Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äriõigus (0)

3 KEHV
Punktid
Üliõpilane________________________
Ülesanded äriõiguses lahendamiseks kodus.
Ülesannete lahendamisel kasuta seadusi ja igat toimingut põhjenda viitega seadustele .
Vastused esita hiljemalt 21. märtsiks õppejõule paberkandjal või aadressil: [email protected]
  • Aktsionär tegi üldkoosolekul ettepaneku täiendada üldkoosoleku
    päevakorda ja lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele arutada aktsiaseltsi laenupoliitikat ning teha selle kohta otsus. Koosolekul viibis 10 aktsionäri, kelle aktsiatega oli esindatud 4/5 aktsiakapitalist (kõigi osalus oli võrdne). 9 aktsionäri oli nõus nimetatud küsimuse arutamisega ning arutelu tulemusena tehti otsus, millega keelati juhatusel edasiste laenude võtmine.
    Kas üldkoosolek võis sellise otsuse vastu võtta? Selgita viidetega õigusnormile.
    P.297 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad aktsionärid, kes omavad üle poole aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema osaluse nõuet. P.299 väidab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
  • Aktsiaseltsi juhatus kutsus kokku aktsionäride üldkoosoleku järgmise päevakorraga:
    • koosoleku juhataja ja protokollija valimine
    • majandusaasta aruande kinnitamine
    • jooksvad küsimused

    Koosoleku viis läbi aktsiaseltsi juhatuse esimees ning protokollis aktsiaseltsi juhatuse sekretär. Koosolek kinnitas majandusaasta aruande ja kutsus tagasi ühe nõukogu liikme. Koosolekul olid kohal ainult juhatuse esimees, juhatuse sekretär ja kõik aktsionärid. Tagasi kutsutud nõukogu liige esitas kohtule hagi , milles palus tunnistada koosoleku otsused kehtetuks põhjusel , et koosoleku protokoll ei vasta seadusele, kuna koosolek ei valinud juhatajat ja protokollijat, vastavas rollis esinenud isikud tegutsesid omavoliliselt ning seega ei ole ka neil õigust protokollile alla kirjutada.
    Millistel alustel saaks nõukogu liige taotleda üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist?
    Kas üldkoosoleku otsuseid saaks kehtetuks tunnistada võttes arvesse nõukogu liikme poolt toodud argumente?



    P. 293 Kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus või nõukogu, määrab üldkoosoleku päevakorra nõukogu. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku aktsionärid või audiitor , määravad nemad üldkoosoleku päevakorra. Võib kehtetuks tunnistada, kui nõukogu ei kehtestanud päevakorda. Kehtetuks saaks kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi tunnistada, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga.
    P.301  (1) Aktsionäride üldkoosoleku otsus on tühine, kui:
     1) otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet;
     2) otsus ei vasta headele kommetele;
     3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud;
     4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda.
    3. (korduv küsimus)
    4.ostueesõigus
    Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le.
    Milliseid nõudeid saab esitada C?
    Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad ?
    P.149 järgi saavad ühe kuuse ostueesõiguse teised osanikud enne osa müümist. Kui müük toimus kuu aja sees ilma teiste osanike nõusolekuta , siis võib seaduse kohaselt lugeda müügilepingu kehtetuks (kui tegemist on osaühinguga). Osanik C saab esitada nõude, et tehing loetaks kehtetuks.
    Juhul, kui on tegemist aktsiaseltsiga ning aktsiate võõrandamisega, on p.229 kohaselt oluline põhikirjas ette nähtud seadused. Põhikirjaga võib ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse.
  • AS Tammepalk pankrotihaldur esitas hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aktsiaseltsi juhatuse liikme A vastu, kes müüs AS-ile Tammepalk kuulunud tütarettevõtja aktsiad Bahama saarel registreeritud äriühingule Boss Agency Inc.
    Viimane kohustus tasuma aktsiate eest 25000 eurot krooni 10 päeva pärast, 100000 eurot 3 kuu pärast ja ülejäänud 10000 eurot kuue kuu pärast. Viimase osa tasumiseks väljastas Nauru saarel registreeritud pank Banelux Bank Corporation garantii. Ostja Boss Agency Inc tasus ainult esimese makse.
    Kas juhatuse liikmed on rikkunud oma hoolsuskohustust ja mis võib olla tekkinud kahjuks? Selgita?
    P.307 Juhatuse liikmed on aktsiaseltsi nimel tehingute tegemisel kohustatud aktsiaseltsi suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Kirjas pole, kas antud tehing on vastavuses aktsiaseltsi põhikirjaga ning kas juhatuse liikmel A oli õigus sellist müügitehingut üldse läbi viia.
    Hoolsuskohustust on rikutud, kui tehing ei ole tehtud heast tavast ning kui tehingu tegemisel oli eesmärgist aktsiaseltsile kahju tekitamine. Kahju tuleb sel juhul juhatuse liikme poolt hüvitada.
  • Äriõigus #1 Äriõigus #2 Äriõigus #3 Äriõigus #4
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor joh4nnna Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Eksami kaasused aines Ühinguõigus
    16
    doc

    Eksami kaasused aines Ühinguõigus

    KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle

    Ühinguõigus
    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt
    100
    doc

    Äriõiguse ja võlaõiguse konspekt

    SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks

    Õigus alused
    Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ
    7
    doc

    Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ

    Ühinguõiguse kaasused 2012 AÜ 1 I Äriregister 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus

    Ühinguõigus
    Ühinguõigus
    57
    doc

    Ühinguõigus

    Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,

    Õiguse entsüklopeedia
    Ühinguõigus kaasused
    74
    doc

    Ühinguõigus kaasused

    Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 ­ volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 ­ kanne kehtib kolmanda isiku suhtes

    Majandus
    Ühinguõigus
    37
    doc

    Ühinguõigus

    Kokku 11 seminari 2 puudumist on lubatud - siis ei hakata midagi nõudma Kui on üle 2 puudumise, siis tuleb kõik seminarid järele vastata. Järelevastamiseks üks võimalus Vuti juures, 2ha aega. VÕS võiks ka kaasas olla. Ühinguõiguse kaasused 1. Osaühingu osanikud valisid juhatuse liikmeks A, kes kanti juhatuse liikmena ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena Bga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Juhatuse liige saab oma volitused - § 184 ­ volitused saab ja kaotab üldkoosoleku otsustuse hetkest. Juhatusel on esindusõigus. Lepingu sõlmimise ajal oli registrikanne, et A on juhatuse liige. § 34 lg 2 ­ kanne kehtib kolmanda isiku suhtes

    Õigus
    Ühinguõigus seminarid
    31
    docx

    Ühinguõigus seminarid

    Ühinguõigus seminarid 26.02.2018 seminar I Otsust ei tohi kunagi tervikuna tühiseks kuulutada, vaid peab asjaolusid eraldi analüüsima! Äriregister, äriühingute asutamine 1 kaasus Osalejad: OÜ, A, B (III isik) Ajatelg: 01.04 otsus A valimiseks, 10.04 ÄR kanne, 20.04 otsus A tagasikutsumiseks, 21.04. lepingu sõlmimine, 22.04 otsusest teatamine, 24.04 ÄR kanne kustutati. TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas v?

    Ühinguõigus
    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega
    52
    docx

    Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

    ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria

    Ühinguõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun