Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Daniil Morozov KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS....................................3 2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE.............................................................................4 3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT..............................................................5 4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST..........................................................................6 5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST.................................................................7 ARUTELU.........................................................
1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest kehatemperatuurist käivitab korrigeerimissüsteemi, mille eesmärgiks on taastada normaalne kehatemperatuur. (Epstein 2002, Chatson 2004, Nienstedt 2005, Shelswell ja Bentley 2007, Wilson ja Hockenberry 2008) Termoneutraalne keskkond — pärast sündi hakkab laps ümbritsevale keskkonnale soojust ära andma, seda nii naha kui ka hingamisteede kaudu. Selleks, et laps suudaks säilitada oma kehatemperatuuri, pea...
Hüpotermia on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu termoregulatsioonile umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C Sissejuhatus Elulised näitajaid on tervise näitajad, mis näitavad keha efektiivset toimimist, olgu see siis vereringe, hingamise, närvi- või endokriinsüsteemi. Olulised muutused elulistes näitajates osutab vajadusele arsti või meditsiiniõe sekkumisele, et taastada normaalne seisund. Kehatemperatuuril on oluline osa kirurgilises perioperatiivses ravis. Anesteesias ja kirurgias esineb palju riske. Tähtis on eluliste näitajate, sealhulgas ka kehatemperatuuri, normi hoidmine. Hüpotermia on sage perioperatiivsete nähtus, mis võib põhjustada komplikatsioone kirurgilises ravis. Hüpotermiaga seotud tüsistused Operatsiooniaegne madal kehatemperatuur soodustab veritsust, suurendab haavainfektsioonide riski ja põhjustab müo...
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatu...
Negatiivne Kaal ei lange Tagada piisav Kaal ei lange kaaluiive, mis on enam ja hakkab energiarikas toit enam 1 . tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja kanüülis ning jooksul Vahetada kanüüli jooksul 06.10.14 nasogastraalsondi iga 3 päeva tagant s, mis väljendub ning sondi iga võimalikus nädal infektsiooni tekkes Ema ärevus ning Ema teadlikus Selgitada emale Ema teadlikus on rahutus, mis on suureneb ning...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL Referaat aines uurimis- ja arendustöö metoodika I Juhendaja: Tallinn 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö autor on 1. kursuse õenduse õppetooli üliõpilane. Õenduse õppekavas on õppeaine inimese elamistoimingud. Referaadi teemaks on kehatemperatuuri kontroll lastel, teema on vajalik kõigile, et teada saada täpsemalt kehatemperatuuri ja selle kontrollimise kohta. Esimene peatükk annab ülevaate kehatemperatuuri kohta, seda kui elamistoiming ja miks tekib inimesel kõrgendatud temperatuur. Teises peatükis tuuakse välja, mis on palavik ja millised on erinevad võimalused kehatemperatuuri kontrollimiseks. Referaadis on kasutatud kolme kirjandusallikat ja ühte inglise keelset teadusartiklit. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ13 Ly Madal KEHATEMPERATUURI KONTROLL IMIKUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1.KEHATEMPERATUURIST ÜLDISELT....................................................................4 1.1 Inimese kehatemperatuuri tajumine ja termoregulatsioon........................4 1.2 Ebanormaalsed temperatuuri kõikumised...................................
elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhju...
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
ELUTÄHTSATE NÄITAJATE MÕÕTMINE Peatükis käsitletavad teemad · Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral ...
I variant Mis on õendushoolduse eesmärk? a- Inimese tervis b- Inimese heaolu c- Keskkonna puhtus d- Plaanipärane õendustegevus Potentsiaalne õendusprobleem on a- patsiendil muret tekitav nähtus, mis vajab kohe sekkumist b- eluohustav seisund c- õde tuvastab vajaduste määratlemisel patsiendil d- probleem, mis võib patsiendil tekkida, kui selle lahendamise eest hoolt ei kanta Loetle õenduse põhimõisted: Inimene, tervis, keskkond, õendustegevus Nimeta vähemalt viis põhimõtet, millest õde peab juhinduma oma töös Turvalisus, koostöö, individuaalsus, inimeste austamine, terviklikkus Kelle sünnipäeval on rahvusvaheline õdede päev? Florence Nightingale Mida tähendab õenduse individualiseerimine ja kuidas see saavutatakse? Süstematiseeritud järjepidev õendustöö, aktuaalsed, potentsiaalsed probleemid, õenduse abistamise võtted. Loetlege Roper, Logan, Tierney õendusmudeli komponendid: 1...
Õendustoimingud Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks ...
A. Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks Anamnees: alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni? Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik (aspiratsiooni pneumoonia). Hobustel tekivad maos ja sooltes gaasid ja soolteperistaltika häired, tagajärjeks koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähem...
Helena Viies O13 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient ...
Pärnu Vanalinna Põhikool Vastupidavus spordis Kätriin Taal 7.c Referaat Juhendaja: Ludmilla Vaik Kehalise Kasvatuse õpetaja Pärnu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus....................lk 3 2. Treeningu põhiseadused.lk 4 1 3. Mis on treening...............lk 5 4. Kuidas tagatakse areng...lk 6 5. Puhkus.............................lk 7 6. Pulss................................lk 8 7. Kasutatud kirjandus.........lk 9 ...
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit sissehingam...
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...
Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis. Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm. On väga palju erinevaid valuvaigisteid , kui on nõrg valu siis inimesed tarbivad tavalised tablette nagu naiteks paratsetamol, ibuprofen, mõned inimesed tarbivad alkohool ja süitsetavad et unusta et tunnevad valu. Aga on ka tugev valu kus ei aita kõik ülesesitatud as...
Sissejuhatus Uni on inimestele eluliselt vajalik füsioloogiline nähtus. Magades toimub inimese organismis hulk bioloogilisi ja füsioloogilisi protsesse, mistõttu on magamine vältimatu tegevus elus püsimiseks. Teooriaid kui palju, millal ja kuidas magada on mitmeid. Iga inimese magamise harjumus on aga unikaalne, sest inimeste organismid on erinevad ning toimivad neile omasel viisil. Une uurimine on võlunud paljusid tervisespetsialiste ja uneuurijaid. Iga järgnev uurimus on alguses nagu uus tõde, mida me peaksime oma magamisharjumuste juures teada võtma. Lühikesed uinakud on üks uurimisvaldkondadest, mida uuritakse ning millele nii pooldajaid kui ka vastuseisjaid leidub. Selleski referaadis on kirjeldatud üht mitmetest, uinakut ja selle mõjusid uurivat katset. Üritan leida vastust, kas tõesti on lühiajalisel uinakul selliseid positiivseid mõjusid, et see üks meie päevaplaani lahutumatu osa peaks olema. Mis on uinak? Enam kui 85% imet...
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hinga...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:20...
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite ja...
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele võrdlus rannakäsipalliga. Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................... ..................................... 3 KIRJANDUSE ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.KÄSIPALLIMÄNGU ÜLDISELOOMUSTUS... .............................................................................. 4 1.1.Rannakäsipalli tekkimine ja areng.....................................................................4 2.SAALIKÄSIPALLIMÄNGU POOLT ESITATAVAD FÜSIOLOOGILISED NÕUDED.......................5 2.1.Aeroobne-anaeroobne suutlikkus.....................................................................5 2.2.Füüsilised näitajad.....
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________ Koopia vanast juhendist (tabelite ja...
MINU KODUAPTEEK 1.Palavikualandajad: NB! - Ettevaatusega tuleks neid kasutada verehaiguste,seedetraktihaiguste ja südamehaiguste põdejail. Solpadeine Üks kihisev tablett sisaldab 500mg paratsetamooli,8mg kodeiinfosfaathemihüdraati, 30 mg kofeiini. Täiskasvanud ja üle 12-aastased lapsed: Vajadusel 2 tabletti lahustatuna vähemalt pooles klaasitäies vees 3..4 korda ööpäevas. Ibuprofen Täiskasvanud, eakad ja üle 12- aastased noorukid: IBUPROFEN'it tuleb kasutada minimaalses efektiivses annuses võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ravimit kasutatakse rohkem kui 10 päeva või kui sümptomid halvenevad, peab patsient konsulteerima arstiga. Operatsiooni- või traumajärgne valu, hambavalu, äge lihasvalu, liigeste nihestused ja nikastused: 400...600 mg kolm kuni neli korda päevas, ägeda valu ravi korral 800 mg kolm korda päevas.Teiste sidekoe haiguste korral on põletikuvastane valuvaigistav annus 600 kuni 2400 mg päe...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Bioanalüütiku õppekava KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA referaat Juhendaja: Liis Salumäe, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) ja astma on haigused, mis tekitavad õhupuudust ja hingamisteede ahenemist. KOK korral on hingamisteed pidevalt suuremal või vähemal määral ahenenud. Astma korral kogeb inimene lühemaid või pikemaid episoode, mille jooksul on hingamisteed ahenenud, kuid ülejäänud ajal on kopsufunktsioon põhiliselt normi piires. (Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on K...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter Koopia vanast juhendist (tabelite jaoks) TEOREETILINE OSA Mikrokliima Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsika...
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi e...
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugi...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool LAKTOOSITALUMATUS rühmatöö Tallinn 2018 Haiguse olemus ja esinemissagedus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora ta lagundab, tekitades gaase (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) ning happeid. Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Mad...
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
· 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma,andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu p...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (01.11.2013) 17. JAANUAR KELL 10.00 BIOKEEMIKUMIS (RAVILA 19) – ESIMENE EKSAMIAEG 30. JAANUAR – TEINE EKSAMIAEG 6. VEEBRUAR - JÄRELEKSAM ------------------------------------------------------------- ---------------- Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõ...
VIII AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1. Aine- ja energiavahetuse mõiste ning tähtsus.. Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused. PAV hindamine. Protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest (valkudest, lipiididest ja süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest,...
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
BIOFÜÜSIKA ERIOSA Konspekti koostamisel on kasutatud loengumaterjale, Silverthorni „Human physiology“, Sartoriuse „Biofüüsika“, mõmmi konspekti ja internetis leiduvat materjali.s 24) Bioloogiliste membraanide struktuur. Membraanid moodustavad 80% loomsete rakkude kuivkaalust. Rakumembraani paksus on umbes 8nm. 1972 Singer-Nicolsoni mudel, mille kohaselt fosfolipiidid on kaksikkihis(seda teati juba varem) ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Demonstreerimiseks liideti inimese ja hiire rakud- algul olid hiire valgud ühel pool rakku ja inimese omad teisel pool, kuid 40 min pärast olid valgud ühtlaselt jaotunud. Ka lipiidid saavad ühe lipiidikihi piires üsna vabalt liikuda, kuid vertikaalne „flip- flop“ liikumine on väga aeglane.Valgud võivad ulatuda läbi kogu membraani või kinnitada sisse- või väljapoole. Funktsioonid on struktuuri andmine- ühendavad membraani...
1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite välisel elekt-2 ronkihil on kaks elektroni, mistõttu nende aatomite väliskihi elektronvalemiks on ns ja nende oksüdatsiooniastmeks ühendites on + II. Kuna II A rühma elementidel on kaks väliselektroni, siis sarnaselt leelismetallidele, loovutavad nad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool met...
Aine- ja energia vahetus Organismi aine ja energiavahetuse alla mõeldakse protsesse, kus toitainetega saadav energia muudetakse elutegevuses sobivateks energia liikideks: 1. Rakkudes ja kudedes toimuvate reaktsioonide energeetiliseks kindlustamiseks 2. Soojuseks keha temeperatuuri hoidmisel 3. Toitainete depoodeks- moodustuvad maksas (glükogeenina) ja rasvkoes (triglütseriidide kujul), lihastes (glükogeenina). 4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, ...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
ANATOOMIA EKSAM Sissejuhatus Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloofia on teadus elusorganismide talitlusest. Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel. Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Palavik soodustab paranemist. Palaviku korral on soojusregulatsioonikeskus nagu ümber häälestatud ,,uutele näitudele". Bakteri mürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape...
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, alates retseptorite ärritusest ja tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni.) 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ...
annaabi.ee 
