Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

100 ja 400 meetri jooks (0)

1 Hindamata
Punktid
100 ja 400 meetri jooks
100 ja 400 meetri jooksu alustatakse stardiga. Kokku on kolm käsklust – kohtadele, tähelepanu, start. Käsklusel „kohtadele“ on käed joone taga õlgade laiuselt. Ees olev jalg on joonest 1,5–2 pöida ja taga olev jalg veel 1–1,5 pöida tagapool. Tagajala põlv on maas . Pea kui kehapikendus on otse. Käskluse „valmis” asendis on puusavöö õlgadest pisut kõrgemal ja kõik neli toetuspunkti (käed ja jalad) võrdselt koormatud . Käskluse „start” korral jookse stardipakkudelt edasi nii, nagu jookseksid õlgadest ja pealaest läbi, asetades tõukejala pöia ( varvas üles) enda alla toele. Püüa liikuda nii, et tekib tunne, nagu kukuks pikali . Joosta tuleb kogu aeg kõrgel päkal, varbad enda poole, selg on nõgus, kõht on õõnes ja pinges . Käed töötavad nii, nagu karatekad lõhuvad laudu. Kuna jooksu juhivad käed, tuleb kätetöö harjutusi teha paigal, kõndides, liikumisel ning erinevas rütmis. Pärast jooksu kindlasti teha jõuharjutusi jalgadele, kätele ja kerele (kõht, selg ja küljed). Alles peale neid harjutusi alustada painutuste ja venitustega, mis ennetavad hilisemaid võimalikke vigastusi. Kui selle reegli vastu eksitakse, võib tekkida lihaserebestus.
4×100 meetri teatejooks
Teatejooks on kergejõustiku ala. Neljast jooksjast koosnev 4x100 meetri teatevõistkond peab vahetustega joostes andma teatepulga eelnevalt järgmisele teatejooksjale üle määrustepäraselt ja teatevahetusalas. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala. Joostakse nii kaua kuni jõutakse oma kohale tagasi. Teatepulk antakse võistkonnaliikmele vasakusse kätte ja see omakorda vahetab pulga vasakust käest paremasse kätte. Võistkonna liikmed peavad kogu jooksu vältel olema omal rajal ja ei tohi takistada teisi võistlejaid. Teatepulga maha kukkumine ja määrustevastane teatevahetus võib saada saatuslikuks.
Pendlijooks
Pendlijooksul on võistkonna tiimiliikmed mingisuguse teatud vahemaaga vastakuti. Võistkonna esimesel liikmel on teatepulk käes ja alustab jooksu stardipaugul. Jooksu alustatake seistes, üks jalg teisest võib natuke eespool olla. Jooksmisel ulatatakse teatepulk järgmisele võistkonnaliikmele. Teatepulk ulatatakse paremasse kätte. Joostakse nii kaua kuni kõik liikmed jõuavad oma esialgsele kohale tagasi.
100 ja 400 meetri jooks #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triiiin123 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jooksmine
10
docx

Jooksmine

(hapniku tarbimisega) ja nõuab lihaste vastupidavust. Jooksmine võib säilitada või suurendada luutihedust, aidates seega osteoporoosi algust edasi lükata. Samas võib jooksmine lisada liigestele suuremaid koormusi kui väiksema mõjuga alad, nt kõndimine ja jalgrattaga sõitmine. Pikamaajooks Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal, mis on IAAF-i poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksude hulka ka 3000 meetri takistusjooks (staadionirajal), tänavajooksud (5 kilomeetrit, 10 kilomeetrit, poolmaraton (21,0975 km), maratonijooks (42,195 km) ja ultramaraton. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Tõkkejooks Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid

Kehaline kasvatus
Kergejõustiku referaat
7
odt

Kergejõustiku referaat

KERGEJÕUSTIKLASE RIIETUS JA JALATSID Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela. Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt väljaulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm, väljaarvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm. 100 MEETRI JOOKS 100 meetri jooks on jooksusprindialale hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima distantsiga jooksuala olümpiamängude praeguses kavas. 100 meetri jooksus võisteldakse staadioniraja sirgel osal, nii et rada ei sisalda kurve. Iga võistleja peab jääma oma rajale. Starditakse madalstardist stardipakult. Sisestaadionid on tavaliselt väiksemad kui välistaadionid ja kuna neil enamasti ei ole 100 meetri pikkust sirget lõiku, ei ole sise- ja välisvõistluste tulemused kurvi tõttu võrreldavad. Seepärast

