Haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldusakti kehtetuks tunnistamine I Sissejuhatavad märkused Kehtetuks tunnistamine (kehtivuse lõppemise eeldusena HMS § 61 lg 2 alusel) haldusorgani poolt (HMS § 64) vaideorgani poolt (HMS § 85) kohtu poolt (HKMS) HMS § 64 jj kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt - haldusakti muutmise ja - haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. Haldusorgan võib HMS § 64 jj alusel haldusakti muuta, peatada selle kehtivus ja tunnistada kehtetuks määramata aja jooksul
majandusaasta aruande kinnitamine jooksvad küsimused Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi, milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel, et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada. Millistel alustel saaks nõukogu liige taotleda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist? Kas üldkoosoleku otsuseid saaks kehtetuks tunnistada võttes arvesse nõukogu liikme poolt toodud argumente?
Õigus kaubelda tekib kohe, kui haldusakt on teatavaks tehtud, kuid loa omanik peab täitma teatavat kohustust. 3. Lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Näiteks tehakse küll otsus maksta isikule toetust, kuid toetust ei maksta enne, kui isik on kandnud end rahvastikuregistrisse teatava linna elanikuna. Õigus saada toetust ei teki enne, kui adressaat on kohustuse täitnud. 4. Haldusakti hilisema muutmise või kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks st määrus on üld- ehk õigustloovakt ja tekitab õigusi ja kohustusi isikutele väljaspool haldusorganisatsiooni. Määruste andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja avalik-õiguslike ülikooli nõukogudel.
arusaadav, mida on riik tema kohta otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest tulenevad. Vaidlustamisviide Haldusakti vaidlustamisviitest peavad akti adressaadile selguma tema õiguste kaitse võimalused ning nende õiguste teostamise tähtaeg. Haldusakti muud kohustuslikud andmed haldusakti andnud haldusorgani nimetus; haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri; haldusakti andmise aeg. Vähetähtsad menetlus- ja vorminõuete rikkumised ,,Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist." Juhul, kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta
Maksuhaldur leidis, et Bauhof Group AS on sõlminud erinevate OÜ-dega (nagu Sevenfold, MP-Logistics, Berg Brevis, Inimressurss ja A-Trading K.P.) konsultatsioonilepingute asemel juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid ning jätnud tasumata seaduses nõutud maksud ja maksed. Seejärel tasus Bauhof Group AS maksuotsusega määratud summa 8.07.2009 ning esitas nimetatud maksuotsuse peale halduskohtule kaebuse. 14.01.2010 tunnistas maksuhaldur aga 3.07.2009 maksuotsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ja teavitas Bauhof Group AS-le revisjoni jätkamisest, põhjendades seda vajadusega kaasata menetlusse need äriühingud, kellega sõlmiti juhatuse liikme lepinguid ja töölepinguid. Maksuhaldur kandis Bauhof Group AS-i poolt 3.07.2009 maksuotsuse alusel tasutud maksusumma äriühingu ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise taotlust summa tagastamist Bauhof Group AS ei esitanud. Bauhof Group AS soovis maksuhalduri 14.01.2010 otsust ning
kohta otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest tulenevad. Vaidlustamisviide Haldusakti vaidlustamisviitest peavad akti adressaadile selguma tema õiguste kaitse võimalused ning nende õiguste teostamise tähtaeg. Haldusakti muud kohustuslikud andmed haldusakti andnud haldusorgani nimetus; haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri; haldusakti andmise aeg. Vähetähtsad menetlus- ja vorminõuete rikkumised ,,Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist." Juhul, kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta
...................................................................................8 3.PÄRIMISMENETLUSE LÕPETAMINE.............................................................................10 3.1Pärimistunnistus...............................................................................................................10 3.2 Pärandvara inventuur......................................................................................................10 3.3 Pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamine......................................................................11 2.KOKKUVÕTE.......................................................................................................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS
muutmise (§ 85). Lapsendamise õiguslikud tagajärjed: Lapsendatu ja tema alanejad sugulased loetakse lapsendajate ja nende sugulaste suhtes, samuti lapsendajad ja nende sugulased lapsendatu ja tema alanejate sugulaste suhtes võrdseks sugulastega isiklike ning varaliste õiguste ja kohustuste osas. Lapsendatu kaotab isiklikud ja varalised õigused ning vabaneb kohustustest oma vanema ja tema sugulaste suhtes.Lapsendamise kehtetuks tunnistamine ja vanema õiguste äravõtmine: Kohus võib lapsendamise kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui ilmneb, et on rikutud käesoleva seaduse § -des 74-76 ja 78-82 sätestatud tingimusi, samuti kui lapsendamine oli näilik. Kohus võib lapsendajalt ära võtta vanema õigused käesoleva seaduse § -s 54 sätestatud alustel või lapse lapsendajalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta käesoleva seaduse § -s 53 sätestatud alustel
haldusõiguse allikad · Oluline on, et vastav norm on iserealiseeruva iseloomuga, st ta on piisavalt täpne, selge ja konkreetne, et olla rakendatav · Kohtunikuõigus saab tekkida ainult seadusliku õiguse raames · Sekundaarsed õigusallikad: ei saa kindlalt väita, et nad tagasiulatuvat mõju omavad 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 7 Toime avalik tühistamine: 1) tähtaja möödumisel (tähtaeg antud, eelarve) 2) õigusakti formaalsel kehtetuks tunnistamisel 3) seoses teatud seisukorra lõppemisega 4) õigusakti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsusega kehtetuks tunnistamisel 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 8 Toime (2) Õigustloovate aktide varjatud tühistamine: 1) hilisema sama või kõrgema õigusjõuga õigustloova akti kehtestamisel 2) kui lõplikult langevad ära õigusaktiga reguleeritavad asjaolud
seaduse 7. peatükk, aga ka halduskoostöö seadus. Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras. Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni. Toiming on haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes (HMS § 106 lg 1). Sisuliselt on kõik vanglateenistuse tegevused, v.a hal-dusakti andmine või eraõigusliku tehingu tegemine, toimingud. Toimingud võivad olla teavitamised ja kutsed,
MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani. Intressi ei arvestata, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohuslase deklareeritud andmete alusel.4 Kui maksuhaldur on määranud maksukohuslasele tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks, ei arvestata maksukohuslase kasuks intressi. Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 tööpäeva jooksul. 2. INTRESSI MÄÄR MKS § 117 sätestab paragrahvidele 115 ja 116 intressimäära 0,06% päevas ning
ühing pärijale osa väärtuse pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul. (4) Kui eradetektiiviühingu aktsionäri pärija ei ole eradetektiiv, peab pärija aktsia võõrandama pärandi avanemisest alates kolme kuu jooksul. Kui pärija aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing aktsia ja hüvitab pärijale selle väärtuse. (5) Kui eradetektiiviühingu osaniku või aktsionäri eradetektiivi tegevusluba on kaotanud kehtivuse või tunnistatud kehtetuks, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul, alates päevast, mil tegevusluba kaotas kehtivuse, või päevast, mil ta sai või pidi teada saama tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Kui osanik või aktsionär oma osa või aktsiat kolme kuu jooksul ei võõranda, tühistab eradetektiiviühing osa või aktsia ning hüvitab osanikule või aktsionärile selle väärtuse. (6) Osa või aktsia võib võõrandada ainult eradetektiivile. Osa või aktsia võõrandamise
Kuidas saab maksukohustuslane vastuse esitatud taotluse kohta? Maksuvõla tasumise ajatamise otsus koos tasumise maksegraafikuga või taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotluse esitajale kirjalikult posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Mis juhtub siis, kui maksukohustulane ei täida maksegraafiku või ei tasu jooksvaid makse? Maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: · tunnistada kehtetuks maksuvõla tasumise ajatamise otsus · tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine · arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi täies määras Mis juhtub siis, kui ajatamise ootsus tunnistatakse kehtetuks? Maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb kogu maksuvõlg kohe tasuda. Maksuvõla tasumata jätmise korral alustatakse maksuvõla sundsissenõudmist. Aitäh kuulamast!
lg 1, § 80) ii. Erand abikaasade puhul: 1. abielu ajal PKS § 22 hinnata, kas on alust lubada S-il kasutada neid asju 2. abielu lahutamise järel PKS § 69 hinnata, kas on alust ka pärast abielu lahutamist, sh kehtib eeldus, et kodune tarbevara on abikaasade ühisomandis 4. Alternatiivne abielu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõue a. Kas esineb kehtetuks tunnistamise alus? i. kontrollida PKS § 9 aluste olemasolu, sh PKS § 9 lg 1 p 5 koosmõjus TsÜS §-ga 96 hinnata, kas kaasuses esitatud asjaoludel on alust abielu kehtetuks tunnistada b. Kas S saab nõuda abielu kehtetuks tunnistamist? i. kontrollida õigustatud isikute loetelu - PKS § 12, sh § 12 lg 1 p 2 ii
Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 2.Paadimaks................................................................................................................................3 2.1.Üldiseloomustus................................................................................................................3 2.2.Paadimaksu kehtetuks muutmine......................................................................................4 3.Mootorsõidukimaks.................................................................................................................5 3.1.Üldiseloomustus................................................................................................................5 3.2.Mootorsõidukimaksu kehtetuks muutmine.......................................................................6 4
Üleriigiline planeering on suunis madalama taseme planeeringutele ja ei määra ära maakasutusplaani, mida teeb detailplaneering. Üleriigilist planeeringut koostab Rahandusministeerium, uuendattakse 10a tagant, huvid riiklikud ja abstraktsed. Menetlus- eelnõu, avalik väljapanek ja avalik arutelu, arvamused ei pruugi palju mõjutada, kooskõlast ministeeriumidega, KOV liitudega, uuesti väljapanek, arvamused, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kehtetuks tunnistamiseks tuleb kehtestada uus. MAAKONNAPLANEERING- v.a. territoriaalmeri, puudutab sisemaad, järve ja jõgesid. Täpsustab riigi huve, tasakaalustab riiklikke ja kohalikke huve, võib kehtestada teemaplaneeringuna. Kõik asjad, kus on vaja riiklikku huvi kohapeal paika panna (nt riigikaitse, kultuuripärand säilit jne). Alagatab Vabariigi Valitsus, esmalt lähteseisukohad, keskkonnamõjude hindamise lähtesesiukohad,
ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. ·Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. ·Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel. ·Kasutusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. ·Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. ·Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.
rajatisi; 2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa; 4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa. (2) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib ehitusloa väljastaja anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega. § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks Tehnilise Järelevalve Amet.
11.Loetlege põhiandmed, mis kantakse dokumendiregistrisse erinevat liiki dokumentide kohta! Asutuses välja antud õigusaktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) akti andja nimetus; 2) akti liik; 3) pealkiri; 4) number; 5) kuupäev ja vajaduse korral kellaaeg; 6) jõustumise kuupäev; 7) juurdepääsupiirangud (kehtestamise aeg, alus, tähtaeg, juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistamine ja muud olulised andmed); 8) andmed kehtivuse kohta (kehtiv, kehtetu, kehtivuse tähtaeg); 9) andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta. Kui akti jõustumine on seotud akti teatavakstegemise või avaldamisega, siis jõustumise kuupäeva registrisse ei kanta. Protokollide ja aktide kohta dokumendiregistrisse kantavad andmed (1) Asutuses koostatud protokollide ja aktide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:
kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.3 Näited kohtupraktikast Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-19934 Nimetatud kohtuotsusega rahuldati isiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuna isik on toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning kujutab seetõttu ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seadus lubab eelnimetatud põhjusel tunnistada isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel
struktuuriosa esimeses alajaotuses. § 13. Rakendussätted (1) Seaduseelnõu lõpus esitatakse rakendussätetena järgmises järjekorras: 1) normid, mis sisaldavad selle seaduse sätete rakendamise erisusi ja täpsustusi; 2) valdkonna senise õigusliku regulatsiooni muutumise korral rakendussätetes ajutised, kindlal tähtajal kehtivad sätted seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks; 3) normid, millega muudetakse või tunnistatakse kehtetuks reguleeritava valdkonnaga seonduvaid seadusi; 4) jõustumisnorm seaduse jõustumise üldkorrast erineva jõustumise korral. (2) Kui õigusliku regulatsiooni ulatusliku muutumise tõttu on vajadus kehtestada arvukalt rakendussätteid, võib koostada rakendusseaduse eelnõu. § 14. Jõustumisnorm ja seadusele tagasiulatuva jõu andmine (1) Jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega
See, et midagi posti pandi ei oma enam õiguslikku tähendust. TsÜS § 69 lg 3 ees on ÄS § 294 lg 3 1 ls 2 erinorm, kuna mõistlik aeg puudub. Analüüsida tuleb ainult ajalehte. Kui ajalehes avaldati 22.05, siis aktsionärideni jõuab info 23.05 ja sellest alates tuleb lugeda 21 päeva, mis on 12.06. Koosolekut saaks pidada seega 13.06. seega rikuti § 294 lg 3 lauset 1. Rikkumise tagajärg (kas tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine)/nõue: ÄS §§ 3011, 302. Esimesena tugevamad alused: § 3011 lg 1 p 4 eeldab mõnda sätet või põhikirja punkti, mida on rikutud, siis p 3, p 1. Vastuolu seaduse või põhikirjaga, siis § 302, sh tuleb näidata ära. Rikutud normid on kuskil mujal. Kui kehtetuks tunnistamise alust ei leia, siis tuleb alles § 3011 lg 1 p 2 (ultima ratio pm, kus seda saab kasutada ainult siis, kui otseselt
nad tahavad vaiet esitada. 2. Erandid: a) Kättetoimetamine: koormavad haldusaktid (HMS § 62 lg 2) b) Avalik teatavakstegemine (HMS § 62 lg 3) II. Tühisuse aluste puudumine 1. Tühisuse alused (HMS § 63 lg 2) + 2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03) III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) + 1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. 2 2. Kultuuriministri 15.01.2013. a käskkirjaga määrati 2013. a II poolaastaks riiklikud spordistipendiumid sportlastele ja tegevustoetused spordiklubidele
II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis tehingu kehtivuse tuvastamist ning lepingu täitmist aktsiaseltsi poolt. ÄS § 253 § 253. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud (1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi
1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal, kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev organ,ei selgu haldusakti andnud organ, kohustab toime panema õigusrikkumise) Vaidemenetlus - kui kodaniku õigusi on rikutud või piiratud haldusmenetluse käigus, võib ta esitada vaide - 30 päeva jooksul on vaidlustusaeg vaie on sama, mis kaebus, kuid eristamiseks: - esitatakse juba tema suhtes kohaldatud otsuse kohta
teatud tunnustega alal; riigiterritooriumi haldusjaotuse üksustes, mis õigusaktis on sätestatud. Kehtivus isikute ringis: kõigi isikute kohta(üldsubjekt); teatud isikute kohta(spetsiaalsubjekt). Õigusaktide eesmärk on reguleerida ühiskondlike suhete subjektide käitumist. Õigusakt toimib, kuni kindlaksmääratud ajani või kuni ta tühistatakse. Lõpetamise alused: 1) õigusakti ametlik expressis verbis kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamine. 2) õigusaktid, mis on vastu võetud kindlaks tähtajaks, kaotavad peale selle möödumist oma kehtivuse. 3) õigusaktid, mille andmine seostatakse teatud asjaolude või sündmustega, kaotavad toime nende äralangemisel. 4) õigusakti või tema teatud osa toime lakkab siis, kui ta faktiliselt asendatakse kas täielikult või osaliselt teise aktiga või kui reaalses elus on ära langenud need tingimused, mille puhul tuleb akti rakendada
põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või tema põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (Euroopa Kohtu 17. detsembri 1970. aasta otsus kohtuasjas 11/70: Internationale Handelsgesellschaft, EKL 1970, lk 1125, punkt 3). Sellele tuleb lisada, et EÜ asutamislepingu artiklite 230 ja 234 (nüüd ELTL 263 ja 267) kohaselt kontrollib EL-i teisese õiguse õiguspärasust Euroopa Kohus ning üksnes Euroopa Kohtul on võimalik teisese õiguse akte kehtetuks tunnistada. Järelikult: EL-i õigusega oleks vastuolus, kui Riigikohus hindaks, kas EL-i teisese õiguse hulka kuuluv õigusakt on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. 2) Riigikohtu pädevuses ei ole üldjuhul ka Eesti õigustloova akti EL-i õigusega seotud sätte põhiseadusele vastavuse kontroll ja selle sätte kehtetuks tunnistamine, kui vastav säte on kooskõlas selle aluseks oleva EL-i õigusega. Niisuguses olukorras hindaks Riigikohus sisuliselt EL-i õigusega kooskõlas oleva
Tuleb ära märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. 66. Milline on vigane haldusakt? Õiguslik või muu viga: ei ole kooskõlas kehtiva õigusega; ei ole formaalselt või materiaalselt õiguspärane; oluline, kas regulatsioon on kehtiva õigusega kooskõlas või mitte. 67. Milline haldusakt on tühine? Haldusakt, millel on nii raske õiguslik viga, et õiguskord näeb ette selle tühisuse. 68. Kuidas saab haldusakti muuta ja kehtetuks tunnistada? Kehtetuks tunnistamine: o Isik vaidlustab haldusakti esitab vaide või kaebuse, mis rahuldatakse. o Ilmnevad HMS-is sätestatud asjaolud ja isik taotleb haldusakti kehtetuks tunnistamist o Haldusakti andnud haldusorgan ise tunnistab haldusakti kehtetuks 69. Mis on haldustäitemenetlus? Haldusorgan, tegutsedes avaliku võimu piires, omab sunnivõimu. 70. Mis on sunniraha
saavutamisest. Võib tekkida kui on üldregulatsioon, ja tuuakse sisse eriregulatsioonid, üldeesmärk võibki jääda saavutamata. ¤ printsiipide vastuolud. # väline süsteemsus- väljendub õigusnormide liigendatuses ehk normide grupeerimises seadustes. Üld- ja eriosa. 5) teatavakstegemine- enne ei oma mingisugust toimet. Ametlik ja mitteametlik. Ametlik- omab õiguslikku tähendust. Mitteametlik- ajalehes trükituna nt. 3. Õigustloova akti muutmine, täiendamine või kehtetuks tunnistamine. Õigustloova akti toime lõppemise alused. Õiguse tagasiulatuva jõu rakendamise põhimõtted. Õigustloova akti kas täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise tehnika. Kehtetuks tunnistamisele kuuluvate õigustloovate aktide loetelud. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika. Ajaliselt varem kehtestatud õigustloovate aktide sätete vastavusse viimine uue vastuvõetava õigustloova akti sätetega. Täienduste ja muudatuste tegemise tehnika
8.oktoober Pärnus on rongkäik loosungitega ,,Eestile omariiklus". 17.oktoober Tallinnas ja Tartus võetakse vastu üht kuulsamat vabanenud poliitvangi Enn Tartot. 12.november Esimesed Miss Estonia valimised. 16.november ENSV Ülemnõukogu erakorralisel istungil võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon ja seda peetakse NSVLi lagunemise alguseks. 26.november NSVLi Ülemnõukogu kuulutab ENSV suveräänsusdeklaratsiooni kehtetuks ja seal Eestit esindav Arnold Rüütel saab vastu päid ja jalgu. 1.detsember Tartus taastatakse Eesti Üliõpilaste Selts. 7.detsember ENSV Ülemnõukogu tunnistab riigikeeleks eesti keele. 14.detsember Linnahallis toimub Eesti Muinsuskaitse Seltsi konverents ,,Kodu kaitseks". 1989 Terve 1989 aasta on esimene aasta, mil Eesti on avatud välismaailmale ja eestlased omavad ka ise ligipääsu välismaailmale. Iga 10 eestlane käis välismaal. 18
25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18. mai võeti vastu otsus Eesti ülemineku kohta isemajandamisele 23. august MRP 50. aastapäev, Balti riikide rahvarinnete organiseeritud inimkett "Balti tee" Tallinnast Vilniusse (600 km, 2 milj inimest) 24. detsember NSV Liidu rahvasaadikute kongress tunnistas MRP salaprotokolli olemasolu, mõistis tehingu hukka ja tunnistas protokolli tühiseks ja kehtetuks algusest peale 1990 24. veebruar 1. märts Eesti Kongressi delegaatide valimised 8. mai ENSV ÜN tunnistas kehtetuks nimetuse Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, ametlikuks nimeks sai taas Eesti Vabariik 15. mai interliikumise ebaõnnestunud riigipöördekatse Toompeal 7. august sini-must-valge sai taas ametlikuks riigilipuks 21. oktoober K. Päts maeti Tallinna Metsakalmistule kodumulda 1991 13
alates rikkumisest. Osaühingu puhul võib, aga ei pea juhatuse liikmemaksu maksma. Kõik kulud, mis on tehtud osaühingu tarbeks, peab osanik hüvitama. 1.7 Hääle andmine Hääle andmine otsuse tegemisel on tahteavaldus. Kui hääle andmine on tühine või tühistatud, siis loetakse, et häält ei ole antud. Kokkuleppe sõlmimine hääle andmise kohta on lubatud ning kokkuleppe rikkumine ei mõjuta hääle kehtivust. Hääle tühisuse korral saab nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist vaid juhul, kui tühistatud hääled mõjutasid otsuse tegemise võimalikkust või selle sisu. Igal osanikul on üks hääl. Kui hääletus on elektrooniline, siis mittehääletanud osanike hääled loetakse automaatselt negatiivseks. Osaühingu puhul võib volitada kolmandat isikut kellegi eest häält andma. 1.8 Otsuse kehtetuks tunnistamine Huvitatud isik võib nõuda kohtus põhikirjaga vasutolus oleva otsuse tühistamist. Otsus on
KÄSKKIRI Tartu .11.2009 Asjajamiskorra kehtestamine VV määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" nr 180 alusel: 1. Kinnitan AS Uks asjaajamiskorra (lisatud) 2. Assistent Pille Kasel tutvustada asjaajamiskorda töötajatele 15.12.2009 toimuval infopäeval 3. Tunnistan kehtetuks direktori 22.04.2009 a käskkirja nr 29 ,,Asjaajamiskorra kehtestamine" Peeter Pöök Direktor
vastu. Kas ja mis tingimustel Siiri ja Mart saavad abielluda? Millised võivad olla abielu sõlmimise nõuete rikkumise õiguslikud tagajärjed? Siiri ja Mart saaksid abielluda, kui kohus laiendaks Siiri teovõimet nende toimingute tegemiseks PKS § 1 lg 3, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ja abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kui nad rikuksid seda nõuet siis kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada PKS § 9 lg 1 p 1- kui on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta. Antud juhul rikuksid nad nõuet abiellumisea kohta- sest Siiri on 17.aastane. Variant a: Kui Siiri ja Mart abiellumisel rikuvad abielu sõlmimise nõudeid, siis kuidas oleks neil võimalik vältida abielu kehtetust (st. kuidas nad saavad muuta abielu kehtivaks)? Vastavalt PKS § 11 p 1, kui on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu
olla kõrge, kuid enesetunne on hea. Matustel sõi V väga magusat torti ja see võis tõsta veresuhkrut ning mõjutada alkoholi imendumist. Pärast sellest teada saamist otsustas V üldse mitte alkoholi juua. V ei ole tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel otsusega V relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2 ning § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS:
ettevõtjate osade ühendamine, samuti ühe ettevõtja poolt valitseva mõju omandamine teise ettevõtja või tema osa üle. Tavaliselt toimub koondumine kas aktsiate või osade müügi teel või ettevõtte müügi teel. V) Seos tsiviilkohtumenetlusega Ühinguõigusega seotud nii hagi kui ka hagita menetlused. Hagimenetlustes lahendatakse muuhulgas: a) Osanike, aktsionäride ja liikmete nõuded ühingu vastu (nt organi otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks jms) b) Juriidilise isiku nõuded oma juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) c) Juriidilise isiku võlausaldaja otsenõuded juriidilise isiku juhtorgani liikmete või osanike, aktsionäride vastu (nt kahju hüvitamise nõuded) Hagita menetluses lahendatakse: a) Kõik registriasjad (, nt kannete tegemine registrisse, vt ka TsMS) b) Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme vm määramine
vastu. Rahvas hakkas üha enam veenduma, et poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja ela-misväärseks muuta. Levis metsavendlus, mis küll murti; seda peamiselt maaelanike (metsavendade peamiste abista-jate) küüditamist ette nägeva operatsiooni Priboi abil. Eestlaste liikumised viisid Balti apellini (baltlaste ühiskiri), milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti lisapro-tokollide avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist koos kõigi tagajärgede likvideerimisega. Sel ajal, kui eesti rahvas pead tõstis, toimus aga tugev ENSV industrialiseerimine, mis seisnes rasketööstuse eelisarendamises. Enne seda te-geleti veel maareformide, jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamise ning sundkollektiviseerimisega, millest viima-ne põhjustas omakorda talupoegadele mõeldud maksukoormuste, kohustuslike müüginormide suurendamist. NSVLi keskvõim huvitus väga ka
SPORDIMINISTEERIUM KÄSKKIRI Pärnu 31. märts 2015 nr 1 Asjaajamiskorra kinnitamine Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“§ 4 ning seoses vajadusega viia asjaajamise kord vastavusse kehtivate nõuetega: 1. Kehtestada Spordiministeeriumi uus asjaajamise kord alates 01.april 2015.a. 2. Tunnistada kehtetuks 01.03.2012 a. kehtestatud asjaajamise kord alates 31.märts 2015 a. 3. Käskkiri teha teatavaks kõikidele struktuuriüksustele ning saata neile uus asjaajamise kord. LISA Asjaajamiskord (allkiri) Anneriin Truu minister
3. kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. Abielu kehtetus: 1. rikuti abiellumisea, teovõime või abiellumiskeelu nõuet või teatud vorminõudeid; 2. vähemalt ühel abikaasal oli vaimutegevuse ajutine häire või oli otsusevõimetu; 3. sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul; 4. sõlmitud eesmärgiga saada Eesti elamisluba; 5. abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. Abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused: Abiellumisiga-abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet abiellumiseks või kui abikaasa kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata; Piiratud teovõime- täisealine abikaasa, kelle teovõime oli abielu sõlmimise ajal piiratud, kinnitab pärast teovõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata;
oma veebilehel, märkides ühtlasi loetelu avaldamise või muutmise kuupäeva. Kui loetelus nimetatud dokumenti on hiljem muudetud või asendatud samaväärsega, arvestatakse küsimustiku koostamisel eksami hetkel kehtiva dokumendi redaktsiooniga.Eksamiküsimustik peab olema eelmise eksamiga võrreldes vähemalt 50% ulatuses uuendatud. 3.2 Järelevalve sertifitseeritud isiku üle ja pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamine Isik, kellele on väljastatud pädevustunnistus, peab alluma personali sertifitseerimise asutuse korraldatavale perioodilisele järelevalvele. Personali sertifitseerimise asutuse korraldatav järelevalve võib hõlmata isiku tööalase tegevuse kohta esitatud kaebuste läbivaatamist või erialastel täienduskoolitustel osalemise hindamist.Kui järelevalve käigus tuvastatakse isiku
Kui eelnõuga kavandatakse kõrvaldada teo karistatavus või kergendada karistust, sätestatakse jõustumisnormis seaduse tagasiulatuv kohaldamine. Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on keelatud, kui need tooksid kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise, õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje. 8. Millised on õigustloova akti muutmise viisid? - Õigusakti täiendamine uue sättega - Õigusakti või selle osa kehtetuks tunnistamisega - Õigusakti sätte muutmine kitsamas mõttes - Muudetakse, jäetakse välja, tunnistatakse kehtetuks, täiendatakse, sõnastatakse, asendatakse. 9. Millistes valdkondades seadusandja ainupädevuse tõttu volitusnorme ei anta? Volitusnorme ei anta: 1. Põhiõiguste ja vabaduste kitsendamise tingimustes ja juhtudel 2. Riigi territooriumi haldusjaotuse, kodakondsuse saamise, rahvahääletuse korraldamise juhtudel
üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega. Seadust saab muuta v kehtetuks tunnistada vaid selle vastuvõtnud organ. Seadus materiaalses mõttes on seadus, mis sisaldab üldkohustuslikke õigusnorme. Seadus formaalses mõttes on seadus, mis vormilt on küll seadus, kuid mis ei sisalda üldkehtivaid õigusnorme. Seadusi liigitatakse ka: 1) Põhiseaduslikeks seadusteks - on need seadused, mis on nimetatud põhiseaduse paragrahvis. Vastu võetakse Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
sätestatud õigusi ja vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus (PS § 15) • Presidendil on õigus pöördud Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Riigikogu poolt vastu võetud seadus põhiseadusega vastuolus olevaks (PS § 107 lg 2) • Õiguskantsleri on õigus pöörduda Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov akt kehtetuks (PS § 142) • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus (PS § 149 lg 3) • Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega (PS § 152) • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) • Riigikohtus lahendavad põhiseaduslikkuse järelevalve asju
käigus tehtav otsustus, millega ei otsustata lõplikult isiku õiguste ja kohustuste üle (nn menetlustoiming, nt otsus alustada menetlust või teha ekspertiis); 5. haldusakt on suunatud väljapool haldusorganisatsiooni seisvale isikule. Haldusaktina ei käsitleta nt teenistusülesannete täitmise käigus ülemuse antud teenistusalaseid korraldusi; 6. haldusakt on ühepoolne (eristab halduslepingust). NB! Iseseisev haldusakt on ka varasemat haldusakti muutev või kehtetuks tunnistav otsus, samuti otsus keelduda taotluse rahuldamisest (nt keeldutakse toetuse maksmisest või tegevusloa andmisest). Haldusakti eriliigiks on üldkorraldus, mille mõiste annab HMS § 51 lg 2: „Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.” Üldkorraldus on üldmõiste, nagu seda on ka haldusakt, ning üldkorralduse tunnustega akt
põhiseaduse suhtes. Otsusele lisatud eriarvamuses leiti, et õiguskantsler vaidlustas ka sisuliselt EKS vastavuse PSTS kaudu uuenenud sisuga põhiseadusele ning sellele küsimusele tulnuks RKÜK-l põhiseaduslikkuse järelvalve raames vastata. Kasutades selle tõlgendamisel Euroopa Liidu õiguses võimaldatud abi kuni vajadusel Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseni. 8. Kas õiguskantsleril on pädevus nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus EL õigusega? Põhjenda vastust. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Vastus: Õiguskantsleril pole otsest pädevust nõuda Riigikohtult Eesti seaduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Õiguskantsleril on Euroopa Liidu liikmeks oleku kontekstis võimatu teha oma
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nimetatud raskete rikkumiste kohta, mille kohta tehtud otsuse täitmisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse sätestatud karistusandmete kustutamise tähtaeg. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud käesoleva seaduses nimetatud rikkumisi, mille eest on vedajat karistatud, või kui vedaja vastav karistatus on kustunud. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud tegevusloa kehtetuks tunnistamist või kui nimetatud kehtetuks tunnistamisest on möödunud üle viie aasta. Ta ei ole oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud vedajale tegevusloa andja poolt rohkem kui kahe ettekirjutuse tegemist või kui viimase ettekirjutuse tegemisest on möödunud üle ühe aasta. Kui teda ei ole tunnistatud mis tahes EL-i või EMP liikmesriigis hea maine nõudele mittevastavaks, mille kohta on tegevusloa andja saanud kinnituse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse sätestatud korras.
2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 2.1) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid; 2.2) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa registreerimisnumbri, maksulao aadressi ning loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise kuupäeva; 2.3) ajutise ladustamise koha, tollilao ja tolliagentuuri ning vabatsoonis tegutsemise loa omaniku nime, registrikoodi, loa numbri, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 2.4) printsipaali nime, registrikoodi, juriidilise aadressi ja tegevuskoha aadressi; 2.5) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja nime, registrikoodi, aktsiisimaksja numbri, loa peatamise
ega 2. järjekorrast pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi (abieluvara). Kui abikaasa pärib koos 2. järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku või esitanud kohtule abielu kehtetuks tunnistamise nõude. Pärimisel tuleb kindlaks teha abikaasade varalised suhted, lahus- ja ühisvara. Isik saab pärandada vaid temale surma momendil kuulunud vara (ainuomandi alusel kuulunud vara e. lahusvara ning oma osa abikaasade ühisvarast). Teatud juhtudel on oluline abikaasade vara väärtus abielludes ja surma momendil. Kontrollida tuleb kindlasti ka abieluvaralepingu olemasolu.
võib olla helistamine, raha kontole laekumine. Teatavaks tegemisest hakkab kulgema kaebetähtaeg. Õiguspärasust saab jagada: 1. Väga raske rikkumine – haldusakt antakse, aga see on nii raske rikkumine, et haldusakt ei hakka kunagi kehtima, seda olukorda tähistatakse märksõnaga tühisus.HMS § 63+ aluse esinemine peab olema ilmselge 2. Keskmise astme rikkumised ehk raske rikkumine – mingi hetk haldusakt antakse, ta kehtib ja siis kohus otsustab, et see tuleb tunnistada kehtetuks. §64 ja järgnevad (jj) 3.kerged rikkumised – haldusakt antakse, ta hakkab kehtima. Rikkumine on olemas, aga see ei mõjuta haldusakti kehtivust. HMS § 58 ja 59, menetlusnõuete ja vorminõuete rikkumine, mis ei mõjuta protsessi. Mis vahe on tühistamine ja kehtetuks tunnistamine? – tühistamist teeb kohus ja see on tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine. Kehtetuks tunnistamine võib olla edasiulatuvalt või tagasiulatuvalt. Tühisus on see, et see on algusest peale kehtetu.
Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. VAIDLUSTAMINE: Nõude tunnustamata jäämise korral on võlausaldajal õigus pöörduda hagiavaldusega nõude tunnustamiseks maakohtusse 1 kuu jooksul arvates päevast, mil koosolek jäätis nõude või pandiõiguse tunnustamata. *Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. *Nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne
annaabi.ee 
