Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuulerõugete ja rõugete võrdlus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Tuulerõugete ja rõugete võrdlus
Tuulerõuged
Rõuged
Kuidas algsed sümptomid erinevad
(0-2 päeva nõrka haigushoogu, enne kui ilmneb lööve . Kokku kestab haigus 14-21 päeva.)
(2 -3 päeva tõsist haigushoogu, enne kui ilmneb lööve. Kokku 7-17 päeva.)
Haiguskolle tekib kõigepealt näole või kerele.
Haiguskolle tekib kõigepealt kurku või suhu (keelele), siis näkku või käsivartele.
Kuidas lööbe haiguskolle erineb
Haiguskolded arenevad erinevalt. Kui mõned on värsked siis teised on juba koorikutega kaetud.
Kolded ilmnevad samal ajal ja nad on samasugused igal kehaosal.
Haiguskolle muutub väga kiirelt, koorik tekib koldele peale 24 tunni jooksul.
Kolded muutuvad aeglaselt. Kärn tekib alles 9-15 päeva jooksul.
Kolded asetsevad naha pealispinnal ja näevad välja nagu väikesed villid.
Kolded muutuvad kõvaks, ümarateks ja on sügaval naha sees.
Väga harva juhtub, et lööve avaldub ka peopesades ja jalataldadel ,( ninas, kurgus , tupes.)
Lööve esineb ka jalataldadel ja peopesas.
Lööve on enamasti rohkem torsol, mõned vähesed kolded ka kätel ja jalgadel. (Kolded võivad mõjutada nägu ja pead, aga enamasti mõjutavad nad kogu keha võrdselt.)
Kolded on enamasti näos, kätel ja jalgadel.( mitte kehal nii väga).

Tuulerõugete ja rõugete võrdlus #1 Tuulerõugete ja rõugete võrdlus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Naha seenhaigused

Sisukord *Mükoosid ehk seenhaigused *Kliiketendustõbi ja mitmevärviline kliiketendustõbi *Pärmseentõbi *Dermatofüütia *Levinuimad seenhaiguse tüübid *Kandidoosi ajalugu *Pärmseene sümptomid *Haigused mis arvatakse olevat põhjuseks pärmseene vohamisest. *Pärmseene sümptomid imikutel ja lastel *Pärmseene vohamist põhjustavad ja soodustavad tegurid. *Haigused millega käib kaasas pärmseene vohamine *Pärmseene ravi MÜKOOSID EHK SEENHAIGUSED Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi jaotatakse naha seenhaigused nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Kliiketendustõbi Kliiketendustõbi on krooniline väga pindmine naha seenhaigus, mida tavaliselt põevad noored täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, p

Iluteenindus
thumbnail
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele

Meditsiin
thumbnail
52
pptx

Herpes ja Haigused

HERPES JA HAIGUSED PM KOOLITUS NAHA PATALOOGIA  Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest.  HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES  80% inimestel e

Nahahaigused
thumbnail
7
doc

Viirushaigused (Rõuged ja puukentsefaliit)

Viirushaigused Referaaat Hanna-Liisa Tallinn 2010 Sisukord 3 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõugete ja tuulerõugete erinevused 4 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rõuged Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vaktsiiin 5 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Puukentsefaliit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kuidas vältida puukentsefaliiti? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Bioloogia
thumbnail
24
doc

PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD

Iluravi Rahvusvaheline Erakool Kosmeetiku eriala Kati Sepp, Ave Liiviku, Triin Ruukel, Merli Mikko, Birgit Pajuri, Birgit Taliväting PAPILLOOMVIIRUSTE POOLT PÕHJUSTATUD KASVAJAD Referaat 3 Tartu 2009 SISSEJUHATUS HIV kõrval jäetakse tahaplaanile väga tõsine viirus ­ papilloomiviirus Human Papilloma Virus (HPV), mille levikust ja ennetamisest ollakse suhteliselt vähe teadlikud. Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine,

Bioloogia
thumbnail
58
pdf

Viirused

(stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on hemorraagiline (lehm) või granulomatoosne (teised). Kolded tekivad ja kaovad 25-35 päevaga, tavaliselt armi moodustamata. Koldeid võib ekslikult pidada antraksiks. • Molluscum contagiosum. Sõlmeline – tüükasarnane

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändavad mööda õhku, maad või vett. Nad rändavad lennukeid ja putukaid liiklusvahendeina kasutades, lendavad aga ka omaette, tuulest kantuna. Viirused mitte ainult ei või, nad koguni peavad rändama, et elus püsida. Leetrite, poliomüeliidi ja rõugete viirusi antakse inimestelt inimestele üle tavaliselt vahetu füüsilise kontakti korral, aevastamise või köhaga. AIDS Aids ( omandatud immuunpuudulikkuse sündroom) ei ole üksik haigus, vaid tunnuste ja sümptomite kombinatsioon, mis tekib immuunsüsteemi kahjustuse tõttu. Seda tekitab HIV (inimese immuunpuudulikkuse viirus). HIV kuulub retroviiruste gruppi. Need sisaldavad RNAd, HIV geneetilist matrejali. Viirus nakatab ja hävitab immuunvastuses vajalikku rolli mängivaid

Bioloogia
thumbnail
23
docx

C hepatiit

juhul immuniseeritakse BCG-vaktsiiniga vaid negatiivse tuberkuliintestiga lapsi. Noorukite ja täiskasvanute vaktsineerimist BCG-ga ei soovitata.  TUULERÕUGED Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus. TEKITAJA: - varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub herpesviiruste perekonda. Väga nakkusohtlik, kuid vähe vastupidav väliskeskkonnas. - Tuulerõugete tekitaja on identne vöötohatise (herpes zoster) viirusega. - Viirus elab ja paljuneb ainult inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib viirus süljepiiskades 10-15 minutit ning hävib kiiresti otsese päikesevalguse käes. - haiguse esinemissagedus Eestis on kõrgem talve-kevade perioodil NAKKUSALLIKAS: - haige inimene, kes on nakkusohtlik kas 1-2 päeva, enne lööbe tekkimist kuni villikeste

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun