugevad käed! kõverdamine ja sirutamine Harjutused kerele: kallutused ette, kõrvale, taha; 4+8 Sirged jalad! kereringid, kerepöörded Harjutused jalgadele: väljaaste, väljaastekükk, 2+2+2 Sooritada väljaseadekükk + fikseerimine igas asendis 10 sek vahelduvalt mõlema jalaga
Roolivõimendi: parandab auto sõidumugavust ja teel püsivust. Liigid: hüdrauliline, elektrohüdrauliline, elektriline. Komponendid: hüdrovedeliku pump, reservuaar, hüdrauliline juhtsüsteem, hüdrovoolikud, hammaslatiga integreeritud hüdrosüsteem. Kere loomisel arvestatakse: disaineri nägemusega, etteantud gabariitidega, massiga, agregaatide paigutusega, materjali valikuga, funktsionaalsusega. Nõuded kerele: suur painde- ja väändejäikus, vibrokindlus, remondi sobivus, passiivne ohutus, ekspluatatsioonikindlus. Kere konstruktsiooni määravad: mehaanilised funktsioonid, valmistamise tehnoloogilisus, aerodünaamilisus, seadusandlikud aktid, juhtseadiste tüüp ja ehitus. Kere valmistamiseks kasutatavad materjalid: teras, Al sulamid, plastid. Kere korrosioonikindluse suurendamise meetmed: vähendatakse teravate servade ja nurkade arvu, vähendatakse niiskuse kogunemise tsoone,
7-8. Vasaku käe ring taha 4) Jõuharjutus jalgadele La.Harkseis pingi kõrval, käed pingil pealthoides 2 korda Käed sirged, sujuv laskumine ja tõusmine, selg 1-2. Pingi tõstmine paremalt pealthoides sirge. 3-4. Laskumine kükki, käed ülal 5-6. Tõusmine püsti, käed ülal 7-8. Laskumine lähteasendi 5) Harjutus kerele La. Pingi juures küljeti, jalg pingil, käed kuklal. 3 korda Käed kuklal, pingil olev jalg sirge, sujuv 1-2. Küljepainutus paremale painutus. 3-4. Tagasi lähteasendisse Sama ka vasakule küljele. 6) Koordinatsiooni harjutus La. Sulgseis pingiga risti. 3 korda Käed sirged, koordinatsioonis liikumine.
3-4. Rõnga üleandmine paremast käest vasakusse 5-6. Jala toomine La.-sse, rõnga veeretamine enda juurde 7. Täiskükk, rõngas jääb kohale 8. Tõus La.-sse rõngas maas vasakus pealthoides Teine kord alustame vasaku käega ja jalaga 5) Harjutus kerele Paarides. Paarilised seisavad seljati 4x4 Jalad ja käed La. Harkseis rõngas ees külghoides sirged, selg sirge 1. Kere pööre paremale, rõnga üleandmine paarilisele 2. La.-sse 3. Kere pööre vasakule, rõnga üleandmine paarilisele tagasi 4. La. 6) Kordinatsioonih Paariline teeb vastas suunas arjutus
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõpetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Erinevad materjalid autokerede juures Referaat Juhendaja : Ülvi Paas VANA-VÕIDU 2014 Sissejuhatus Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid. Kasutatud allikas: http://gmotors.co.uk/news/wp-content/uploads/2010/12/frame.jpg 2 Autokerede ehitus
mustuse pärast häbenema. Kõige parem on autot pesta käsipesulas, sest käsipesulas pestakse kõik pinnad auto alumised servad, rattad/veljed ja uksevahed ning käsitsi pesemisel pole ohtu, et auto värvpind saab kriimustada. Käsipesulas eemaldatakse ka pigiplekid ja kuivatatakse auto korralikult. Välditakse ka uste ja lukkude jäätumist määrete abil. Automaatpesulas on suur oht, et auto saab harjaste tõttu kriimustada ja seal ei kuivatata autot, mille tulemusena jäävad auto kerele veeplekid. Autot tuleks vahatada vähemalt 2x aastas, sest see muudab auto säravaks, kaitseb rooste jms eest ning lihtsustab pesemist. Tuhmunud ja kriimustatud värvpinda tuleb poleerida, sest see muudab värvi püsivalt säravaks, kaitseb autot tooste eest ja lihtsustab auto pesemist. Selleks, et auto värvipind säiliks võimalikult korras on kasulik seda pesta tihedasti ja vahatada vähemalt korra kevadel ja korra sügisel. Eriti teede soolatamine ja pori koos on ohtlik kombinatsioon
paneme puusa." ,,Teeme kükkkõndi ümber palli, kui oled kaks Kõnnivad kükitades ümber palli ja sirutavad. Jõuharjutus jalgadele. ringi ära teinud siis siruta" ,,Paneme palli veerema ja jookseme ümber Veeretavad palli ja jooksevad. palli." Kiidab lapsi. ,,Võtame harkseisu, pall on ees. Teeme On harkseisus ja teevad kerepöördeid. Jõuharjutus kerele. kerepöörded ühele poole ja siis teisele poole." ,,Läheme selili, käed on all kõrval, jalad Lähevad selili, tõstavad puusad ja veeretavad palli. Harjutus seljale. kõverdame. Nüüd veeretame palli tõstetud Kellel pall ära kaob käib palli tagasi toomas. Osad puusade alt." Näitab ette, abistab. kutsuvad õpetajat appi. Kiidab lapsi.
Ka teljevahe oli pikem kui odavamatel mudelitel, kuid üldine pikkus jäi teiste mudelitega võrreldes samaks. Impala oli pikem, madalam ja laiem kui selle eelkäijad. Impala tunnuseks olid kolme kaupa asetsevad tagatuled. 1958. aasta oli ka kahekaupa asetsevate esitulede esimene aasta. Uue kere all oli ka uus šassiil. Standartne raamistik vahetati välja uue raamiga, mille talad asetsesid pika X-i kujuliselt. Chevrolet väitis, et selline raam lisab kerele jäikust ja lubab madalamat, kuid samas ruumikamat salongi. Selle disainiga hakati ka teed rajama ühes tükis olevale kerele. Kere struktuuri tugevdati mitmest kohast, et luua kere osade vahel paremat ühendust, kuid selline muudatus ei kaitsnud kere sisemisi struktuure kokkupõrke eest nii hästi. kui tavaline raam. Kuue silindriga Chevrolet Bel Air Impala maksis $2,586, kuid $2,693 eest sai osta kaheksasilindrilise masina. Kokku ehitati 55,989 kabrioletti ja 125,480 kupeed, mis tegi
pidurdus, samm lühem. Positiivsed omadused sääre tagumised lihased venivad välja, millele järgneb tugev kontraktsioonijõud (+elastsusjõud) > tugev äratõuge, kiire edasiminek. 61.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT KAUGUSHÜPPE ETTEVALMISTAVAS FAASIS Ettevalmistavas faasis toimub painutus puusa- ja põlveliigesest, sirutus ülemisest hüppeliigesest ja keha kaldub ette. Kerele toimib lülisambasirgestaja. Puusaliigest painutavad: niude-nimmelihas, reie nelipealihas, sirglihas, keskmise ja väikse tuharalihase eesmine rühm ja rätsepalihas. Põlveliigest painutavad: reielihaste tagumine rühm, rätsepalihas ja sääremarja kolmpealihas. Ülemise hüppeliigese sirutus: eesmine sääreluulihas, pikk suurvarbasirutaja ja pikk varvastesirutaja. 62.KIRJELDAGE PUUSA-,PÕLVE-JA HÜPPELIIGESTE TÖÖD PAIGALT SALTO TAHA ERINEVATES FAASIDES1
Igale reisijale oli eraldi kliimaseade. Lounge pakkus veel paljusi mugavusi nagu minibaar, internetiühendusega arvuti, DVD mängijad, külmik, veiniklaasihoidjad ja isegi eraldi ventilatsioon suitsu eemaldamiseks. 4.3. Phaeton Facelift (2007-2010) Uuendati veidi auto välimust ja võimsust. Lisati LED päevasõidutuled ja uuendati keskkonsooli. Uuendusena tuli ka uus V6 mootor mis vastas euro-5 saastenõuetele. 2009. aastal lisati veel uued värvid nii kerele kui sisule. Muudeti isegi nuppude taustavalgustust ja lisati tahavaatekaamera ning pimeda nurga hoiatussüsteem. 5 4.4. Phaeton Facelift (2010) Phaetoni välimust muudeti veel. Lisatu uued päevasõidutuled, vahetati esilaternad, LED udutuled. Senised ringikujulised tagatuled vahetati sirgete vastu. Vahetatakse ka navigatsioonisüsteem. Uuel lustisüsteemil on
free radial spherical plain bearing), kasutades SKF luigelaagri valiku metoodikat st C = 2F =2 Fr ja SKF kataloogi. Nimetada seaduva liugelaagri eelised. SKF kataloog: www.skf.com Siin otsin siis laagri mitte D vaid C järgi. C = 2 · 500 kN = 1000 kN Sobib järgnev sfääriline liugelaager: Seaduvate liugelaagrite eelised: Ei vaja täpsed joondamist Puuduvad kõrged kontaktsurvedlaagri servadel (mis muidu põhjustavad lisakoormust tapile ja laagri kerele) Kompenseerivad võlli deformatsioone Võimaldavad suuremaid valmistamistolerantse ning kuju- ja asendihälbeid 8
või sõrmedega. Medikaga mängimine kõlab eredamalt ja jõulisemalt ning sõrmedega mängimine pehmemalt ja naturaalsemalt. Basskitarr nõuab tavalisest veidi paksemat medikat, kuna keeled on jämedamad kui tavalise kitarri omad ning õhuke medikas võib kergesti murduda. Medikat hoitakse pöidla ja nimetissõrme vahel piisavalt tugevalt, et see maha ei kukuks, aga lõdvalt, et saaks kiiresti üle keelte liikuda. Paljud mängijad toetavad oma randme kitarri kerele keelte kohal, et kätt mängides paigal hoida. Üldiselt on medikas sobilikum rock, punk, metal ja muude ,,raskemate" stiilide jaoks. Sõrmedega mängides kasutatakse tavaliselt nimetis- ja keskmist sõrme. On olemas ka erijuhte, näiteks slap-tehnika, kus lüüakse pöidla küljega vastu keeli. Soovitatakse kasutada mõlemat, nii nimetis- kui ka keskmist sõrme mängimismugavuse ja kiiruse parandamiseks.
abaluuhari keskjoonele; eemaldab õlavart; tõstab õlavart taha, pöörab väljapoole Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike Tõmbab õlavart taha, lähendab köbruke kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalsest Õlavarreluu sisemise Teostab õlavarre ekstensiooni, piirist külje suuremale adduktsiooni ja välisrotatsiooni, köbrukesele kinnitub stabiliseerib õlaliigest Õlavarre-kakspealihas* Lühike pea: abaluu Kodarluukörpus Painutab ja pöörab käsivart M
Pilet 7. 1. Jahutusvedelikud Tosool antifriis A- 40 ( -40 C ) A -60 ( -60 C ) Vesi vihmavesi, jõevesi, lumevesi 2. Auto esisild Nimetatakse sõiduauto esisilda sõltumatu vedrustusega sillaks. Pilet 8. 1. Õlitussüsteem Hõõrdumise vähendamiseks ning hoiab pinnad puhtana ja jahutab neid. Mootori kõiki laagreid õlitatakse kanalitest surve abil, kaugele jäävatele osadele tehakse paiskõlitust. 2. Vedrud ja amortisaatorid Kasutatakse selleks, et leevendada ratastelt kerele kanduvaid tõukeid. Vetruvad osad on las leerd-, leht- või väändvedrud. Pilet 9. 1. Mootori õlid Valatakse mootori sisse. On vaja selleks, et vältida hõõrduvate detailide otsest kokkupuudet, peale selle peab oli vältima korrosiooni, tihendama kolbi ja silindrit ega tohi mootoris süttida. Õli tuleks vahetada iga 15 000 km või iga aasta tagant. 2. Auto rattad Koosneb veljest, rehvist ( maantee, sisekumm, sisekummita mantel), ilukilp. Mantel koosneb sarrusest niidid sees
sümfüüsini mõõkjätkelt kubemeni Deltalihas (m. deltoideus) Rangluu, õlanukk, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- abaluu hari deltalihasmine köprus tasapinnani ja pöörab Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole
8. Üldarendavate harjutuste kompleks (10 harjutust) – tunni sissejuhatav osa. 1. Üldkoormavad harjutused (kõnd, jooks, hüplemised) – 3* erinevate hüpetega saali otsast teise. 2. Lülisamba sirutusharjutused – sirge, kassi küür jne. 3. Harjutused õlavöötmele - Painuta pead ette ja küljele, siruta kaela taha, suru käega pea liigutamise suunale vastu – küljele, ette. 4. Harjutused jalgadele – pingile astumine 5. Harjutused kerele ja küljele – planking küljel 6. Harjutused kätele – Kätekõverdused. 7. Harjutused kõhule – kõhulihased. Jalad 90 kraadise nurga all, topispall/hantel jalgadel, tee kolmestes seeriates. 8. Harjutused seljale – lama selili, vaheldumisi tõmba jalad endale kõhu peale. 9. Venitusharjutused – Kerepöörded. Istukil, vastasjalg ja vastaskäsi. 10. Hüpped, so. üldkoormavad harjutused – hüppega kükid 9
Paremakäelised mängijad kasutavad tavaliselt keelte sõrmitsemiseks parema käe sõrmi (pöial tõmbab keelt suunaga allapoole ja teised sõrmed suunaga ülespoole). Väikest sõrme kasutatakse harva selle väikeste mõõtmete tõttu, kuigi mõned kitarristid kompenseerivad puudujäägi eriti pika sõrmeküünega Teise käe sõrmi kasutatakse tavaliselt keele võnkuva osa pikkuse muutmiseks: selleks vajutab sõrm keele vastu ühte sõrmlaualolevatest astmetraatidest. Mida pilli kerele lähemalt keel vastu astmetraati vajutatakse, seda lühem on keele võnkuv osa ja seda kõrgem on heli ,,Tavalised" kitarrid on mõeldud mängimiseks paremakäelistele. Erinevus parema- ja vasemakäeliste kitarridel on see, et nad on üksteise suhtes peegelpildis, niimoodi et bassikeeled on alati üleval pool. Samuti on kõik mänguvõtete kirjeldused vasaku ja parema käe jaoks tüüpilised paremakäelistele. (Wikipedia, Kitarr) 2.4 Mänguvõtted
Nii Aafrika kui India elevant kasutavad neid jätkeid väikeste esemete tõstmiseks . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Soola kaevamine : Elevandil on tihti tahe toidule soola lisada . Nad peenestavad oma pikkade võhkade abil soola küllastunud pinnast . ( Loomad , lk 220 , David Burnei ) Tolmuvannide võtmine : Selleks et elevandi nahk püsiks tervena , võtab aafrika elevant igapäev tolmuvanne . See käib nii et tolm imetakse lonti , ja siis pritsitakse see oma kerele . Tolm on elevandile nii päikese kaitse eest kui ka putukate eest . Elevandile on see väga tähtis kuna nagu juba eespool öeldud kaitseb tolm elevandi nahka . ( Loomad , lk 220-221 , David Burnei ) Aafrika elevant : Aafrika elevant on maismaal suurim elutsev loom . Aafrika isaselevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni olles ligikaudu 80 korda raskemad kui keskmine täiskasvanud inimene . Kuigi teda nimetatakse aafrika võsa või savanni elevandiks elab see liik väga mitmekesistes
kere ja teepinna vahe (vedru abil) samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. Amortisaatorid on põhimõtteliselt õlipumbad. Kolvivarre otsa on kinnitatud kolb, mis töötab rõhutorus olevale hüdraulilisele õlile vastu
kuup- või kõrgemat järku võrrandit või võrrandite süsteemi. See võrrand või võrrandite süsteem kirjeldab kõverat kahe etteantud splaini punkti vahel. Pierre Etienne Bezier Prantsuse insener, kes oli Bezier kõverate ja pindade looja, mis on enamuse CAD ja arvuti graafika süsteemide aluseks. Ruumis kõverate detailide tegemiseks CADis on üheks võimaluseks ,,skinning". Luuakse detaili kere või baas kasutades ristlõikeid ning pärast tõmmatakse kerele ,,pind" ümber, mis moodustab lõppdetaili B-rep mudel Boundary representation model. Piiravate pindade mudel, mis baseerub graafidel. 3D objekti defineeritakse tippude, servade ja pindadega. Korrektse solidi jaoks vähemalt 3 serva peavad kohtuma ühes tipus, servad peavad ühendama kahte tippu ja kuuluma kahele pinnale, sealjuures pinnad ei tohi lõikuda. Boole'i operatsioone kasutatakse CAD'ides kahe solidi ühendamisel, et saada üks solid.; üle
Luud on toekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, mõõdetuna küünarnukist maani, on veidi suurem vahemaast küünarnuki ja labaluu ülaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (pöidlad) tuleb eemaldada. Õlad ja õlavarred: Labaluud on hästi arenenud. Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised. Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud. Küünarnukid:Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Randmeliigesed: Tugevad, kuid nõtked. Kämblad:Külgvaates veidi kaldus asetusega. TAGAJÄSEMED: Tagantpoolt vaadates seisavad tagajalad teineteisest mõõdukal kaugusel ja paralleelselt. Lisavarbad, mida küll harva esineb, tuleb eemaldada. Reied: Hästi lihaselised ja jõulised. Põlved: Hästi nurgitunud. Kannaliigesed:Hästimärgatavad ja madalal asetsevad. KÄPAD:
Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine, raskuse hoidmine). Erandjuhtudel võib tekkida staatiline kontraktsioon, mille vältel lihaskiud pikenevad. Ühe ja sama lihase koosseisu võivad kuuluda ,,valged" ja ,,punased" lihaskiud. Valged kiud
tingimustes (taluvad palavust hästiarenenud higinäärmete tõttu). Tõu tapaomadused on suurepärased, liha on maitsev, õrn ja väga tervislik. Belgia sinine On aretatud Belgias ja seal on seda tõugu veiseid 1,5 miljonit, see moodustab 95% kogu maailma seda lihatõugu veiste populatsioonist. Kuulub keskmiste tõugude hulka- lehmad 850-900 kg, pullid 1100-1250 kg. Värvus varieerub helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt nõrk, kerele iseloomulik längus tagaosa. Tõugu iseloomustab nende rümba kõrge kvaliteet, tapasaagis üle 70 % Piemont Pärineb Põhja-Itaaliast Piemondi mägialadelt. Suuruselt on keskmine tõug, lehmad 660 kg, pullid 1000 kg. Värvuselt on loomad valged ja hallid, nende sõrad, nina ja sarvealgmed on mustad, silmade ümbrus ja kõrvade sisepinnad on samuti mustad. Kõik loomad on nudid. Loomad on õhukese naha ja peente luudega. Tõu eripäraks on see, et peaaegu kõikidel
jalgade liigutusi näit. sagedust ja struktuurigi. Tõukejala kiirem alla rajalelöömine (mahaasetamine) lennufaasis tingib, abistab hoojala reie kiiremat etterebimist, põlvetõstet. Jooksu- ja kõnniliigutuste dünaamikat ja kinemaatikat määravad ka fülogeneesis kujunenud jäsemete mitmeliigeseliste lihaste omavahelised koostöösuhted. Tänu mitmeliigeseliste lihaste kujunemisele ja jäsemete lihasmassid nihkunud proksimaalses suunas kerele lähemale. Seetõttu on jäsemete raskusjõu pöördmoment väike ja jäset saab tõsta suhteliselt väikese lihasjõuga ning kiiremini. Mitmeliigeselised lihased loovad ka soodsad tingimused kõnni- ja jooksuliigutusteks. Tuleb tunnistada arengulooliselt väljakujunenud tõsiasja, et kõnni- ja jooksuliigutuste dünaamiline laine algab proksimaalselt lülilt. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega, st. reis juhib jooksuliigutusi
4.8. Külgvaatele joonistatakse batoksid - kõverad, mis tekivad laevakere lõikamisel DT-ga paralleelsete tasanditega. Läbi keskkaare ja kiilujoone lõikepunkti on veeliiniga paralleelselt DT-le projekteeritud põhjajoon. Poollaiusel kujutatakse veel veeliine, mis tekivad kere lõikamisel KVL-ga paralleelsete tasanditega. Lõiketasandid paigutatakse üksteisest võrdsetele kaugustele ja nende arv valitakse selliselt, et saada täielik ülevaade laevakere kujust. Kerele projekteeritakse teoreetilised kaared, mis saadakse keskkaarega paralleelsete tasandite lõikumisel kerega. Neid on harilikult 20 (vahel 10). Kasutatakse veel rigilaudu - kaldus pindu, risti keskaare tasandiga. Teoreetiline joonis tehakse mõõdus 1:100, väikestel laevadel 1:50-25. Joon. 4.9. Teoreetilise joonise abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva ruumala: leitakse
valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht · veerelaagrid- laagrid kus tööpindasid eraldab pöörlev keha: rull, kera e kuul, kooniline rull · magnetlaagrid- kahe tööpinna eraldamiseks kasutatakse magnetväljasid. Eriti
puudumise poolest; standardiseerituse taseme poolest; kirjeldamisel 52. Ruumis kõverate detailide tegemiseks maksumus; 37.Virtuaalne reaalsus- kirjeldatakse teatud asja CAD'is on üheks võimaluseks "Skinning". Luuakse detaili kere omadust, mis ei ole küll reaalne, aga mis ometi võimalusel või baas kasutades ristlõikeid ning pärsat nö. tõmmatakse kerele eksisteerib 38.Mehaaniline; optilised süsteemid; nahk ümber, mis moodustab lõppdetaili. 53. B-rep mudel ultraheliandurid; Elektromagneetilised trackingsystem 39. (Boundary Representation Model) piiravate pindade mudel. B- Solidworks, Solid Edge, AutoCAD, Autodesk inventor, NX, rep on graafidel baseeruv esitus. 3D objekti defineeritakse TurboCAD. 40. Cad mudelid kasvamise tippude, servade ja pindadega
mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos
erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud või keevisliidetega paendlehterasest osadega. Kerele toetub töölaud, sellele on kinnitatud juhtlatt ja freesikaitse. Spindliplokk on kinnitatud vertikaalselt tööpingi alusele ning liigub prismajuhikutes tiguülekande ja käigukruvi abil. Spindli asend fikseeritakse kruvilukustiga. Spindli ülemisele otsale on töödeldud pesa freestorni kinnitamiseks. Universaalfree s-pingid Spindli pöörlemissagedus on reguleeritav ülekanderihma ümberasetamisega ülekandeseibidele. Suurte detailide freesimisel toestatakse spindli ülaots tugilaagriga
Sellisteks harjutusteks on näiteks keerleva veega hüdrokanalis ujumine, nii et vesi liigub, ujuja on paigal; lideerimisseadmega kergendatud ujumine, mille puhul ujujat tõmmatakse basseinis kiiremini edasi, kui ta ise oleks võimeline ujuma; ujumine suurte peeglitega varustatud põhjaga ujulas; ujumine kõrvaklappide kaudu saadavate rütmisignaalide abil; ujumine keeruliste videoseadmete abil saadava otsese tagasiside kasutamisega; ujumine kätele, jalgadele ja kerele paigaldatud elektrooniliste anduritega loodava informatsiooni ja tagasiside kompleksaparaatide kasutamisega. (Haljand, Tamp 2007: 19) 9 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega Kehalise kasvatuse protsessis mõistetakse enesekontrolli all tegevuste kogumit (enesevaatlus, eneseanalüüs; oma seisundi, käitumise, reageerimise hinnang), mida individuaalselt teostatakse
tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1
kaugtulelatern. Laterna margis väljendab tähele järgnev number 136 või 170 valgusava läbimõõtu millimeetrites. Ehisõvruga laterna mark lõpeb numbriga 1 ja ilma võruta laterna mark numbriga 2. Naiteks CR-170-1 on standard! kohaselt ehisvõrguga lähi- ja kaugtulelatern, mille valgusava läbimoot on 170 mm. Üleni klaasist optilise elemendi puhul lisanduvad margi lõppu tähed SR. Laterna tähised on kantud hajutile või kerele. Euroopa laterna E-tähele järgnev number näitab valmistajariiki. Kui tähe all leidub nool, mis suundub hajutile vaadates paremale, on element ette nähtud vasakpoolseks liikluseks. Kahe teravikuga noole korral tohib laternat kasu tada nii vasak- kui parempoolse liiklusega riikides. Hajutite ja lampide numbrid ei pea olema ühesugused. Kolm nurk, mille sees on täht T, tähendab, et latern on ette nähtud masinatele, mille kiirus ei ületa 40km/h. Autolambid
ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Mediaalne ehk keskmine ja sellest kaugemal paiknev lateraalne ehk külgmine. kraniaalne e.koljupoolne kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund eksternne e. välimine, internne e. Sisemine superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. Süva proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. Sisusmist pinda.
keerulisema konstruktsiooniga liiges. Abiseadeldised: • meniskid • põlvekeder . Liikuvus: ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus) ja pöörlemine ümber vertikaaltelje. 20. Sääre luude ühendused. Sääre luudel on toe funktsioon ja seepärast on need teineteise suhtes peaaegu liikumatult ühendatud. Sääre- ja pindluude ühendused on: • sääre luude vaheline kile – sidekoeline moodustis, täidab sääre- ja pindluu vahelise ruumi. • proksimaalne (kerele lähemal asuv) sääre-pindluuliiges – lameliiges, mis ühendab pindluu pead sääreluu keskmise põndaga. • sääre-pindluu sideliidus – sidekoeline ühendus sääre- ja pindluu alumiste otsade vahel. 21. Jala skelett, luudevahelised ühendused Jala skelett: koosneb 3 jalalaba piirkonnast. • Kand – kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu, 3 talbluud → 7 lühikest luud. • Pöid – 5 pöialuud. • Varbad – varbalülid (suurvarbal 2 lüli, varvastel 3 lüli).
· keedetakse koos pooleks lõigatud kartulitega. Serveerida võib külmalt salatites, kuumalt koos petersellikastme, õli ja punase tulise pipraga, samuti võib kaheksajalga peale keetmist grillida. 11 6. Kalmaar Kalmaar on kaheksajala lähedane sugulane. Ta on kaetud õhukese punakaslilla nahaga. Kui see eemaldada, paljastub õrn valge liha. Lisaks kerele on söödavad ka haarmed. Kalmaare võib nii praadida, grillida kui hautada, suuremaid isendeid ka täita. Kalmaaritindi abil võib mustaks värvida pastat või risottot. Kalmaar talub hästi külmutamist, tavalises külmikus hoides tuleks ta võimalikult kiirelt tarvitada. Värske kalmaar on ilusa läikiva välimusega, närtsinud kalmaar ei ole enam värske. Puhastamine Eemaldada kereosa nahk ning loputada kere hoolikalt. Tõmmata pea koos haarmetega kere
lähteasendeid, andis igale tunnile oma näo, kuid tunni ülesehitus järgis kehakooli põhimõtet.Tund algas kõnni, kerge jooksu, hüplemisega. Järgnesid harjutused kätele, õlavööle, jalgadele, selja- ja kõhulihastele, puusavööle, liigestele ning lülisambale kolmes suunas: painutused ette ja taha, külgedele ning pöörded ümber püsttelje. Lõpuks tulid suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni- ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd, hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks, jooks üksi, kahe- ja kolemkesi
Tähtsuselt kõige olulisem on veealuste delfiinijalalöökide kiirus. Väitada tuleks liigseid liigutusi kõikides faasides. Säilitada lihaste lõdvestuse ja pingutuse hea vahekord Vähendada veetakistust pöörlemise, libisemise, jalalöökide ja väljumise ajal. Suurendada edasiviivaid jõude äratõukel jalalöökidega ja väljumistõmmetega. Ajastada õigesti jõudude ülekanded kehaosadelt kerele äratõukel, jalalöökidel ja väljumistõmmetel. Sooritada hinagmistegevuse õigeaegne kooskõlastamine pöördeliigutusega. Realiseerida iga faasi eesmärk, samaaegselt valmistude nendele järgnevatele faaside liigututegevuseks. ( R. Haljand 2007: 155) Nõuanded liigutuste enesekontrolliks: Sooritada tugev sissehingamine viimaste tõmmete ajal pöörde lähenemisel. 11
Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega.
Kombineerimaks maasturi läbivusvõimet tavasõiduauto mugavusega, on hakatud valmistama ka poolmaastikusõiduautosid ehk linnamaastureid. Sele 9 2008 Pontiac TORRENT-V6 (Nadaguides) 10 3 AUTODE ÜLDEHITUS Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid. Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik) on tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva- ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele.
Kere külge kinni-tub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud lii-kumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustus-koonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonu-ses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsent-rikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmi- kus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koo-nushammasratas. Purustuskoonusele mõ-juv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümber-mõõdule. Lööktoimepurustid Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põr-keplaat 3 ja purustusrestidelt 4.
annaabi.ee 
