50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjuss212
Õppematerjali autor
barjääre (linnakeskkonna planeerimine, majanduslikud põhjused, tööstuse olemasolu), majanduskasvu eelistamist (mis takistab säästliku transpordi väljakujunemist) ning kultuurist ja inimeste elulaadist tulenevaid barjääre (Andersson, 1997). Praktilisest aspektist lähtuvalt tuleks transpordi kasutamise säästlikumaks muutmiseks ümber kujundada väga palju tahke inimese elus, eelkõige aga muuta inimese elulaadi (Andersson, 1997). Van Vugt, Van Lange ja Meertens (1995) väidavad, et auto eelistamisel alternatiivsetele transpordivalikutele mängib suurt rolli ajakulu ja kindlustunne, et jõutakse soovitud kohta õigeks ajaks. Autokasutamise suure osakaalu põhjusena nähakse ka arenevate maade püüdlust modernse elulaadi, käitumise ja väärtuste poole. Modernse elulaadi põhilisteks tunnusjoonteks on kõrge mobiilsuse ja vabaduse tunne (Andersson, M. 1997), mis seostub suuresti isikliku auto omamisega (Thynell 1997).
Zero 100% antifriisjahutusvedelik kaitseb jahutussüsteemi tõhusalt jäätumise ja korrosiooni eest. Zero sobib nii autodesse kui tööseadmetesse ja selle lisaainete lisamisel on arvestatud tänapäevaste mootorite alumiiniumosadega. Segu korral mahuvahekorraga 1:1 saavutatakse külmakindlus 36C. Jahutusvedelik on nitriidi, amiini ja fosfaadivaba. JAHUTUSVEDELIKU KONTSENTRAAT 100% LÜHIKIRJELDUS: Kontsentreeritud jahutusvedelik auto jahutussüsteemi. Toode on sinist värvi. Valmistatud monoetüleenglükooli baasil.MÄRKSÕNAD: Roheline vedelik Tugevalt kontsentreeritud Sisaldab korrosiooni vastaseid ühendeid ja määrdeühendeid Saadaval nii väikepakendites, 200 liitristes vaatides ja ka lahtiseltEELISED: Madal hind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse destileeritud veega
saadi hakkama vaid väga vähestes kohtades - nii loomad kui ka masinad vajasid juhtimist. Kujutame seda järgneva joonisega: --------- juhtimine ----------- | Masin | <----------- | Inimene | --------- ----------- Programmeerimise algkursus 4 - 89 Mida kujutab endast masina juhtimine? Püüame vaadata juhtmise protsessi kui midagi üldist ja selle olemusest aru saada. Mõtleme sellisele küsimusele: mida on ühist auto juhtimisel ja televiisori juhtimisel (televiisor on ju ka masin)? Mõningase kaalumise järel võime leida, et masina juhtimine kui tegevus jaguneb jämedalt võttes neljaks alamtegevuseks: 1. informatsiooni vastuvõtmine ümbritsevast keskkonnast või masinalt; 2. saadud informatsiooni töötlemine, olukorra hindamine; 3. otsuse vastuvõtmine; 4. masina juhtimiseks loodud kangide liigutamine või nuppude vajutamine. Auto näidet aluseks võttes võime ette kujutada, et
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
kiiruse mõistet. Keskmine kiirus (ingl. speed) leitakse kui läbitud teepikkus jagatakse selle läbimiseks kulunud ajaga. Tähis vk. (ld. velocitas), ühik 1 m/s. Sirgliikumisel l = s. vk = l / t = s / t. Ringliikumisel jagatakse pöörlemisraadiuse poolt läbitud kesknurk selle läbimiseks kulunud ajaga ja saadakse keskmine nurkkiirus k = / t. Nurkkiiruse ühik on 1 rad/s. Hetkkiirus (ingl. velocity) näitab kiirust antud ajahetkel. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. s Hetkkiirus on vektoriaalne suurus: v = , kusjuures t 0. Ühik 1 m/s. Täpsemalt t öelduna kasutatakse nihke tuletist aja järgi. Põhjus on selles, et nüüd muutub nii kiirus kui selle suund ja ei saa enam öelda, et teepikkus on alati võrdeline liikumise ajaga. Kiiruse mõiste säilitamiseks tuleb ajavahemik valida nii väike, et see tingimus oleks täidetud
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Üldterminit saab kõnes samas tähenduses jaotuvalt kasutada mitme objekti kohta, nt üldtermin ,,inimene" rakendub igale inimesele. Üldtermin võib viidata mingile omadusele ja samas ta ei välista teisi omadusi ega viita teistele omadustele. Nt üldtermin ,,punane"" rakendub kõigile punastele asjadele, ka mu sõbra punasele autole, ega välista, et autol puudub tagaluuk või on nahksisu. Kui teised omadused oleks välistatud, siis ei oleks võimalik öelda ka seda, et auto on punane, vaid üksnes seda, et punane on punane. Ent mõtlemises võin ma abstraheerides luua üldmõiste ,,punane", mis haarab kõiki punaseid objekte, ja ma näen punasuse poolest neid ühesugustena, senikaua kui need objektid on punased. Ja see mõiste jääb alles ka siis, kui maailmas on alles üksainus punane asi või mitte ühtegi enam. Mõtlemise seisukohalt ei kuulu mammut ja elevant erinevatesse klassidesse ainult selle tõttu, kui palju nende esindajaid parasjagu elus juhtub olema
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid