Kitarri areng

Kohav, Mihkel

"Kitarri areng" (0)

1 Hindamata

KAAGEVERE KOOL
8.c
Tõnu Tõukemõnu
KITARRI ARENG
Referaat
Juhendaja : H.Kapsas
Keila 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS

TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE

Esimeste keelpillide teke

Kitarride teke

Näppepillide võidukäik

Näppepillide taganemine

Kitarri- reformid

Elektri- ja basskitarri tulek

KITARR TÄNAPÄEVAL

Ehitus

Häälestus

Mängimine

Mänguvõtted
KOKKUVÕTE
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU
SISSEJUHATUS
Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka „kitaharast“ – nii nimetati Apolloni lüürat. Klassikalisel kitarril on 6 keelt, millest ülemised 3 valmistatakse nailoist ja alumised 3 nailoniga põimitud traadist.
Antud teema valisin, et saada rohkem teada pillist, mida mängin; leida vastused küsimustele, et miks on kitarr kujunenud just selliseks nagu ta on; kui vana ta on; millised olid ta eelkäijad. Referaadis vaatleme kõigepealt kitarri arengut ja seejärel tema tänapäevast kuju.

TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE
1.1 Esimeste keelpillide teke
„Legend räägib, et kitarr avastati, kui jumalad, kõndides Niiluse kallastel, astusid kuivanud kilpkonnakilbile, mille sees pinguletõmmanud sooned helisema hakkasid,“ kirjutas Mätlik
Esimesed keelpillid tekkisid, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu võnkuma ning seeläbi tekkis heli. Selliste algeliste pillide jälgi näeme Aafrikas ja Ladina-Ameerikas. Aastatuhandete jooksul tegid keelpillid läbi suure arengu.
Esimeseks kitarriga sarnanevaks pilliks peetakse ligi 5000 a. e. Kr. Kesk-Aasias kasutusel olnud kitara. Egiptuses ja Mesopotaamias mängiti pilli nimega nefrit. Kreeklastel kutsusid ühte kindlat liiki lüürat kithara ’ks. Roomlastel olid kasutusel pillid tanbur ja fidikula. Viimasest arenenud keelpill fiidel on keskajal tekkinud pilli gitter’ni otsene eelkäija. Gittern’il oli kaheksakujuline, lameda põhjaga kere ja neli üksikut keelt st. kitarri põhitunnused. (Mätlik, 1991:3)
1.2 Kitarri teke
7. saj. mauride sisserände käigus toodi Euroopasse ka lauto ja araabia kitarr. Need kaks eksisteerisid Hispaanias, koos ladina kitarriga (gitten), üksteisega pidevalt konkureerides, kuni 14. sajandini, kui araabia ja ladina kitarr lõplikult ühte sulasid (vaata Lisa 5, lk 11). Tekkinud 4- keelset kitarri mängiti pigem alama rahva seas tantsusaateks, samal ajal kui kõrgest soost inimeste meele lahutamiseks arenes välja samuti 8-kujuline keelpill nimega vihuela . Seda aga kasutati soolopillina, mitte saatepillina nagu kitarri. (Lauri, www.hot.ee)
1.3 Näppepillide võidukäik
16. saj algas näppepillide võidukäik Hispaanias ja hoogustus nende areng. Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli , mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks. Muusikariistadele tekkis ka astmeid juurde. Vihuelal ja lautol (vaata Lisa 3 ja 4) oli kuni 10 astet, kitarril kuni 8. Võeti kasutusele topeltkeeled. Lautol ja vihuelal oli ühesugune häälestus, kitarri oli aga kaks eri häälestusviisi. Lauto, mille neljale olid lisandunud kaks bassikeelt, tõrjus teised näppepillid tahaplaanile. Muusikat märgiti kuni selle ajani üles üksnes tabulatuurides. See on süsteem, tähtede ja numbrite abil näidati ära nootide asukohad astmelaual. Erinevatel riikidel olid erinaevad viisid tabulatuure üles märkida. 16. saj. võeti kasutusele O. Petrucci leiutatud nooditrüki moodus . (Mätlik, 1991:3)
1.4 Näppepillide taganemine
17. sajandiks oli lauto kujunenud 14-ne keelseks: 7 burdoon e. basskeelt ja 7 soolokeelt.
Lauto kõrval mängiti ansamblites ka palju tema sugulaspille millest üks, colascione, millega mangiti saadet, oli 6-keelne ning sama häälestusega, mis tänapäeva klassikaline kitarr. Kõikide nende kitarri ja lauto sugulaspillide repertuaar on osa kitarrimuusika pärandist ja üldjuhul tänapäeva kitarril mängitav. Koos hispaania näppepillidega levisid Euroopas 17. saj. ka hispaania tantsud. Siis aga hakkas klahvpillide võidukäik, ning paarikümne aastaga olid kitarr, lauto ja vihuela maailmamuusika areenilt välja tõrjutud.
1.5 Kitarri-reformid
18. saj. lõpul tehti kitarri ehituses ja noodikirjas palju muutusi. Muusikat hakati märkima noodijoonestikule, kasutades viiulivõtit. 5-paar-keelsele kitarrile lisati veel kuues keelte paar. Prantsusmaal mindi paaris-keeltelt üle üksikutele keeltele. Pillimeistrid hakkasid kitarri mõõtmeid suurendama . 19. saj lõpul kujundas pillimeister Antonio de Torres’el koostöös tolleaegsete tippkitarristidega välja kontsertkitarri, mis sai 20. saj. klassikalise kitarri otseseks eelkäijaks. (Mätlik, 1991:3)
19. sajandil muusikapealinnades Viinis, Pariisis ja Londonis taas ülipopulaarseks saanud kitarrimängu arendas uued standardid pani paika Francisco Tarrega uus kitarri kool. Hakati kirjutama duette kitarrile koos mõne teise pilliga. (Wikipedia, Kitarr)
1.6 Elektri- ja basskitarride tulek
1930. aastatel avalikule turule jõudnud elektrikitarri (vaata Lisa 2, lk 10) tulekuga tekkis probleem , et kontrabass jäi sellele helitugevuselt alla. Seetõttu varustati kontrabasse võimenditega, mis siiski ei andnud soovitud tulemust. 1950-nendatel arendati välja bassikitarr kahe olemasoleva pilli põhjal: kontrabass ja kitarr. (Wikipedia, Electric Guitar)
Erinevalt harilikust kitarrist on basskitarril tavaliselt vaid neli keelt, mis on põhihäälestuses häälestatud sarnaselt kontrabassiga (E, A, D, G). Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid ühe oktavi võrra madalamal. (Wikipedia, Basskitarr )

