Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa
Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikudaMaona “ ning ettevalmistamine tunni põhiosale
Klass: 7.klass
Riviharjutus: Liikumine „Maona“
Üldarendavad harjutused (märkida vahend): rõngas
Tunniandja nimi:
Tunniandja kursus :
Kuupäev:
Harjutuste toime
Harjutuste kirjeldused
Korduste arv
Metoodilised märkused
Organiseeritud tegutsemine rühmas
Tunni alustamine. Tunni teema seletamine
Max. 1 minutit
Pikkuse järjekorras, pikemad ees
Riviharjutus
Taktsammul „Maona“ vasakule – MARSS!
Max. 2 minutit
Üldarendavad harjutused
  • Üldkoormav harjutus
  • Lülisamba sirutusharjutus
  • Harjutus kätele ja õlavöötmele
  • Jõuharjutus jalgadele
  • Harjutus kerele
  • Kordinatsiooniharjutus
  • Jõuharjutus kätele
  • Jõuharjutus kõhule
  • Jõuharjutus seljale
  • Painduvus - ja venitusharjutus
    Jooks
    Jooks, käte ringid ette
    Jooks, käte ringid taha
    Tegevus kõnnil, rongas vertikaalselt ees külghoides
    1-4. Ronga tõstmine eest üles, tõus päkkadele
    5-6. Päkk - kõnd , rõngas ülal
    7-8. Laskumine täistallale, rõnga laskumine eest alla
    Tegevus kõnnil, rõngas ees külghoides
    1-2. Parema kae ring ülalt taha, hoia rõngas althoides
    3-4. Vasaku kae ring taha, hoia rõngas althoides
    5-6. Parema kae ring tagant ette, hoia rõngas pealtoides
    7-8. Vasaku kae ring ette, hoia rõngas pealtoides
    La. Sulgseis, rõngas maas paremas pealthoides
    1-2. Väljaastekükk paremaga ette, rõnga veeretamine ette
    3-4. Rõnga üleandmine paremast käest vasakusse
    5-6. Jala toomine La.-sse, rõnga veeretamine enda juurde
    7. Täiskükk, rõngas jääb kohale
    8. Tõus La.-sse rõngas maas vasakus pealthoides
    Teine kord alustame vasaku käega ja jalaga
    Paarides. Paarilised seisavad seljati
    La. Harkseis rõngas ees külghoides
    1. Kere pööre paremale, rõnga üleandmine paarilisele
    2. La.-sse
    3. Kere pööre vasakule, rõnga üleandmine paarilisele tagasi
    4. La.
    Paariline teeb vastas suunas
    La. Sulgseis, rõngas rõhtsalt ees althoides
    1. Rõnga vise , käärhüppe paremaga
    2. Hüppega sulgseisu
    3. Hüppega harkseisu, kere pööre paremale
    4. Hüppega La.-sse
    5. vise, käärhüppe vasakuga
    6. Hüppega sulgseisu
    7. Hüppega harkseisu, kere pööre vasakule
    8. Hüppega La.-sse
    Teine kord alustame vasaku jalaga
    La. Tagatoenglamang, rõngas paremas pealthoides
    1-2. Rõnga panemine sülle
    3-4. Kätekõverdamine
    5-6. Rõnga võtmine vasakusse kätte
    7. Kätekõverdamine
    8. Käte sirutamine La.-sse
    La. Selili , rõngas ülal althoides
    1-2. Kere tõuse nurkistesse, jalgade läbipanemine rõngast
    3-4. Laskumine selili, käed ülal
    5-6. Tõusmine nurkistesse, jalgade viimine rõngast välja
    7-8. La.-sse
    La. Kõhuli , rõngas ülal althoides
    1-2. Kere tõstmine, rõnga tõste
    3-6. Asendi hoidmine
    7-8. Laskumine La.-sse
    La. Sulgseis, rõhgas rõhtsalt ees pealthoides
    1-2. Painutus ette, rõnga laskumine alla
    3-4. Asendi hoidmine, rõnga üleandmine jalgade ümber
    5-6. Asendi hoidmine, rõngas maas pealthoides
    7-8. Kere tõstmine La.-sse
    0.5 ringi
    0.5 ringi
    0.5 ringi
    2x8
    2x8
    2x8
    4x4
    2x8
    2x8
    2x8
    2x8
    2x8
    Jalgu ei lohista, päkkadel, ei tormata, pealagi üles
    Pea otse, selg sirge, keha sirutatud, käed sirged , lühikesed sammud
    Käed sirged, pea otse, keha sirutatud
    Selg sirge, jalad otse ette, pea otse, veeretamine enda küljel
    Jalad ja käed sirged, selg sirge
    Selg sirge, keskendumine, väike vise, alustame parema jalaga
    Jalad sirged, keha sirge ja moodustab sirge joone kerega ja jalgadega, vaade rõnga peale
    Jalad sirged, käed ja jalad töötavad uheaegselt
    Selg sirge, jalad natuke harki või koos, jalad sirged
    Põlved sirged, selg sirge
  • Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa #1 Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa #2 Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistusosa #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MiSssD1 Õppematerjali autor
    Harjutuskompleksi eesmärk: õpetada lapsi liikuda „Maona“ ning ettevalmistamine tunni põhiosale

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa

    Kehalise kasvatuse tunni ettevalmistav osa Harjutuskompleksi eesmärk: harjutada kolonnis liikumist ja üldarendavad harjutused pingiga Klass: 8. klass Riviharjutus: Ümberrivistumine ühest viirust kahte viirgu ja tagasi Üldarendavad harjutused(märkida vahend): harjutused pingiga Tunniandja nimi: Tunniandja kursus: TSKB-1 Kuupäev: 09.04.2015

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    4
    docx

    Treeningtunni konspekt

    Rühm: tüdrukud 6-10 a. harrastusvõimlejad Treeningtunni põhiosa teema: üldfüüsiline kehaline ettevalmistus ja hüpitsatehnika õpetus Tunni kestvus: 50 min Tunni andja nimi: Maria Hirs Kuupäev: 15.10.2014 TUNNI ALUSTAMINE JA ETTEVALMISTAV OSA 5 minutit Harjutuse toime Harjutuse kirjeldused Kordust Metoodilised e arv märkused Rivistus, tunni tutvustamine, tervitamine Marss 8+8 Pöiasirutus! Rüht! Kõndimime päkkadel ja kannadel 8+8 Rüht! Kõnd päkkadel, poolkükis, kükis 8+8+8 Selg sirge! Kõnd kiirenevas tempos kuni jooksusammudeni 2 ringi

    Treeningu analüüs
    thumbnail
    14
    docx

    Lapse füüsiline areng

    Roomamine pingil, pingi alt. Pugemine tunnelis erineval viisil ja vahenditega, läbi oma hoitud rõnga. Tasakaal kõnd joonel, võimlemispingil, harj. kummulikeeratud pingil, kõnd hernekott pealael, kõnd üle takistuste, 4 pöördega, nööril hernekott pealael, seis ühel jalal, keerlemine paigal. Harjutused matil tirel ette, taha, veeremine, turiseis. Kehaline areng Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks (Maiste jt 1999). Kehalise kasvatuse alased teadmised (hügieen, ohutus, enesekontroll) Kuni 3 aastased Ohutu liikumine õpetajajuhendamisel. Leiab võimlemisriided, riietub vajadusel õpetaja abiga. Arvestab tegutsedes rühmakaaslastega. 5 – 6 aastased Harjutuste sooritamine vastavalt õpetajakorraldusele ja sõnalisele seletusele.

    Bioloogia
    thumbnail
    4
    docx

    Liikumine alusahriduses

    Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON

    Alusharidus
    thumbnail
    9
    doc

    Võrkpall algajatele

    oskab kiiresti pidurdada ja sisse võtta pallimänguks sobiliku lähteasendi; oskab kiiresti üle minna ühelt liikumisviisilt teisele. Liikumine toimub jooksu-, juurdevõtu-, rist-, hüppe- ja väljaastesammudega. Tähtis on hea reaktsioon ja kiire start. Asjakohased on erinevates liikumisviisides 3­9 m pikkused joonejooksud, samuti teatejooksud. Võrkpallitreenerite lemmikmäng on rahvastepall. Liikumisoskusi arendavaid harjutusi on hea sooritada tunni ettevalmistavas osas. Õpilastelt tuleks nõuda kolme puute sooritamist. Võib mängida selliste reeglitega, et kolme puute sooritamine on võistkonnale kohustuslik. Juhul, kui võistkond sooritab vähem või rohkem puuteid, kaotab ta punkti. On hea, kui õpilased saavad tunnis võrkpalliga võimalikult palju kokkupuuteid. Pallid võib kaasata juba tunni ettevalmistavas osas, siis võib palli põrgatada, visata, püüda, zongleerida, lihtsalt käes hoida jne

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    14
    pdf

    Venitusharjutused

    Ringmeetodi puhul sooritavad õpilased järjekorras ringselt liikudes paljusid erinevaid või samalaadseid harjutusi õpetaja üldisel juhtimisel. Ringmeetodi positiivseks küljeks on võimalus õpilasi organiseerida harjutama suure tiheduse ja koormusega. Ringmeetodi kasutamine võimaldab korrata ja kinnistada varem õpitud elementide tehnikat, arendada kehalisi võimeid, kasvatada õpilastes iseseisvust ja arendada õpilase loovust. Ringmeetodit kasutatakse reeglina tunni põhiosas. RINGMEETODIL ON MITMEID VARIANTE. Peamised neist on järgmised: Harjutuste sooritamine voolavalt: Rühm teeb ühes kohas samu harjutusi ning liigub järgmisesse paika koos kui harjutus on sooritatud. Harjutuste sooritamine jaamades: Harjutused on eelnevalt teada. Õpilased on erinevates jaamades ning sooritavad seal harjutuse. Kui harjutus sooritatud liigub igaüks järgmisesse jaama. Tavaliselt treeneri märguande peale. Harjutusi jaamades sooritatakse tavaliselt:

    Filosoofia
    thumbnail
    122
    pdf

    MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED

    1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2

    Sport
    thumbnail
    16
    odt

    Harjutusvara – 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust

    Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara ­ 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tu

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun