Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autokere osandamine ja koostamine (0)

1 Hindamata
Punktid

1.sissejuhatus
2. tööriistad
3.valgustid
4. salong
5.auto kere
6. kinnitusvahendid
7.kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Selles töös teen üldise ülevaate autode kere ja sisustuse osandamisest ning koostamisest.
Tööriistad
Archimedes (287 E.KR - 212 E.KR) leiutas keerme ja kruvi põhimõtte. Alguses ei kasutatud keermeid nii nagu meie seda tänapäeval teeme, ehk siis asjade ja koostude ühendamiseks.
Aja möödudes hakkasid roomlased keeret kasutama ka asjade kinnitamisel ja leiutasid algupärase mutri. Näiteks kasutasid nad sellist algelist poltliidet vankri rataste kinnitamisel.
Keskajal kasutati mutreid ja keeret järjest rohem. Koos tehnoloogia ja masinate arenguga tekkis vajadus kinnitada erinevaid masina detaile üksteise külge ja oli vaja leida lahendus, et saaks kuluvaid detaile kiiresti vahetada.
18. sajandil, kui leidis aset tööstus revolutsioon , tekkis järjest rohkem uusi masinaid ja tehaseid. Oli vaja ühtset süsteemi, standardit, mille järgi saaks mutreid, polte ja keermeid valmistada. Seeläbi muutuks masinate parandus ja ehitamine mitmeid kordi kiiremaks.
Valgustid
Valgustid on liikurmasina juures väga vajalikud. Statistika näitab, et kõige rohkem juhtub liiklusõnnetusi pimedal ajal. Samas aga sõidab tavaline juht ainult umbes 25% pimedas.
Sõiduautol on kohustuslikud:

Auto omanik võib lisada sõidukile veel lisatulesid, aga need peavad sellisel juhul olema seadusega kooskõlas. Liiga palju tulesid ja valgusvõimsust hakkab pimestama teisi juhte.
 
Alates autonduse algusest, on auto tuled ja signaliseeerimise seadmed pidevalt arenenud. Tänapäeva sõidukil on esialgsest reflektorist-hõõglamp-laterna klaas esitulest arenenud keerukas seade, millel on juba oma juhtplokk ja mitu erinevad töö režiimi.
 
Varaseimad lambid olid lihtsad, tihtipeale õli või vahaga (küünlaga) töötav valgusallikas . Teed ta eriti ei valgustanud, pigem andis teistele märku et teel on liikuv sõiduk (tänapäeval on päevatuled).
Esimene elektriline laternat tutvustati 1898 aastal Columbia Electric autol. Tähelepanuväärne on ka see, et autol oli ka elektrimootor ! (elektri auto on üle 100a vana!!)
Siiski sel ajal ei levinud väga elektrilised laternad, kuna polnud tehnoloogiat tegemaks lampe piisavalt vastupidavaks ja ei suudetud nii hästi generaatori pinget kontrollida.
1915 aastatel tekkisid eraldi lähituli ja kaugtuli .
1938 tekkisid udutuled.
Laternate peal olevad tähised
Salong
Auto sisustus ja salong on igal autol suhteliselt erinev. Odavamatel autodel on enamus sisedetaile ja polsterdust tehtud plastikust , kallimatel aga juba riidest ja nahast . Samuti kasutatakse luksusautode puhul mitmes kohas puitu ja muid väärismaterjale. Auto sisustus ja viimistlus kvaliteet võivad olla küll väga erinevad, aga nad on kõik ehitatud samasid põhimõtteid kasutades. Detailid on omavahel ühendatud kruvide, poltide ja tüüblitega. Need kinnitusvahendid hoiavad kinni paneele ja katteid, mis koos olles ja üksteise külge ühendatult moodustavadki auto sõitjateruumi salongi. Lukksepal erinevaid salongi osandamise töid väga tihti teha ei tule. Rohkem puutuvad selliste töödega kokku elektrikud kes otsivad mingeid ühendusi ja juhtmete vigu ja ka lisaseadmete paigaldajad. (signalisatsioonid, kõlarid, püsikiiruse hoidjad, käed-vaba süsteemid)
Autokere
Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid.
Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik ) on tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva- ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele
Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid.
Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik) on tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva- ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele
Kinnitusvahendid
Masinaehituses kasutatakse mitmesuguseid viise, et detaile omavahel ühendada.
         Keevitamine
 
          Jootmine
 
         Liimimine
 
          Sulatamine
 
         Neetimine
 
          Poltliide
 
         Istuga/pinguga liited
Sõiduautode juures kasutatakse nii kere koostamisel, mootori ehitusel kui salongi sisustusel kõiki neid liiteid.
 
POLTLIITED
Autotehnikutel tuleb oma igapäevatöös 99% tegeleda erinevate poltliidete lahti võtmise ja kinni keeramisega. Mõnikord asuvad need lihtsas ja kergesti ligipääsetavas kohas. Mõnikord aga väga keerukas kohas ja tihtipeale ka veel millegi taga. Samamoodi tulevad mõned poldid ja mutrid kergelt lahti, samas on osad poldid ja mutrid nii kõvasti kinni või roostetanud, et lõpuks murdub midagi ära. Kui kergelt kuhugile ligi pääsetakse ja kui kiiresti töömees suudab mingi liite lahti teha oleneb väga palju oskustest ja töökogemusest.
 
Poltliitel saavutatakse liidet kokku hoidev tugevus mutri/poldi väikesel deformeerumisel, venimisel. Iga kord kui keerate mutri/poldi kõvasti kinni, venib ta natukene järgi. Seetõttu osades kohtades (mootoriploki, nukkvõlli, väntvõlli, rihmaratta poldid) asendatakse iga kord uuega. Need keeratakse kinni oma kindla jõumomendiga ja kui ei asendata polti, siis võib keeratav jõud olla väiksem. See omakorda võib tuua kaasa mootori hävinemise.
Väga oluliste ja tähtsate poltide kinnikeeramisel kasutatakse ka keerme liimi.
Kasutatud kirjandus
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autokere_ja_sisustus/?AVALEHT
Vasakule Paremale
Autokere osandamine ja koostamine #1 Autokere osandamine ja koostamine #2 Autokere osandamine ja koostamine #3 Autokere osandamine ja koostamine #4 Autokere osandamine ja koostamine #5 Autokere osandamine ja koostamine #6 Autokere osandamine ja koostamine #7 Autokere osandamine ja koostamine #8 Autokere osandamine ja koostamine #9 Autokere osandamine ja koostamine #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor raikonolvak Õppematerjali autor
Juttu tuleb autode kere osandamisest ja koostamisest.
Räägitakse kuidas osandada autot.
Ja kuidas koostada autot.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Tehnika uuendused iseseisevtöö
34
docx

Tehnika uuendused iseseisevtöö

kasutusotstarbest ningdisainerite soovist muuta lisaks üldiste parameetrite parandamisele ka auto välimus ostjateleatraktiivsemaks.Vaatamata erinevustele välimuse detailides võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks: sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett, maastur, kastiga kaubik, kaubik ja väikebuss. 2.1 SEDAAN Sedaan on enamlevinud keretüüp ja seda iseloomustab kolmemahuline kere, millel on selgelt eristatavad mootori-, reisijate- ja pagasiruum. Kere mahutab 4-6 reisijat ja suhteliselt püstised katuse kandepostid e. piilarid võimaldavad ühtlasi suuremat pea-ja siseruumi. Sedaanid võivad olla nii nelja-kui ka kaheukselised. Pikendatud kerega ja juhiosa ja sõitjateruumi vahel oleva eraldusklaasiga sedaani nimetatakse limusiiniks. Sele 3 Pontiac Grand Am sedan (Netcarshow) 2.2 KUPEE Kupee on sportlikuma kujuga sõiduauto ja algselt kaheukseline

Kere ja alusvanker
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor ­ survesüüde Ottomootor ­ sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:

Masinamehaanika
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-

Füüsika
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

põlevgaasi mis tahes rõhul. Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist. Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga. Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv

Ehitusmasinad
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks

Materjaliõpetus
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega vee kohal kasutades vee ja kere vahel tekkivat õhukihti-ekraani ja kere kujust tulenevat tiiva efekti. 2.5. Kere materjali järgi. terasest kerega on valdav enamik tänapäeva laevu, eriti lasti vedavaid kaubalaevu; kergsulamitest valmistatakse väiksemate laevade keresid, kuna nende koormusetaluvus ei ole suurte laevade ja neis tekkivate suurte pingete kandmiseks küllaldane. Kuid materjali kasuks räägib tema kergus.; plastmassist valmistatakse samuti väiksemaid laevu. Tänapäeval on see küllalt tugev ja ühtlasi kerge;

Laevaehitus
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega

Laevaehitus
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

suuresti veest välja ja puudutavad vett vaid põhja ahtriosaga. See saavutatakse erilise kerekuju ja võimsa jõuseadme abil. tiiburlaevad tõusevad liikudes kerega veest välja jäädes toetuma vette jäävatele tiibadele. Tiibade paigutus ja kuju võib olla väga mitmesugune. hõljuklaevad liiguvad veel võimsate ventilaatorite poolt tekitataval õhkpadjal. Liikuma pannakse nad harilikult õhus töötavate propelleritega. Laevad liigitatakse selle järgi, kas kere alla surutud õhku hoiab koos elastne või jäik piire. Sellised laevad ei vaja kaldarajatisi vaid võivad ise lauskaldale välja sõita. Tänapäeval kasutatavad hõljuklaevad kannatavad küllalt kõrget lainet ja suurimad neist võivad kanda sadu reisijaid ja kümneid autosid. Väikseimad kannavad 1-2 inimest ja võimaldavad liikuda ka soise pinna ja jää kohal, vajadusel ka kuival maal. lauglaevad on lennukile sarnanevad veesõidukid, mis liiguvad suure kiirusega

Laevandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun