Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ohutuskultuur ?
  • Mis on ohutuskultur?
  • Kuidas selgitada et eelkõige saab tema ise teha palju ära oma elu ja vara säilitamiseks?
  • Tallinna Teeninduskool


    Angeelika Sooba
    KK13-KE1
    OHUTUSKULTUUR
    Referaat
    Juhendaja : Heikki Eskusson
    Tallinn 2013
    Sisukord:
    Sissejuhatus.........................................................................................................................................3
  • Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4
  • Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5
  • Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6
  • Enne tööd...........................................................................................................................6
  • Töö ajal...............................................................................................................................6
  • Pärast tööd..........................................................................................................................6
  • Õnnetused................................................................................................................................7
  • Tuleõnnetused....................................................................................................................7
  • Tööõnnetused.....................................................................................................................7
  • Elektriohutus ............................................................................................................................9
  • Kahju hüvitamine ...................................................................................................................10
    Kokkuvõte...........................................................................................................................................11
    Kasutatud kirjandus............................................................................................................................12
    2
    Sissejuhatus
    Ohutuskultuur on küllaltki lai mõiste, kuid tavaliselt peetakse selle all silmas erinevaid viise, kuidas ohutust ettevõttes juhtida ja hallata.
    Oma töös käsitlen lähemalt mis see on, kus see alguse sai, milline on ohutuskultur Eestis ning räägin ka ohutusnõuetest ja õnnetustest.
    Antud töö olen koostanud kasutades internetist kättesaadavat materjale ning kirjutanud juurde ka oma arvamust ühest või teisest asjast .
    3
    1. Mis on ohutuskultur?
    Ohutuskultuur on küllaltki lai mõiste, kuid tavaliselt peetakse selle all silmas erinevaid viise, kuidas
    ohutust ettevõttes juhtida ja hallata. See peegeldab ka töötajate suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes.
    Ohutuskultuuri mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal, et selgitada, kuidas töötajate ja ettevõtte teadmatus ja arusaamatus riskide ja ohutuse osas andis lükke tuumakatastroofi toimumisele.
    Kui kõik töötajad ja töölised oleksid ühel arusaamal ohutusest, on võimalik saada üksiktegevuste parandamisel märgatavalt parem tulemus. Kõiki õnnetusi saab vältida, oluline on see, et sa oleks teadlik õnnetuse võimalikust juhtumisest ning sellest, kuidas neid vältida!
    4
    2. Ohutuskultuur Eestis
    Uurides statistikat, tuleb välja, et Eesti on tuleõnnetustes hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal. Eestis toimuvate õnnetuste põhjuseid vaadates tuleb nentida, et eestlaste ohutuskultuur on võrreldes ülejäänud eurooplastega kahetsusväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on kas hooletu, ennasthävitav või ebamõistlik käitumine.
    Kõik teavad vanasõna , mille järgi õnnetus ei hüüa tulles. Selles sisalduv rahvatarkus ütleb, et õnnetusega võidelda polegi võimalik, justkui tuleks see salaja ja ettehoiatamata. Reaalsus on paraku teistsugune. Sellest räägivad suitsukonist süttinud voodid, valesti ehitatud ning hooldamata küttekolded ja katkised elektrijuhtmed majapidamistes, aga ka hulljulged kiiruseületajad ja roolijoodikud. Õnnetus hüüab, lausa kisendab tulles – tuleb tahta vaid kuulata ja tähele panna.
    Tänaseks on muudetud kohustuslikuks suitsuanduri olemasolu igas elamuhoones olevas köögis ning ei ole keelatud neid ka teistesse ruumidesse panna. Kurb tõsiasi on see, et siiani ei ole osa hooneid (pean silmas just vanemaid taluhooneid või a-sotsiaalide poolt kasutatavaid eluruume) varustatud suitsuanduritega. Siiani suur osa häirekeskusele tulevatest teadetest eluhoonete tulekahjudest sisaldab infot, et korter või hoone põleb juba lahtise leegiga . Enamik tuleõnnetustes hukkunutest on surnud juba enne pääste kohale jõudmist. See annab tunnistust tulekahjude hilisest avastamisest. Ometi annaks paigaldatud suitsuandur kontrollimatust põlengust valju heliga märku juba selle algfaasis ning ärataks ka magaja ajal, mil ta suudaks end veel päästa või leegid isegi omal jõul kustutada.
    Riigi ohutuskultuur on suuresti seal elavate inimeste endi teha, seega siit üks keerulisemaid küsimusi eestimaalasele on: kuidas kaitsta inimest tema enda hoolimatu tegevuse tagajärgede eest ja kuidas selgitada, et eelkõige saab tema ise teha palju ära oma elu ja vara säilitamiseks? Taasiseseisvunud demokraatliku riigi iseotsustamise tingimustes ei taipa paljud ikka veel, et riik ei ela enam nende eest, vaid seda tuleb meil endil teha. Välja hakkab sirguma teine generatsioon väljaspool Nõukogude Eestit, kuid endiselt on palju neid, kes hoiavad kinni vanadest tavadest või on õpetanud oma lapsi seda tegema. Me saame ise oma elu ohutumaks muuta, me peame seda ainult tahtma teha!
    Minu arust peaksid inimesed rohkem mõtlema enda ja oma pere ohutuse peale ning käituma rohkem vastutustundlikult. Eestalstel on komme hakata otsima süüdlast, peale õnnetuse juhtumist. Leian, et enne süüdlase otsimist, tuleks läbi vaadata kõik võimalikud õnnetusega seotud aspektid ning jätta kõrvale näpuga näitamine. Tihtipeale ei tule peeglist kaugemalt süüdlast otsida.
    5
    3. Ohutusnõuded kokkadele
    Igal töökohal on olenevalt ametist erinevad ohutusnõuded. Ohutusnõuetele tuleb pöörata täheleanu, et tagada ohutus nii endale, kui ka kaastöötajatele.
    Alljärgnevates alapunktides olen välja toonud olulisemad punktid, mida peab täima. Kindlasti ei piirdu ohutusnõuded pelgalt sellega, mille välja olen toodud – vastavalt ettevõttele on ohutus nõuded erinevad.
  • Enne tööd
    Kuna kokad puutuvad paratamatult kokku, peavad nad väga rangelt kinni pidama toidu hügieeni reeglitest. Kööki sisenedes peab sule olema seljas tööriietus, mille Üks väga oluline osa on peakate – kõik su juuksed (ja habe) peavad olema kaetud. Tööd tuleb alustada kätepesuga ning käsi tuleb pesta iga kord enne toidu töötlemist. Muidugi tuleb kontrollida, et kasutatavad nõud oleks enne kasutamist puhtad, et ei toimusk ristsaastumist. Kui töötaja märkab mingit puudust, viga masinas või muud selle laadset, on ta kohustatud teavitama koheselt töölõigu juhatajat.
  • Töö ajal
    Kuna koka töö on väga vastutustundilik, ei tohi mingil juhul jätta toitu omapead kuumale pliidile või ahju. Kuumad anumate ja masinatega kokku puutumisel tuleb kasutada alati pajakindad, et hoida end kuumakahjustuste eest. Kindlasti tuleb olla ka tähelepanelik, et tulist anumat või plaati ei pandaks alusele, mis ei tslu kuuma ning võib põhjustada köögis ohtliku olukorra. Juhtmed tuleb hoida veega kokku puutumast.
    Teravate tööriistade kasutamisel tuleb nendega ettevaatlikult ringi käia ning toiduaineid lõigata selleks ette nähtud lõikelaual. Vastasel juhul võid kahjustada muid tööpindu, ennast või mõnd kaastöötajat.
    Ohutuse tagamiseks on nõutud, et köögis oleks suitsuandur, tulekustuti ning tuletekk.
  • Peale tööd
    Peale tööd tuleb jätta endast maha puhas töölaud, pesta kasutatud nõud ja tööriistad , panna need tagasi omale kohale ning kontrollidakäik sinust maha jäetav ei ohustaks kedagi teist. Nõutud on ka tööriiete korrashoid ning nende stabiilne puhastamine.
    6
    4. Õnnetused
    Õnnetus on traagiline sündmus, kus keegi või miski saab viga.
  • Tuleõnnetused
    Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed süütevahendid – tikud , tulemasinad jne, kuid lisaks nendele on süttimiseks olemas veel mitmed muud võimalused – elekter, hõõrdumisel tekkivad sädemed, klaasikillud päikese käes jne.
    Tulekahjude peamised tekkepõhjused on: hooletus lahtise tulega ümberkäimisel, laste mängimine tulega, lõkke tegemine valesse kohta või selle järelevalveta jätmine, lõkkest lendavad sädemed, kulu põletamine , katkised elektriseadmed või nende vale kasutamine, katkised kütteseadmed või nende vale kasutamine, tahtlik süütamine, isesüttimine (näiteks suurtes silo - või turbakuhjades hakkab toimuma käärimine, millega tekib kõrge temperatuur ja võib toimuda süttimine), klaasikillud/pudelipõhjad (võivad koondada päikesekiirgust ja põhjustada süttimise), äike, suitsetamine.
    Põlemine saab toimuda vaid kindlatel tingimustel, milleks on põlev materjal (näiteks puit, paber, bensiin jne), hapnik (see on õhus olemas) ja süüteallikas (tikk, säde jne). Nende kolme piisav olemasolu annab tulemuseks põlemise. Kui aga kasvõi üks nendest kuidagi kõrvaldada, siis põlemine katkeb.
    Uudistest võib lugeda, et selle aasta novembri esimeseks pooleks on olnud tulekahjudes hukkunuid 28. See näit on väga hea, kuna praeguse seisuga on tulekahju poolt põhjustatud surmi ligi veerandi võrra vähem, kui eelmine aasta.
    Nii kurb kui see ka poleks, on ligi pooled tulekahjud saanud alguse just hooletust suitsetamisest.
  • Tööõnnetused
    Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.
    Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi hiljemalt 10 päeva jooksul peale nende toimumist ja esitama raporti allkirjastatult tööinspektsiooni.
    Tööõnnetuse uurimise eesmärk on selgitada miks õnnetus juhtus ja kuidas on taolisi õnnetusi võimalik tulevikus ära hoida.
    Kui tööõnnetuse tagajärjeks on surm või nähtavalt raske vigastus (näiteks lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, jäsemete, sõrmede, varvaste amputatsioon vms), tuleb õnnetusest viivitamata teatada Tööinspektsiooni kohalikule asutusele (surma puhul ka politseile ), ootamata arsti teatise saamist, esitades järgmised andmed: töötaja ees- ja perekonnanimi ning kontakttelefon; tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg; sündmuse lühikirjeldus; tööandja nimi ja aadress; seejärel ka teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
    7
    Teavitamise korda reguleerib määrus nimega „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord".
    Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab tööandja säilitama õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni tööinspektori või politsei poolt. Kui õnnetuskohta ja töövahendeid ei ole võimalik puutumatuna säilitada õnnetusohu või tehnoloogilise protsessi omapära tõttu, peab tööandja sellest Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatama ning sündmuskoha ja selle juurde kuuluvad seadmed üksikasjalikult jäädvustama skeemide , fotode, sündmuskoha kirjelduse või muu tõendusmaterjali abil.
    Tööandja registreerib tööõnnetuse ja vormistab tööõnnetuse uurimise käigus kogutud ja koostatud dokumendid tööõnnetuseuurimistoimikuks. Tööandja peab uurimistulemuste alusel kavandama ja rakendama abinõusid samalaadse tööõnnetuse kordumise vältimiseks.
    Kui uurimise käigus selgub , et tegemist ei ole tööõnnetusega, lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles esitab ka uurimise lõpetamise põhjuse. Akt peab olema allkirjastatud tööandja esindaja ja töökeskkonnavoliniku poolt.
    8
    5. Elektriohutus
    Elektri kasutamine on seotud kahe riskiga : tulekahjud ning elektrilöögid. Seetõttu olemas ettevaatusabinõud, mis on suunatud elu ja tervise säilitamiseks. Elektriohutus on reguleeritud õigus- ja tehniliste dokumentidega. Elektriseadmeid teenindavale personalile on elektriohutuse alased põhiteadmised kohustuslikud.
    Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi:
    • 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta
    • 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega
    • 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus
    • 4 aste – kliiniline surm
    Otsustades appi minna kannatanule, peab olema väga hoolikas, et ise viga ei saaks.
    Esimese asjana vabastada kannatanu voolu alt: kasutades kuivi riideid , puust keppi või latti . Seejärel lülitada välja elektriseade, mille küljes kannatanu oli. Kui kannatanu on teadvusetta kutsuda koheselt abi.
    Elektriohutust saab teostada tehniliste abinõude abil: ohutute pingete kasutamine, voolu all olevate seadmeosade isoleerimine .
    9
    6. Kahju hüvitamine
    Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist . Tervisekahjustus võib olla tekkinud kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel, mille tõttu töötajal on tuvastatud töövõimetus . Tööandja peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
    Lisaks töövigastuse tõttu saamatajäänud sissetuleku hüvitamisele tuleb kahju eest vastutaval tööandjal hüvitada kannatanule töövigastusest tingitud lisakulutused. Sellisteks lisakulutusteks võivad olla: proteesid ja abivahendid; retseptiravimid; sanatooriumituusikud; sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi; kannatanu hooldamiskulud.
    Kannatanu surma korral tuleb tööandjal hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kui töötajal, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab tööandja maksma sellele isikule rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
    Kannatanule hüvitatakse töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse ulatusele vastav protsent endisest sissetulekust . Seejuures arvatakse hüvitisest maha seoses töövigastusega määratud töövõimetuspension.
    Töövõime kaotuse põhjuse ja ulatuse ning lisakulude vajaduse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus , mille blankett on kättesaadav piirkondlikes klienditeenindustes ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
    10
    Kokkuvõte
    Ohutuskultuur oleneb inimeste käitumisest ja sellest mida nad teevad selle vältimiseks. Inimesed peaksid rohkem mõtlema oma turvalisusele ja hoolima ka teistest, eriti Eestis, mis on nii väike riik, kuid pürginud õnnetustest tingitud surmade tabeli esitippu.
    Tööga sain teada palju uut huvitavat infot erinevate õnnetuste, nende ennetamise ning tagajärgedega toime tuleku kohta.
    11
    Kasutatud kirjandus
    1. http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St32/arvamus.ht m (Alo Tammsalu,2008)
    2. http://www.tooelu.ee/et/teemad/tookeskkonna_tegevus/ohutuskultuur
    3. http://zope.eenet.ee/cnc/freespink/ohutus ( Aimur Liiva, 07.09.2005)
    4. http://www.postimees.ee/2092874/tulekahjudes-on-tanavu-hukkunud-veerandi-vorra-vahem-inimes i ( Andres Einmann , 01.10.2013)
    5. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2050/TJT_veeb.zip/tnnetused.html (Lea Kimber -Kaarma)
    6. http://www.ensib.ee/tooulesannete-taitmisel-saadud-tervisehakjusega-tekitatud-kahju-huvitamine/ ( Sotsiaalkindlustusamet)
    12
  • Vasakule Paremale
    Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #1 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #2 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #3 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #4 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #5 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #6 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #7 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #8 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #9 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #10 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #11 Tööohutus ja tervishoid - OHUTUSKULTUUR #12
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor -an5nu- Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ohutuskultuur
    22
    ppt

    Ohutuskultuur

    OHUTUSKULTUUR Angeelika Sooba KK13-KE1 Minu esitlus  Mis on ohutuskultuur?  Kuidas tekkis ohutuskultuur? Ohutuskultuur Eestis  Olulisemad ohutusnõuded kokkadele  Õnnetused: tuli, töö, elekter  Kahju hüvitamine Mis on ohutuskultuur? Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata.  Tegu on väga laia mõistega  Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur?  Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal.  Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas.  Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis 

    Toiduohutus
    Ohutuskultuur
    7
    docx

    Ohutuskultuur

    Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................

    Tööohutus ja tervishoid
    TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID
    19
    docx

    TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID

    Seejärel vormistatakse luba iseseisvale tööle üleviimiseks. Registreeritakse päevikus või tööohutusalase koolituse kaardil. 4. Täiendav juhendamine. Viiakse läbi järgmistel juhtudel: 1) tehnoloogilise protsessi muutumisel; 2) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle; 3) trauma, avarii korral; 4) kui töös on olnud pikem vaheaeg; 5) erakorraliste tööde puhul; 6) kui tööjuht peab vajalikuks; 7) töötaja nõudmisel (2, lk 21). 10 3. OHUTUSKULTUUR Mõistet ohutuskultuur kasutatakse selleks, et kirjeldada kuidas ohutust juhitakse ettevõttes ja üleüldiselt. Ohutuskultuur kui termin tekkis seoses Tsernobõli katastroofi põhjuste uurimisega. Ohutuskultuur moodustab organisatsiooni (ettevõtte või asutuse) tegevustavadest ja üksikisikute hoiakutest, mille tulemusena ohutust mõjutavad tegurid omandavad tähtsuse ka organisatsiooni juhtimisel. Ohutuse erinevaid alasid on tavaks olnud käsitleda lahus

    Majandusarvestus
    Tööõnnetus ja keskkond
    27
    doc

    Tööõnnetus ja keskkond

    Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega

    Tööohutus ja tervishoid
    Praktika-labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine
    26
    docx

    Praktika, labori töö - Õnnetusjuhtumi uurimine

    Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3. Omandada üldine arusaam tootmisalaste vigade tekkimise analüüsist ja vigade vältimisega seotud probleemidest. 4. Koostada õnnetusjuhtumi uurimist kajastav toimik (mis sisaldaks nii analüüsi kui raportit). TÖÖVAHENDID  Õnnetusjuhtum

    Ergonoomika
    Riski- ja ohutusõpetus
    3
    docx

    Riski- ja ohutusõpetus

    Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised (müra, vibratsioon, õhutemperatuur ja -niiskus, masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad jne.), keemilised (kemikaaliseaduse § 5 lõikes 1 määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid), bioloogilised (mikroorganismid, rakukultuurid jne.), füsioloogilised ja psühholoogilised Missuguste töötajate gruppide kohta kehtivad erinõuded töötervishoiu ja tööohutuse alal? Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad, alaealised ja puudega töötajad Töökeskkonna spetsialist Töökeskkonna volinik Kas palgaline kohustus? jah jah, saab kohustuse täitmisele kulunud aja eest keskmist töötasu Valitakse kuidas? tööandja määrab kas oma töötajate poolt valitud

    Riski- ja ohuõpetus
    Tööõnnetuse uurimine-OÜ Talu
    10
    docx

    Tööõnnetuse uurimine: OÜ Talu

    2014 Tööõnnetuse uurimine Rander Süld Sisukord Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid Õnnetuse vältimine Vastutus Võrkdiagramm Kokkuvõte Lisaküsimused Kasutatud kirjandus............................................................... ..................... Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Kolmvere külas Võrumaal OÜ TALU farmis juhtus 12.09.2012 kell 09:00 tööõnnetus. Õnnetus juhtus farmitöölise Jaan Kasega. Jaan Kask lõikas Oru talu farmi koplis sööta lahti, kui teda ründas pull. Esmalt sai töötaja pullilt löögi peaga vastu selga, mille tagajärjel ta kukkus pikali. Seejärel viskas pull teda mõned korrad nudistatud sarvedega õhku. Vahepealseid sündmusi kannatanu ei mäleta. Selleks ajaks, kui ta toibus, oli ta juba jõudnud pulli eest üle aia karjakopli teele põgeneda. Õnnetus j

    Riski- ja ohutusõpetus
    Kutsehaigused ja tööõnnetused
    17
    docx

    Kutsehaigused ja tööõnnetused

    langus võib olla ka seotud tõhustatud kontrolliga selles sektoris. Töökeskkonna kontrolli poolt külastatud ettevõtetest veerand kuulus just ehitussektorisse. Üld joontes võib autori arvates olukorraga rahule jääda, sest tendents selle poole tundub jätkuvat, et tööõnnetustest teatatakse järjest enam samas kui surmaga lõppenud tööõnnetuste arv näitab vähenemist. Paranemist on tunda ka ennetamises ja järjest enam ettevõtteid olukorra parendamisega täiustades oma tööohutus taristut. Tööõnnetuste ennetamine ja riskianalüüs Tööandja peab koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta ning neid töötajatele tutvustama. Uuele töötajale tuleb läbi viia sissejuhatav juhendamine töökeskkonnaspetsialisti poolt, ning tagada esma- ja täiendjuhendamisega, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis

    Tööohutus ja tervishoid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun