Elevandid (1)

Elevandid
Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse suurte mätastena maast üles , puudelt murtakse oksad küljest mis teeb puule haiget ja tõmmatakse ka ülesse väikseid puid . ( Loomad , lk 220 , David Burnei )
Seltsingud :
Elevandid elavad peregruppidena , mis koosnevad kõige vanemas ja kogenumast emasloomast ning teistest erineva vanusega emastest koos poegadega . Selleks et end kaitsta või lopsaka taimkattega piirkondades toituda võivad väiksed aafrika elevantide rühmad koguneda suurteks mitmesaja pealisteks karjadeks . Aafrika ja India elevandid elavad peamiselt väikeste peregruppidena . Isasloomad liituvad karjaga siis kui emasloom on suguliselt vastuvõtlik . Muudel aegadel elavad emas ja isasloom üksteisest täiesti eraldi. Noored poisselevandid kogunevad samuti väikesteks gruppideks . Isastel India elevantidel on kord aastas sugulise erutuse periood , mille käigus nad võivad muutuda eriti ohtlikuks ja agressiivseks . ( Loomad , lk 221 , David Burnei )
Elevandi siseehitus :
Elevandil on kõige erilisem kehaosa lont , ülamoka ja nina painduv pikendus , mis koosneb tuhandeist lihaspaaridest . See on kasutusel „ viienda jäsemena „ rohu kitkumiseks , okste allapainutamiseks et süüa saada , palkide tõstmiseks ning vee või tolmu pritsimiseks putukate või kuuma päikese eest . Teiseks silmapaistvamaks kehaosad on elevandil võhad ( ülemised lõikehambad ) mis on enamikul isaselevantidel suured , paksud ja kõverad . Emastel on väiksemad , peenikesemad ja sirgemad . Luustik koosneb elevandil paksudest ja rasketest luudest mis suudavad toestada looma massiivset keha . Suured lehviku taolised kõrvad , mis sisaldavad tihedat veresoonte võrgustikku mis liiguvad pidevalt , et aidata eraldada liigset soojust . Kui elevant on agressiivne näitab ta seda välja kõrvu laiali ajades . Elevandi nahk on paks ja kortsuline . ( Loomad , lk 220 , David Burnei )
Kolju :
Elevandi kolju on täidetud õhukambritega , et muuta luuollust kergemaks . Pikenenud lõikehammastel ( võhkadel ) on sügaval allapoole suunatud hambakoopad . Alalõualuul on pikk tilakujuline lõuaosa , mis liigub horisontaal suunas . ( Loomad , lk 220 , David Burnei )
Londi kuju :
Aafrika elevandil on londitipus kaks vastastikku väljakasvet ehk jätket . India elevandil on aga ainul üks jätke ja see asub londi otsa ülaosas . Nii Aafrika kui India elevant kasutavad neid jätkeid väikeste esemete tõstmiseks . ( Loomad , lk 220 , David Burnei )
Soola kaevamine :
Elevandil on tihti tahe toidule soola lisada . Nad peenestavad oma pikkade võhkade abil soola küllastunud pinnast . ( Loomad , lk 220 , David Burnei )
Tolmuvannide võtmine :
Selleks et elevandi nahk püsiks tervena , võtab aafrika elevant igapäev tolmuvanne . See käib nii et tolm imetakse lonti , ja siis pritsitakse see oma kerele . Tolm on elevandile nii päikese kaitse eest kui ka putukate eest . Elevandile on see väga tähtis kuna nagu juba eespool öeldud kaitseb tolm elevandi nahka . ( Loomad , lk 220-221 , David Burnei )
Aafrika elevant :
Aafrika elevant on maismaal suurim elutsev loom . Aafrika isaselevandid võivad kaaluda kuni kuus tonni olles ligikaudu 80 korda raskemad kui keskmine täiskasvanud inimene . Kuigi teda nimetatakse aafrika võsa või savanni elevandiks elab see liik väga mitmekesistes elupaikades . Nad elavad karjadena , kuhu kuulub paar täiskasvanud emast ja nende järeltulijad . Elevandipojad imevad emapiima vähemalt 18 kuud , ning suguküpseks ei saa nad enne , kui on 11 aastased või veel vanemad . ( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 , David Burnei ) Alustades kõrbedes ja lõpetades vihmametsades . Tal on suuremad kõrvad kui india elevandil . India elevandi õlad kõrguvad kuni 3-4 meetri kõrgusele maapinnast .( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 David Burnei ) Ta selg moodustab nõguse kõverjoone ning ta londil on ühe asemel kaks jätket . Nii aafrika isas kui emas elevandil on ettepoole suunatud võhad mida aegajalt kasutatakse tööriistadena mineraaliderikka pinnase peenestamiseks , et seda süüa . Isas Aafrika elevantidel on suuremad võhad kui emastel . Isastel võivad võhad ulatuda kuni kolme meetri pikkuseks . Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning rohkem kui 100 l vett päevas ( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 , David Burnei ) . Kuna aafrika elevandid vajavad suures koguses süüa ning suurt ala toidu otsimiseks , siis võib juba üks kari põhjustada dramaatilisi muudatusi , eriti veel pikemate põuaperioodide jooksul .
( Metsaelevant ) : Aafrika metsaelevant on tuntud kui alamliik , tal on tumedam nahk ja ta on väiksemat kasvu , ümarad kõrvad ja karvasem lont . Kollased või pruunikad võhad asetsevad paralleelselt ja on suunatud allapoole . Selline kohastumus võimaldab aafrika metsas vabal läbi tiheda taimkatte liikuda . ( Loomad , lk 221 , David Burnei )
India elevant :
India elevandil on väiksemad kõrvad , londiots on teistsugune , võhad on väiksed ja võivad isegi emastel puududa kui Aafrika elevantidel . Purihambad meenutavad väljasurnud mammutite omi , mis viitab nendevahelisele lähedasele sugulusele . India elevandid on pikkade aegade vältel inimesega kokku puutunud ning kõigi nelja alamliigi – Malaisia , Sumatra , India mandriosas ning Sri Lanka . ( Loomad lk 220 )
India elevant on elevandi kahest liigist väikseim . India elevandid elavad põhiliselt metsas , kus nad toituvad nii rohttaimedest kui ka puulehtedest . Nii nagu Aafrika elevandid kasutavad nemadki tööriistana lonti , mille abil on hea maast lehti ja puid haarata . Isastel India elevantidel on vahest pikad ja suured võhad . India elevante on taltsutatud ja kasutatud juba viimased 4000 aastat . Neid püütakse ning treenitakse siiani , kuigi metsikult elavate India elevantide arvukus on viimasel ajal massiliselt langenud . ( Õpilase looma entsüklopeedia lk 282-283 , David Burnei ) .
Võhad :
Võhad on erilised hambad , mis kasvavad välja looma suust ning võivad olla nii üles – kui ka allapoole kõverad , kuid mõnikord ka täiesti sirged . Võhad kasvavad kogu looma eluaja , muutudes aja jooksul tihti üha kõveramateks või isegi spiraalseteks .Elevandidel on loomariigi kõige suuremad ja mitmekülgsemad võhad . Nad kasutavad neid maapinnast vee kättesaamiseks , puudelt koore maha rebimiseks ja rivaalida ning kiskjate eemale peletamiseks . Ka mitmed teised võhkadega relvastatud loomad , nagu näiteks isased morsad ja narvalid , kasutavad neid paaritumishooajal sigimisõiguse eest võitlemisel . Selle võistluse käigus saab harva keegi viga , ent kui võhad suunatakse mõne teist liiki looma poole ,võivad tagajärjed olla surmavad . ( Õpilase looma entsüklopeedia lk 282-283 , David Burnei ) .
Elevantide kaitse :
India elevandid on ohustatud , kuna ta on inimesele territoriaalne konkurent . Sama probleem on tekkimas ka Aafrika elevandiga . Peamine kahju neile on küttimine . Elevandi võhad on põhiline elevandiluu tooraine , mida müüakse maha väga kalli hinna eest . Elevantide tiinud kestab umbes 22 kuud , siis on populatsioonide taastumine väga aeglane . 1989 aastal , kui valitsus heakskiidul põletati tohutud elevandivõhkade hunnikud , saatis Keenia riik sellega maailmale selge sõnumi , et selles riigis elevandiluuga kaubitsemist enam ei lubata . 1990 aastal keelati rahvusvaheline elevandiluukaubandus , kuid nõudlus selle järele püsib endiselt . Hoolimata salaküttimisega seotud probleemidest jätkus 1997 aastal kolmes Aafrika riigis elevandiluu kontrollitud müük , milles osa kasumist kulutatakse kaitsetegevusele . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandiluust tehti ja isegi veel tehakse , ehteid , mänguasju , suveniire , ja igasuguseid muid vidinaid , mida tegelikkuses ei ole vaja , aga neid tehakse lihtsalt selleks , et endale kasumit saada ehk raha teenida . ( Loomad , lk 221 , David Burnie )
Sissejuhatus :
Ma sain endale teema elevandid sellepärast , et õpetaja andis mulle selle teema loosiga . See oli nii et õpetajal oli 600 leheküljega raamat , ning siis õpilased pidid ütlema numbri alates
14-597 ja mina ütlesin 222 , ning seejärel ütles õpetaja mulle kas edasi või tagasi ja ma valisin tagasi , ja nii ma saingi teemaks elevandid .
Kasutatud kirjandus :

• Loomad , David Burnie , 2001 aasta , lk 220-221
  
• Õpilase looma entsüklopeedia , David Burnie , 2000 aasta , lk 282-283
  
• Bioloogia õpik põhikoolile , Mati Martin , 2001 aasta , lk 165
  
• Rando Kuustiku räägitud jutt tunnis elevantide kohta