Rootorid
Eesti Lennuakadeemia
Kopteri lennudünaamika
• Kopter on õhust raskem õhusõiduk millel
tõstejõu ja tõmbejõu tekitamiseks
kasutatakse tõstepropellerit (rootorit) mille
abil ta saab tekitada tõstejõudu, seista
paigal maapinnakohal ja liikuda piloodile
vajalikus suunas.
Bell 260
Kopteri aerodünaamilised ja
lennudünaamilised alused
• Kopteri rootori ülesandeks on tekitada
aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu.
• Kui tõstepropeller asetseb oma teljega
pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema
liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis
aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki
Y1 telge.
Kopteri aerodünaamilised ja
lennudünaamilised alused
• Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga
all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1
teljega mingi nurga.
• Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks si s
tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt
li kumise ki ruse vektoriga.
• Teine T moodustaja P oleks sellele juhul
tõmbejõu vektor ja suunatud helikopteri lennu
suunas ning ekvivalentne lennuki tõmbejõuga.
• Takistusjõud Q tekitatakse helikopteri kere
takistusega, telikute takistusega, ja tagumise
propelleri takistusega
Rootori arvestatava ketta pindala
Kopteri aerodünaamilised ja
lennudünaamilised alused
Rootori labade viibutusliigutused
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 46 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
foxtrot2011
Õppematerjali autor
- imitoru ventiil on kinni - pumba täitmine ei õnnestunud ( näiteks põhjaklapp laseb läbi ) - torud või imikurn on ummistunud - imitorus on suur takistus , ventiil ei ole täielikult lahti - imitorusse satub õhku ( läbi võlli või torutihendite) - vee temperatuur on liiga kõrge - pöörete arv on liiga väike. - pöörlemissuund on vale - pumbatavas vees palju sodi, võõrkehasid 2. Pump ei arenda täielikku tootlikkust Q Qnor - pumba rootor on vigastatud või nihkunud telje suunas - pöörete arv ei ole õige ,liiga suur kavitatsioon )või liiga väike. - imitoru osaliselt ummistunud ,või ventiil vähe lahti. - tööratas vigastatud - õhk pumbas 3. Pump ei arenda täielikku survet H Hnorm - pöörete arv on väike - tööratas või tihendid on kulunud - pumpa satub õhku - pumbatavas vees palju võõriseid 4. Pumba tegelik tunnusjoone kõver Q(H) on ebanormaalne - tagasivool pumbas suur - pump ummistunud
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
6) kasutatakse töömasinatel, mis töötavad rasketes tingimustes B) Kahe rootoriga generaator Kasutatakse bussidel, mis vajavad suurt võimsust C) Kroonrootoriga generaator (äärtest kõrgem, keskmised harud madalamad) 59. Kroonrootoriga generaatori tööpõhimõte ja koostisosad 1 rihmaratas; 2 esikaas; 3 ventilaator; 4 staator; 5 rootor koos ergutusmähisega; 6 tagakaas; 7 pingeregulaator ja harjahoidja; 8 kontaktrõngad, ettenähtud ergutusmähise toitmiseks 9 alaldi; 10 kinnituskronstein. GENERAATORI TÖÖPÕHIMÕTE Pannes generaatori rootori elektri saamiseks pöörlema, muudame mehaanilise töö elektrienergiaks. Generaatori paigalseisev osa on staator ja pöörlev osa rootor. Generaatori
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid