Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015
Rühm: tüdrukud 6-10 a. harrastusvõimlejad Treeningtunni põhiosa teema: üldfüüsiline kehaline ettevalmistus ja hüpitsatehnika õpetus Tunni kestvus: 50 min Tunni andja nimi: Maria Hirs Kuupäev: 15.10.2014 TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 5 minutit Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi
Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999). Kehalise kasvatuse alased teadmised (hügieen, ohutus, enesekontroll) Kuni 3 aastased Ohutu liikumine õpetajajuhendamisel. Leiab võimlemisriided, riietub vajadusel õpetaja abiga. Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega. 5 – 6 aastased Harjutuste sooritamine vastavalt õpetajakorraldusele ja sõnalisele seletusele.
Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON
oskab kiiresti pidurdada ja sisse võtta pallimänguks sobiliku lähteasendi; oskab kiiresti üle minna ühelt liikumisviisilt teisele. Liikumine toimub jooksu-, juurdevõtu-, rist-, hüppe- ja väljaastesammudega. Tähtis on hea reaktsioon ja kiire start. Asjakohased on erinevates liikumisviisides 39 m pikkused joonejooksud, samuti teatejooksud. Võrkpallitreenerite lemmikmäng on rahvastepall. Liikumisoskusi arendavaid harjutusi on hea sooritada tunni ettevalmistavas osas. Õpilastelt tuleks nõuda kolme puute sooritamist. Võib mängida selliste reeglitega, et kolme puute sooritamine on võistkonnale kohustuslik. Juhul, kui võistkond sooritab vähem või rohkem puuteid, kaotab ta punkti. On hea, kui õpilased saavad tunnis võrkpalliga võimalikult palju kokkupuuteid. Pallid võib kaasata juba tunni ettevalmistavas osas, siis võib palli põrgatada, visata, püüda, zongleerida, lihtsalt käes hoida jne
Ringmeetodi puhul sooritavad õpilased järjekorras ringselt liikudes paljusid erinevaid või samalaadseid harjutusi õpetaja üldisel juhtimisel. Ringmeetodi positiivseks küljeks on võimalus õpilasi organiseerida harjutama suure tiheduse ja koormusega. Ringmeetodi kasutamine võimaldab korrata ja kinnistada varem õpitud elementide tehnikat, arendada kehalisi võimeid, kasvatada õpilastes iseseisvust ja arendada õpilase loovust. Ringmeetodit kasutatakse reeglina tunni põhiosas. RINGMEETODIL ON MITMEID VARIANTE. Peamised neist on järgmised: Harjutuste sooritamine voolavalt: Rühm teeb ühes kohas samu harjutusi ning liigub järgmisesse paika koos kui harjutus on sooritatud. Harjutuste sooritamine jaamades: Harjutused on eelnevalt teada. Õpilased on erinevates jaamades ning sooritavad seal harjutuse. Kui harjutus sooritatud liigub igaüks järgmisesse jaama. Tavaliselt treeneri märguande peale. Harjutusi jaamades sooritatakse tavaliselt:
1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tu
Kõik kommentaarid