KITARR TÄNAPÄEVAL
2.1 Ehitus
Tänapäevaks välja arenenud kromaatilised kitarrid , kus iga astme vahe on täpselt pool tooni ja seetõttu on võimalik mängida kõigis helistikes. Enamasti on kitarridel 6 keelt, kuid on ka teistsuguse keelte arvuga pille. Kõige tavalisema mänguviisi korral mängitakse kitari ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.
Kitarr koosneb kerest ja selle külge kinnitatavast kaelast (vaata Lisa 1, lk 10). Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide e. krihvide abil jaotatud astmeteks, samas valmistatakse ka astmetraatideta fretless -kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus küljes asuvad pingutid, mille abil toimub häälestamine. (Wikipedia, Kitarr)
2.2 Häälestus
6-keelse kitarri tavahäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E (vaata Lisa 6, lk 12). Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. Peale tavahäälestuse kasutatakse palju erinevaid häälestusi, sõltuvalt mängijast ja stiilist. Tuntuim alternatiiväälestus on kvinthäälestus.
2.3 Mängimine
Paremakäelised mängijad kasutavad tavaliselt keelte sõrmitsemiseks parema käe sõrmi (pöial tõmbab keelt suunaga allapoole ja teised sõrmed suunaga ülespoole). Väikest sõrme kasutatakse harva selle väikeste mõõtmete tõttu, kuigi mõned kitarristid kompenseerivad puudujäägi eriti pika sõrmeküünega
Teise käe sõrmi kasutatakse tavaliselt keele võnkuva osa pikkuse muutmiseks: selleks vajutab sõrm keele vastu ühte sõrmlaualolevatest astmetraatidest. Mida pilli kerele lähemalt keel vastu astmetraati vajutatakse, seda lühem on keele võnkuv osa ja seda kõrgem on heli
„Tavalised“ kitarrid on mõeldud mängimiseks paremakäelistele. Erinevus parema- ja vasemakäeliste kitarridel on see, et nad on üksteise suhtes peegelpildis, niimoodi et bassikeeled on alati üleval pool. Samuti on kõik mänguvõtete kirjeldused vasaku ja parema käe jaoks tüüpilised paremakäelistele. (Wikipedia, Kitarr)
2.4 Mänguvõtted
Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua astmetraatidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu pöidla külge käiv metalltoru (slide) (vaata lisa7, lk 12) jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid asju.
Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti (vaata Lisa 8, lk 12), millega mõnele astmele barre vajutades, transponeeritakse pilli häälestus mõne toonivõrra kõrgemaks. (Wikipedia, Kitarr)
KOKKUVÕTE
Kitarri juured ulatuvad kaugetesse aegadesse ja kohtadesse.Tänapäeva kitarri esiisaad on pärit 4000 aasta tagusest Mesopotaamiast, Egiptusest, Kreekast ja Roomast . Kitarril ei ole olnud ühte sirget sugupuud, tal on olnud ja on praegugi palju keeruliste nimedega sugulasi. Näppepillidel on olnud menukuses nii tõuse kui mõõnu. Kuigi kitarril on pikk ja käänuline elulugu on tema mängimise põhimõte jäänud siis samaks – keeli vastu puitu vajutades muudetakse mängitavate keelte heli kõrgust.
KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU

http://et.wikipedia.org/wiki/Kitarr

http://et.wikipedia.org/wiki/Basskitarr

http://en.wikipedia.org/wiki/Electric_Guitar
Lauri

http://www.hot.ee/lauri1982/ajalugu.ht m

Heiki Mätlik (1991) Klassikaline kitarrimäng, Tallinn: Eesti Raamat
Lisa 1 Lisa 2
Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5
Lisa 6

kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz)
viies keel: A (heli sagedus 110Hz)
neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz)
kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz)
teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz)
esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz)

Lisa 7
Lisa 8

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 31 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mihkel Kohav Õppematerjali autor

REFERAAT

kitarr kitarri areng

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Kitarri referaat

....................................................................... 6 Lisad....................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Kitarr on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasaku- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on nii öelda "peeglis". Ajalugu Kitarrisarnased pillid on olnud populaarsed juba vähemalt 5000 aastat. Varasemaid kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara. Tänapäeva Iraani aladelt Susast leitud nikerdustes ja kujukestes võib ära tunda kitarrile sarnanevaid instrumente

Kitarri õpetus

doc

Kitarr ja harf

Kitarr Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käiega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates.Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks

Muusika

doc

Kitarr ja harf

Muusika

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

........................................................................................................................... 36 2.4.3. Nõukogude Venemaa................................................................................................................................ 37 2.4.4. Soome ....................................................................................................................................................... 37 3. DŽÄSS EESTIS. TEKKIMINE JA ARENG KUNI 1945. AASTANI .....................................................................40 3.1. Olukord meie kultuurimaastikul džässi saabudes ............................................................................................... 40 3.2. Džäss Tallinnas................................................................................................................................................... 43 3.2.1. Alustajad ....................................................

Muusika ajalugu