Sport
Kergejõustik I eksam
15
docx

Kergejõustik I eksam

Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool). 7. Meeste mitmevõistlus 1. 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 2. 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 1. 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 2. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. 9. Kergejõustiku võistlusmäärused: Kergejõustiku alad - Olümpiamängudel ja

Kehaline kasvatus
Kergejõustiku PK I teooria
16
docx

Kergejõustiku PK I teooria

hoojalale. 4. Enamlevinud vead kõrgushüppes – Joostakse täistallal. Kiiruse langus hoojooksu lõpus. Tippimine või sammude venitamine hoojooksu lõpus. Tõukejala maha asetamine üle kanna. Äratõukesse mineku momendil kallutatakse keha lati poole. 7. Meeste mitmevõistlus 10-võistlus: Esimene päev - 100m, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe, 400m. Teine päev - 110m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise, 1500m 7-võistlus: Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe. Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks. 8. Naiste mitmevõistlus 7-võistlus: Esimene päev - 100 m tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, 200 m jooks. Teine päev kaugushüpe, odavise ja 800 m jooks. 5-võistlus - Võistlused toimuvad 100 meetri tõkkejooksus, kaugushüppes, kuulitõukes, kõrgushüppes ja 800 meetri jooksus. http://www.ekjl.ee/content/editor/files/Kasulik_info/V%C3%B5istlusm

Sport
Kergejõustikualad
8
docx

Kergejõustikualad

kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud , lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Massilise osavõtuga pikamaajooksus (linnatänavatel) on osalejaid olnud üle 10000. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks staadionirajal. Teatejooksus tuleb igal võistlejal läbida kindel distantsiosa . Võistkonna liikmed annavad teatepulga käest kätte etapi lõpus oleva 20 meetrise vahetusala piirdes. Teatejooksus on kaks alagruppi : 4*100 (lühike) ja 4*400(pikk) meetrit. 4*100 meetrit ehk lühiteade koosneb 4'st jooksjast. Teatevahetusala on 10 meetrit enne ja 10 meetrit pärast 100 m, 200 m ja 300 m joont. Igale 20-meetrisele teatevahetusalale eelneb 10 meetrine hoovõtuala

Kehaline kasvatus
Kergejõustik II
22
docx

Kergejõustik II

märgise tema rajal oleval starditumbal. Kui valelähte põhjustasid kõrvalised asjaolud ja see ei toimunud võistlejate süül, näidatakse kõigile võistlejatele rohelist kaarti. Distants: a) Kaasvõistleja takistamine: kaasvõistlejaid tõuklemisega, kinnihoidmisega või teele ettejäämisega takistada püüdev jooksja või käija diskvalifitseeritakse antud alal. Jooksude peakohtunikul on õigus määrata antud jooks kordamisele diskvalifitseeritud sportlaste osavõtuta. Eeljooksude puhul on jooksude peakohtunikul õigus viia tõsiselt kannatada saanud võistlejad (va diskvalifitseeritud võistlejad) üle teistesse eeljooksudesse. Üldiselt eeldatakse, et kaasvõistleja poolt häiritud (takistatud) võistleja lõpetab distantsi, üritades parimat. b) Jooksud eraldi radadel ja ühisel rajal: kõigis jooksudes, kus joostakse eraldi radadel, peab jooksja püsima omal rajal kuni finišini. Võistlejat ei

Sport/kehaline kasvatus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Erütrotsüütide kaksiknõgusus suurendab oluliselt nende pindala, suur pindala tõstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mõõt- med joonisel ei ole proportsionaalsed! 6 SPORDI ÜLDAINED ­ I TASE vahemikku 5­200 m, mõnede neuronite kõige pikema jätke ­ aksoni pikkus võib NB! aga küündida üle ühe meetri. Normaalsete erütrotsüütide mõõtmed varieeruvad väikeses ulatuses, nende läbimõõt on 7­8 m. Lihasraku talitluse kõige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lühenemine, kokkutõmme), tänu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise võime ja liikuvuse. Närvirakkude peamine ülesanne on elektriliste signaalide ­ närviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, erütrot- süüdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks.

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun