ning vigastas eluohtlikult soolekinnistit, aga ei suutnud katkestada rasedust. Kriitilises seisundis patsient viidi üle Tartu Naistekliinikusse, kus sealsed arstid katkestasid raseduse, steriliseerisid patsiendi ning viisid läbi vajalikud ravivõtted soolekinnisti vigastuse parandamiseks. 4 Süüdistu · Kahel korral aborti läbi viia üritanud arstile esitati süüdistus ebaseadusliku abordi toimepanemises, seda rohkem kui kaks aastat peale väidetavat kuritegu. Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Süüdistust kehavigastuse tekitamises ei ole arstilie esittud . · Ultraheliuuringu teinud arstile ei ole selles asjas ühtegi süüdistust esitatud. 5 Maakohtu otsus Tartu Maakohus mõistis arsti esitatud süüdistuses õigeks. Kohus leidis, et patsient oli avadanud ühe korra tahet raseduse katkestamiseks. Kuna ükski õigusakt ei reguleerinud siis ega reguleeri ka praegu
Asja kahjustamise korral on võimalik selle taastamine endisel kujul. Sellisel juhul võrdub kahju kulutustega, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Asjade kahjustamise korral ei kaitse seadus seega erandina mitte isiku vara väärtuse vaid nimelt vara koosseisu säilimist (hüvitamisele ei kuulu seega eelduslikult isiku vara väärtuse vähenemine vaid kahju mis seisneb kulutustes, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamine (VÕS § 130) Enamasti on nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid: 1) otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest
täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
Kaks tasandit: vastutust tekitav kausaalsus ja vastutust täitev kausaalsus. Kaks etappi: kahju vajalik põhjus ja kahju õiguslik põhjus. ja 2. Õigusvastasus: I etapp: õigusvastasuse eeldused (VÕS § 1045 lg 1 ning §-d 1046-1049). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise
viivitusse? Lepinguvälise kahjuhüvitamise nõue muutub sissenõutavaks alates sellest hetkest, millal on võimalik arvestada kahjuhüvitist. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik ei pruugi kohe samal ajal ka viivitusse sattuda, sest viivitusse satub ta alates ajast, millal ta saab teada või pea saama teada ühelt poolt kahju tekkimisest ja teiselt poolt kannatanu isikust. VÕS § 113 lg 2. Näide: A kaevab kraavi. B jalutab ja kukub sinna sisse, saab kehavigastuse. Kohe pärast kehavigastuse saamist on võimalik arvestada kahjuhüvitist, kuid kuni A ei tea midagi sellest tekkinud kahjust ega peagi teadma, seni ei ole ta ka oma kahjuhüvitamise kohustusega viivitusse sattunud. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht? Kahju tekitamise koht omab tähendust kohtualluvuse küsimuse otsustamise jaoks. Probleemsituatsioon võib tekkida olukorras, kus kahju tekitav tegu on pandud toime ühes kohas, aga kahjulik tagajärg tekib teises kohas
tervisekahjustusega. Kohaldatavad karistused • Vastavalt §-ide koosseisu tunnustele kohaldatakse karistus järgnevalt: • § 118. Raske tervisekahjustuse tekitamine:4-12a vangistus • § 1181. Naise suguelundite sandistav moonutamine:4-12 a vangistus • § 119. Raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest: rahatrahv või kuni aastane vangistus • § 1191. Kakluses osalemine: kuni 5a vangistus Statistika www.stat.e e Kaasus • Raske kehavigastuse tekitamine,mille tagajärjel ohver suri • Konflikti käigus ründas isik X isikut Y,kes oli joobes ning kehva koordinatsiooniga,mille tulemusena isik Y kukkus vastu kivipõrandat ning tekitas endale sellega raske ajukahjustuse. • §117& § 118 kogumina kohtupraktikas Kasutatud allikad • www.riigiteataja.ee • www.stat.ee • www.google.com • Õigusõpetus (Kiris, Kukrus,Nuuma,Oidermaa,2012,lk361- 381) • Magistritöö (K.Kulpson, Tartu Ülikool,2013)
või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Liigitatakse kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. 2. Kui palju registreeritakse Eestis tööõnnetusi aastas? Kui palju juhtub surmaga lõppenud õnnetusi? Tuua välja ka värskeim statistika? Tööinspektsiooni andmetel toimus 2013. aastal 4180 tööõnnetust, millest 3385 juhul said töötajad kerge kehavigastuse, 775 juhul raske kehavigastuse ning 20 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. 3. Missugust aega loetakse ,,tööandja huvides tegutsemise ajaks"? 1. teeb tööd mis ei tulene töötaja tavapärase töö iseloomust või töö üldisest käigust ja mille tegemiseks ei ole tööandja luba (ka vaikimisi nõusolekut), kui see tegevus on suunatud tööandjale kasuliku tulemuse saavutamiseks, sealhulgas: · tegutsemine tootmisavarii ärahoidmiseks või loodusõnnetuse ja tootmisavarii
Juh liige ei saa vastutada III isiku ees ilma, et ta ei vastutaks jur isiku ees. 10. Missugused deliktiõiguslikud nõuded ja kohustused lähevad üle pärimise teel ja mis ulatuses pärija vastutab pärandaja õigusvastaselt tekitatud kahju eest? Kui pärija ei taha vastutada oma varaga, siis võib viia läbi pärandvara inventuuri. Poleemika, kas peaks üle minema ka mittevaralise kahju hüvit nõue. A põhj B-le raske kehavigastuse, mille 2 tõttu varsti sureb. § 134 lg 2 alusel B-l A vastu nõue. Kas pärija C võib nõude ise maksma panna? Jah, sest miks peaks kahju tekitajale kasuks tulema see, et kannatanu ei jõudnud nõuet realiseerida. A-le on sellises oluk kasulikum, et B sureks kohe ära, siis ei jõua mittevaralise vastutamise nõuet tekk. Koomas in-tele tuleks kompenseerida elurõõmudest ilma jäämist. Kui hüvitist maksta, siis ei saa kasu
· Patsiendi nõuetekohane teavitamine ravile suunava arsti poolt ei väista raviarsti kohustust veenduda patsiendi kehtiva nõusoleku olemasolus. · Ainult siis, kui raviarst kontrollis kehtiva nõusoleku olemasolu ja jõudis selle tulemusena ekslikule veendumusele, mida tal ei olnud võimalik vältida, ei pea raviarst vastutama ravivõtte kahjulike tagajärgede eest. Saksa lahendus · Peab olema patsiendi nõusolek · Omavoliline ravi = kehavigastuse tekitamine · kahjustatud õigushüveks on inimese kehaline puutumatus Arst ei tohi... · Ühtegi patsienti tema tahte vastaselt vene ruletti mängima sundida ehk ravi edukusega tervikuna ei saa arst ennast õigustada, sest seda ei saa arst patsiendile tagada. Ravi edukus võib küll olla tõenoline, kuid siiski juhuslik Lõpetuseks Seetõttu, et iga operatsioon on risk ja arstil ei pruugi kõik õnnestuda, peab arst patsiendilt raviks nõusoleku
X 4. Töö lühikirjeldus ja tööõnnetuse asjaolud Tööõnnetuse toimumise koht Põllul traktoriga sõitses loomadele süüa lahti lõikama Töötaja tegevus tööõnnetuse toimumise hetkel Lõikas laamade sööda pakke lahti Sündmus, tegevus või tööprotsess, mis põhjustas tööõnnetuse, ja Loomad ründasid! kehavigastuse vahetu tekitaja 5. Põhjused, mis viisid tööõnnetuseni X X X X X X Üleväsimus X X X X Liikluseeskirja rikkumine töötaja poolt
§ 1044 lg 3 kui lepingulise kohustuse rikkumisega põhjustatakse isiku surm, kehavigastus või tervise kahjustus, siis võib kannatanu alati valida, kummal alusel (lepinguõigus või deliktiõigus) ta oma nõude esitab. Praktikas tüüpilised juhtumid: kutsehaigused, tööõnnetused, arstivastutus (tervishoiu teenuse osutaja vastutus). 3-2-1-48-15 A läks SPAsse ujuma ja basseini äärne oli libe, A kukkus ja sai kehavigastuse. Plaadid vastasid kareduse poolest nõuetele. 5. Missugustel juhtudel saavad lepinguga soodustatud või kaitstud kolmandad isikud nõuda lepingu poolelt kahju hüvitamist DÕ sätete alusel? Kolmandad isikud saavad kaitset lepinguõigusest ja peavad esitama nõuded lepingupoole vastu lepinguõiguse alusel, välja arvatud § 1044 lg 2 ja lg 3 toodud juhtudel. 6. Miks peaks olema piiratud teovõimega isikust kannatanu huvides, et tema seaduslik
vanglast vabanemise toetus. Eeltoodud loetelu ei ole lõplik. Täieliku loetelu leiate Täitemenetluse seadustiku § 131. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning kui arestimine nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, siis sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude ka alljärgnevatele mittearestitavatele sissetulekutele: kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis. Tagamaks, et Teile peale täitmisteate kätte saamist kohaldatakse seaduses ettenähtud miinimum, palun edastage meile täidetuna täitmisteatega kaasas olev andmete vorm. Andmete vormi leiate ka meie koduleheküljelt: Võlgnikule - Vormid -Võlgniku teade peale täitmisteate kättesaamist.
Õigusrikkumise käigus võivad õigusrikkujad kellegi õigushüvesid kahjustada. Kahjuna käsitletakse näiteks: Varalist kahju- mis seisneb vara väär'tuse vähenemises või vara hävinemises kui ka saamata jäänud tulus. See on rahad hinnatav ja kuulub reeglina alati hüvitamisele. Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud:matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui surma saanud isik pidas kedagi üleval, siis sellele inimesele tuleb maksta ka hüvitist. Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
Reisi katkemise korral hüvitatakse: · mõistlikud ja põhjendatud majutus- ja transpordikulud, mida tehti reisi jätkamiseks või alalisse elukohariiki tagasipöördumiseks; · väljaostetud, kuid kasutamata jäänud teenuste maksumus (v.a majutus- ja transpordikulud). Õnnetusjuhtumikindlustus. Õnnetusjuhtumikindlustus on mõeldud kliendile, kes soovib tagada enda ja oma lähedaste materiaalse turvalisuse õnnetusjuhtumist põhjustatud kehavigastuse või surma korral. Õnnetusjuhtumikindlustuse leping tagab inimesele majandusliku turvalisuse ka siis, kui sissetulekud kahanevad ootamatult õnnetusjuhtumi tagajärjel. · surmajuhtumi hüvitis · püsiva puude hüvitis · päevaraha hüvitis · valuraha hüvitis
kogumine, protokollis ei tohi teha järeldusi; asitõend; isiku läbivaatlus; posti/telegraafi läbivaatlus); läbiotsimine leida asitõendeid, dokumente. Vajalik eelnev prokuratuuri luba ehk määrus; võetlus fikseeritakse kindlas asukohas olev asi; ekspertiis eriteadmistega spetsialist mingi küsimuse lahendamisel. Uurija määrab vastavalt vajadusele (kohustuslik surma põhjuse, kehavigastuse raskusastme ja isiku psüühiise seisundi määramiseks); jälitustoimingud kohtu loal; 6. Tõkend tagab kahtlustatava / süüdistatava ilmumise kohtusse (elukohast lahkumise keeld; vahistamine kohtu loal prokuratuuri taotlusel kuni aastaks). Kautsjon isiku suhtes, kes on võetud vahi alla. Summa kantakse kohtu arvele, suuruse määrab kohus. 7. Menetluse alustamine algab esimese menetlustoimingu tegemisega. Kohtueelse menetluse
· Hoiatusmenetlus, · Kiirmenetlus, · Üldmenetlus. Süüteod: Süütegu karistusseadustikus karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldustena loetletud, vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse rühmitatud. · Inimsuse- ja rahvusvahelise julgeolekuvastased süüteod (genotsiid, agressioon, keelatud relvade kasutamine), · Isikuvastased süüteod (tapmine, raske kehavigastuse tekitamine, vägistamine, orjastamine), · Poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod (usuvabaduse rikkumine, valimiste võltsimine, hääle ostmine), · Süüteod perekonna ja alaealiste vastu (võõra lapse hõivamine, alaealise prostitutsioonile, alkoholile kallutamine), · Rahvatervisevastased süüteod (narkootikumide ebaseaduslik käitlemine, nakkushaiguste leviku põhjustamine, , süüteod töötervishoiu ja ohutuse valdkonnas),
tõttu kuuluvaks tema enda omast erinevasse rassilisse rühma ja see ongi tema tegevuse põhjus. Tagakiusamine usutunnistuse tõttu võib võtta mitmesuguseid vorme, nagu jumalateenistuste ja usuõpetuse täielik keelustamine või rängalt diskrimineerivad meetmed konkreetsesse usulisse rühma kuuluvate isikute vastu. Et tegemist oleks tagakiusamisega, peavad häirimine ja takistamine olema piisavalt rasked. Raske või üliraske kehavigastuse või vaimsete hälvete tekitamine. Lastele suunatud vägivalda on palju. Raske öelda, mis tõukab täiskasvanut lapse vastu kätt tõstma. Inimesed on närvilised, nad ei taha või ei oska nutva lapsega midagi peale hakata ja sageli ei valita, kelle suhtes vägivaldne ollakse. Lapsed on oma vanemate ees täiesti kaitsetud, eriti väikesed lapsed, kes pole veel suutelised vägivalla eest põgenema. Leidsin internetist sellise näite, kus rääkis paari aasta tagusest
sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST :: Leidsin artikli Allar Jõksi seisukohalt, et kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmatoomiseks. Küsimusi on erinevaid, kas abort tuleks keelustada, millised ohud sellega kaasnevad. Kes peaks abordi eest tasuma? Kas haigekassa või naine? Kuigi abortide arv on vähenemas, kasutatakse seda ikka pereplaneerimise vahendina. Kuidas sellist suhtumist muuta? 9.slaid Inimkaubanduse vormid: Tööorjus, Elundikaubandus, Seksuaalne ekspluateerimine.
arvates ajast, mil see muutus kohustatud isiku isiklikuks võlaks ( § 238. Reaalkoormatise üleantavus (1) Teatud isiku kasuks seatud reaalkoormatist võib teisele isikule üle anda, kui reaalkoormatis oma olemuselt on üleantav ega suurene sellega. (2) Reaalkoormatis ei ole üleantav, kui üleantav ei ole reaalkoormatisest tulenev üksikkohustus. Üldiselt võib õigustatud isik oma õiguse üle anda. Üleantavad ei ole näiteks ülalpidamise nõue, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (VÕS § 164 lg 1). AÕS § 239. Vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste eest (1) Reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kinnisasja omanik vastutab tema omandi kestuse jooksul sissenõutavaks muutunud
Iga firma ja ettevõte peaks ühendust võtma sellise firmaga. Siit tuleb ka suur vastutus tootjale. Tootja on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule. Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise, samuti peab see vastama ka keskkonna nõuetele. Tootja vastutab tootest põhjustatud inimese surma, samuti kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest. Kui toode põhjustas asja hävimise või kahjustumise, vastutab tootja seeläbi tekitatud kahju eest üksnes juhul, kui: asi on sellist liiki, mida kasutatakse tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus- või kutsetegevust kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus- või kutsetegevust ja kahju suurus ületab 500 eurot Tootja vastutus kehtib kümme aastat alates toote turule laskmisest
. / 1032 lg 1. * Kui esitab alusetu rikastumise alusel, siis ei pea tõendama omandiõigust (äkki oli asja omanik hoopis C?). Oletame, et kohustustehing tühine / käsutustehing kehtib. * Enam vindikatsioonihagi ei saa esitada. * => Soorituskondiktsioon peamiselt mõeldud nendeks juhtudeks, kus käsutustehing kehtib. Näide2: kahju hüvitamine 1044 lg 3 annab kehavigastuse/tervisekahjustuse puhul võimaluse esitada igal juhul hagi ka deliktiõi- guse alusel. Näide 3: tasu avalik lubamine + leid A lubab kassi leidjale avalikult tasu 10 EURi. B leiab kassi ja toob tagasi. 1. leiutasu võimalik nõuda vastavalt tasu avalikule lubamisele 2. leiutasu näeb ette ka asjaõigusseadus tüüpnäide: ravivead (tervisehoiuteenuse osutamise leping + tervisekahjustus) 4
vältimise või vähendamise kirjaliku tegevuskava. 8. Määrab esmaabiandjad ja korraldab nende väljaõppe ja täiendõppe. 9. Tagab esmaabivahendite olemasolu ja kättesaadavuse. 10. Koostab ohutusjuhendid kasutavate masinate, seadmete ja tehtavate tööde kohta. 11. Tagab töötajate ja õpilaste tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise. 12. Tagab toimunud tööõnnetuste registreerimise ja teatab raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest. 13. Tagab toimunud tööõnnetuste uurimise ja raporti koostamise. 14. Tagab töötajate kutsehaiguste uurimise, registreerimise ja koostab kutsehaigestumise kirjaliku raporti ning uurimistoimiku. 15. Kohustub edastama dokumente ja infot töövaldkonna piires. 16. Kontrollib tuleohutusnõudeid ja isikukaitsevahendite kasutamist. 17. Korraldab töötajate tervisekontrolli.
olnud, kui kohustusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitisest tuleb maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai seoses kahju tekitamisega, eelkõige tema poolt säästetud kulutused. Tulevikus tekkiv kahju kuulub hüvitamisele, kui võib mõistlikult eeldada, et kahju tulevikus kindlasti tekib. Isiku surma põhjustamise korral tuleb hüvitada sellest tekkinud kulud, eelkõige matusekulud, samuti tuleb katta edaspidine ülalpidamine isikutele, kes olid surnu ülalpidamisel. Isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamise, samuti temalt vabaduse võtmise või tema isiklike õiguste kahjustamise korral võib kahjustatud isik nõuda sellest tekkinud kulutuste, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulude hüvitamist, samuti täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju hüvitamist
Alternatiivne hüpotees (normi kohaldamise eelduseks ühe tingimuse olemasolu kahe või enama hulgast); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab lubatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused). § 129. Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korral (1) Isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon (sisaldab rohkem kui kahte erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest).
tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla: proteesid ja abivahendid; retseptiravimid; sanatooriumituusikud; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; kannatanu hooldamiskulud. Kannatanu surma korral tuleb tööandjal hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kui töötajal, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. Kannatanule hüvitatakse töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse ulatusele vastav protsent endisest sissetulekust
sundtäitmine. Seda reguleerib täitemenetluse seadus ja keskseks figuuriks seal on kohtutäitur. Kohtuasjadelt tuleb tasuda riigilõiv. Riigilõivu ei võeta tsiviilasjades järgmiste toimingute eest: töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine;kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine. Kohtukulude all mõeldakse riigilõivu ja õigusabikulusid. LEPING – on mitmepoolne tehing, võib leppida kokku milles tahes v.a mis on seadusega keelatud. Kord sõlmitud leping on pooltele kohustuslik. Üks pool teeb pakkumise ja teine annab sellele nõustumuse. Tehing võib olla mis tahes vormis: suuline; kirjalik; elektrooniline vorm;
õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju väljendub seega isiku vara oodatud suurenemise ärajäämises. Seaduses sätestatud juhtudel kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 1 järgi. Mittevaralise kahju all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi VÕS § 128 lg 5 kohaselt. Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2); 2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2);
õigusvastaselt kahju tekitatud. Kahju väljendub seega isiku vara oodatud suurenemise ärajäämises. Seaduses sätestatud juhtudel kuulub hüvitamisele ka mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 1 järgi. Mittevaralise kahju all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi VÕS § 128 lg 5 kohaselt. Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2); 2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2);
või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. (2) Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. (3) Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. (4) Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile.
Politseini jõuab ainult väike osa aset leidvatest perevägivalla kuritegudest. Lähtudes teatamata jätmise põhjustest tuuakse eelkõige välja asjaolu, et juhtunut ei peetud piisavalt tähtsaks või tõsiseks. Siinkohal võib eeldada, et tähtsaks ja tõsiseks peetakse eelkõige juhtumeid, millega kaasnevad ka tõsisemad või raskemad tervisekahjustused. Kuna füüsilise vägivalla moodustab igasugune füüsilise valu või kehavigastuse tekitamine, mis võib kaasneda ka näiteks näpistamise, tõukamise, käest haaramise, juustest sikutamise ja muu taolise tegevusega siis võib eeldada, et suure osa juhtumite puhul, kus osapooled ei pidanud vägivalla kasutamist piisavalt tähtsaks on tegemist just vigastusteta või väga kergete vigastustega lõppevate juhtumitega. Oluliselt tõsisemaks teatamata jätmise põhjuseks võib pidada ohvri hirmutunnet. Eelkõige kui
Asja kahjustamise korral on võimalik selle taastamine endisel kujul. Sellisel juhul võrdub kahju kulutustega, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Asjade kahjustamise korral ei kaitse seadus seega erandina mitte isiku vara väärtuse vaid nimelt vara koosseisu säilimist (hüvitamisele ei kuulu seega eelduslikult isiku vara väärtuse vähenemine vaid kahju mis seisneb kulutustes, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamine (VÕS § 130) Enamasti on nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid: 1) otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste
piisav seos ning, seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. 78. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. 79. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda seaduses sätestatud juhtudel: kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, isikuõiguste (vabadus, au) raske rikkumise korral, isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, asja hävimise või kaotsimineku korral, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi. 80. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on ühepoolsed kujundusõigused, mille eesmärgiks on võlasuhte lõpetamine, kui teine pool lepingut oluliselt rikub.
6 toodud kirjeldusele. Tegu millega tervist kahjustatakse võib olla suvaline, tähtis on põhjuslik seos tagajärjega. Tegemist on suvalise teokirjeldusega materiaalse deliktiga – tegu ei pea seisnema üksnes füüsilise mõjutamisega (löömine, terariistaga või tulirelvaga haavamine) vaid võib esineda ka keemilise, bioloogilise mõjutamisega (mürgitamine, nakkust kandvate bakterite edasiandmine). Raske kehavigastuse tekitamine on üldjuhul tegevusega, kuid võib olla toime pandud tegevusetusega. Kehavigastuse iseloomu kindlaksmääramiseks on kohustuslik määrata ekspertiis. Oht elule- sõltub tervisekahjustuse iseloomust selle kannatanule tekitamise hetkel ega sõltu sellest, milline on kannatanu hilisem seisund, s.t et ta võib olla ka täielikult paranenud. Oluline on see, et tervisekahjustus ohustab kannatanu elu selle tekitamise ajal või selle järel.
(valu ja kannatused) . See ei tähenda moraalset kahju. Juriidilisele isikule ei saa füüsilist/hingelist valu tekitada. Juriidilisele isikule mittevaralist kahju tekkida ei saa. Neile saab tekkida moraalne kahju. Mittevaralist kahju saab nõuda juhul kui esineb üks VÕS §134 välja toodud õiguslikest alustest. (Nt kui esinevad erandlikud asjaolud, siis saab lähedase surma eest kahjutasu nõuda. ) Üldjuhul kuulub mittevaraline kahju hüvitamisele järgmistel juhtudel: 1) kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel, millega kaasneb füüsiline valu isikul, kellele vastav vigastus tekitati (VÕS § 130 lg 2); 2) isiku surma põhjustamisel või temale üliraske kehavigastuse tekitamisel, millega kaasnevad selle isiku lähedaste rasked hingelised kannatused (VÕS § 134 lg 3); 3) vabaduse võtmise ja isikuõiguste rikkumiste korral, eelkõige isiku au haavamisel (VÕS § 134 lg 2);
sama paragrahvi alusel. Katsete osakaal tapmiskuritegude koguarvudes varieerub olulisel määral erinevates tapmiste koosseisudes. Samal ajal võib märkida ka tapmiskatsete ja raskete kehavigastuste tekitamiste objektiivse eristamise komplitseeritust. Nagu näitavad riikidevahelised võrdlused, eelistatakse osades maades niisugused vägivalla kuriteod, kus ohver jääb ellu, kvalifitseerida tapmiskatsetena ja teistes raske kehavigastuse tekitamistena (nt on registratsioonipraktikas erinevusi ka Eesti ja Läti ning Eesti ja Soome vahel). Seetõttu erineb riigiti lõpule viidud tapmiste ja tapmiskatsete osakaal tahtlike tapmiste koguarvudes olulisel määral. Mõnede riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide statistikas ei arvestata tapmiskatseid ning peetakse arvet üksnes lõpule viidud tapmiste üle. Tahtlike tapmiste hulka kuuluvaiks ei arvata Eesti kuritegevuse statistikas
See juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. 13. Millise tähtaja jooksul tuleb läbi viia tööõnnetuse uurimine? Tööandja peab tööõnnetuse uurimise läbi viima kümne tööpäeva jooksul alates selle toimumisest. 14. Mille alusel ning kuidas liigitatakse tööõnnetusi? Tööõnnetus liigitakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Üldjuhul teeb tööõnnetuse järgsed tegevused tööandja. 15. Millistest tööõnnetustest, millal ja kellel tuleb teatada politseile? Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või nähtavalt raske vigastus, tuleb teatada viivitamata telefoni teel Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile. 16. Kes viib läbi tervisekontrolli?
tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Tööõnnetuse teatamise, registreerimise ja uurimise kord Arst teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandja teatab töötajaga toimunud raskest tööõnnetusest viivitamata pärast arsti
loovutamine. Loovutamisest teatamine Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes. 16. Kohustuste üleminek
Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Loovutamise piirangud Loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes
tugev. 20. Tootja vastutuse tekkimise eeldused. Hüvitatava kahju ulatus Nõude alusena kahju olemasolu,toote defektsuse ning tekkinud kahju ja defektse toote vahel esinevad põhjendusliku seose peab tõendama kannatanu. Tootja vastutse näol on tegemist vastutuse koosseisuga,kus piisab objektiivse teokooseisu tõendamiseks. Hüvitatava kahju ulatus Tootja vastutuse regulatsiooni järgi vasututab toote valmistanud isik: · isiku surma põhjustamise,kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest kui selle põhjustas puudusega toode. Tootjavastutuse regulatsiooni kohaldatakse kui: 1. Toode on mõeldud tavaliselt tarbimiseks väljaspool majandus-või kutsetegevust 2. Kannatanu kasutas seda põhiliselt väljaspool majandus-ja kutsetegevust 3. Kahju suurus ületab 500 eurot. Hüvitatava kahju ulatus ja hüvitusviis määratakse delektiõiguse üldpõhimõtetest lähtudes.
võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Solidaarvõlausaldajad-On juhul, kui sama kohustus tuleb täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist. Võlgnik võib täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohtusse täitmiseks. Võlasuhte tekkimise alused: 1)Leping 2)Lepinguvälised: Kahju õigusvastane tekitamine (kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine) Alusetu rikastumine (lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine) Käsundita asjaajamine (tulekahju korral teise isiku vara päästmine) Tasu avalik lubamine (asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma asja leidnud isikule lubatud tasu).......................... Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on:
või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. 27. Kahju hüvitamise viis Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana. Kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline makse tehti
(2) Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. (3) Lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isiku surma põhjustamise või talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest ka käesolevas peatükis sätestatud alustel. § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (1) Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega;
võlasuhetega seadusest ja tehingust tulenevatega. Viimased tekivad peamiselt lepingutest. Tehingu mõistet käsitlesime eespool ja üksikute lepingute liike käsitleme ka eriosas. Avame siinkohal põgusalt seadusest tulenevate võlasuhete aluseid. Käsitleme ka teisi aluseid. Võlasuhte tekkimise alusena on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1). Vastavalt VÕS § 1043 peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju
täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks. Raskeks loetakse tööõnnetust, mis põhjustas töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi. Arst teatab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tööandjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Tööandja teatab raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest viivitamata Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ning surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseile. KUTSEHAIGUS JA TÖÖGA SEOTUD HAIGUS
Seksuaalne enesemääramisõigus on isiku õigus vabalt valida kas, kellega, millal ja mil viisil ta seksuaalvahekorda astub. See tuleneb inimeste põhiseaduslikust õigusest isikupuutumatusele (Eesti Põhiseadus §20) ja vabale eneseteostusele (Eesti Põhiseadus §19). Vägistamine kahjustab mitte ainult ohvri füüsilist vaid ka vaimset tervist, kuna on kehaline rünne, mis tekitab hirmu, alandust jm negatiivseid emotsioone, kusjuures välistatud ei ole kehavigastuse või psüühikahäire tekkimine. Seepärast olen ma arvamusel, et vägistamine on praeguses infotehnoloogilises ajastuses kõige rängem ja hullem isiksusevastane kuritegu, mis üldse olla saab. Enamus vägistamisi pannakse toime poiste ja meeste poolt tüdrukute ja naiste vastu. USA andmetel moodustavad naiste poolt toime pandud vägistamised kuni 5%, meeste poolt toimepandud vägistamised moodustavad keskmiselt 98%. Kahjuks ei ole Eestis selle kohast uurimust veel tehtud
piisav seos ning, seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. 78. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, v.a juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele muul põhjusel. 79. Mittevaralise kahju hüvitamist saab nõuda seaduses sätestatud juhtudel: kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, isikuõiguste (vabadus, au) raske rikkumise korral, isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise korral, asja hävimise või kaotsimineku korral, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi. 80. Lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine on ühepoolsed kujundusõigused, mille eesmärgiks on võlasuhte lõpetamine, kui teine pool lepingut oluliselt rikub.
Võlasuhete ja seega kohustuste täitmise alused võivad olla erinevad. Kõige sagedamini tekivad võlasuhted lepingutest. Samas võivad õigused ja kohustused tekkida ka ilma poolte sellekohase kokkuleppeta lepingu vormis. Võlasuhteid, mis tekivad seaduse alusel seaduses ettenähtud eelduste olemasolul, nimetatakse lepinguvälisteks võlasuheteks. Seega võib võlasuhe tekkida: · lepingust; · kahju õigusvastasest tekitamisest (lepinguväline võlasuhe, nt süüline kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine jms); · alusetust rikastumisest (lepinguväline võlasuhe, nt lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine); · käsundita asjaajamisest (nt tulekahju korral teise isiku vara päästmine ja sellest tulenev õigus nõuda kulutuste hüvitamist); · tasu avalikust lubamisest (nt asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma asja leidnud isikule lubatud tasu); · muust seadusest tulenevast alusest.
Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest saadud kahju hüvitamise kohustuse järgi tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulu, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulu, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse järgi tuleb
Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimist. Kui kohustatud isik rikkus tahtlikult oma kohustusi aegumistähtaeg 10 aastat. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isik teada sai või pidi saama. Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. ASJAÕIGUS 1. Asjaõigus. Asjaõiguse mõiste (asjaõigus objektiivses tähenduses). 1. Asjaõigus eraõiguse ühe valdkonnana on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid.
annaabi.ee 
