Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks (0)

A. Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks

Anamnees : alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...)
Kliiniline ülevaatus: alati teostada!
Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali)
Nälgimine
Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni?
Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik ( aspiratsiooni pneumoonia).
Hobustel tekivad maos ja sooltes gaasid ja soolteperistaltika häired, tagajärjeks koolikud.
Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus.

• koer/ kass vähemalt 6 tundi enne operatsiooni (6 - 12)
  
• hobune 24 tundi enne operatsiooni
  
• veis 12 (võimalusel 24) tundi enne operatsiooni
  
• kassipojad/ kutsikad kuni 4 kuu vanuseni ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht
  
• vars /vasikas ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht
  
• närilised : ei pea nälgima
  

Joomine

• juua ei anta 2 tundi enne operatsiooni
  

Noorloomadel/kutsikatel/kassipoegadel/närilistel mõõta glükoositaset. Eriti kui operatsioonile on eelnenud isutusega seotud terviseprobleem . Oluline kääbus koeratõugudel. Vajadusel tuleb korrigeerida hüpoglükeemiat.
B. Looma ettevalmistamine erakorraliseks operatsiooniks või juhul kui loomal esineb mingi tausthaigus või seisund mis halvendab looma üldanesteesia taluvust (nt. neerupuudulikus, südame- või hingamisteedehaigused, šokk , veetustumine ja elektrolüütide tasakaaluhäired , maksahaigused , suhkruhaigus)
Anamnees: alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...)
Kliiniline ülevaatus: alati teostada!
Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali)
Vastavalt esinevale haigusele tuleb korrigeerida loomaseisund nii palju kui võimalik: veetustunud loomale teostada vedelikravi IV , taastades elektrolüütide tasakaalu; varustada hapnikuga,_vajadusel jätkata ka tausthaiguse ravi kuid arvestada ravimite koostoimeid ja vastunäidustusi.

• Oluline on kontrollida hingamissüsteemi seisundit , südametegevust vahetult enne looma anesteseerimist, anesteesia ajal ja peale anesteesiat ( ärkamise perioodil).
  
• Auskulteeri looma, palpeeri südamelööke (eriti lihtne väikeloomal), palpeeri perifeerset pulsi: nii avastad bradükardiat, rütmihäireid, südameseiskumist.
  
• Jälgi *limaskestade värvust: nii hindad perifeerset vereringet, kaudselt ka verevarustust hapnikuga (nt tsüanootilised limaskestad viitavad hapniku vaegusele, hingamispuudulikusele), KTA (kapillaaride taastäituvusaeg)
  

peab olema 1,5 - 2 sek; üle 2 sek- halvenenud perifeerne vereringe , puudulik südametegevus; alla 1,5 sek ja hüpereemilised limaskestad – kõrge
kehatemperatuur, septiline seisund, erutus )
*jälgimiseks sobib suu/igemete limaskest , hobusel ka ninasõõrme limaskest

• Anesteseeritud loomal saab jälgida südametegevust/hingamist/ hapnikusisaldust perifeerses veres (HR - heart rate, RR –respiratory rate, O2, CO2) pulssoksümeetri abil. Pulssoksümeetriandur kinnitatakse looma keele või kõrvalesta külge, hobusel ninaseptile. Pulssoksümeetri kasutamisel võib esineda ka valeandmeid ja valehäireid. Kindlam on kontrollida paralleelselt auskultatsiooni ja palpatsiooni abil.
  
• Kehatemperatuuri mõõtmine on oluline väikeloomal, eriti väiksed koerad /kassid/kutsikad ja kassipojad/närilised. Üldanesteesias loomal võib
  

tekkida hüpotermia . Ka ärkaval loomal võib olla hüpotermia.

• Hüpotermia T 300 C lähedal on eluohtlik
  
• Parim viis mõõta kehatemperatuuri söögitorust. Saab teha anesteseeritud loomal spetsiaalse anduri abil pulssoksümeetri küljes.
  

Hüpotermia põhjused
Soojuse kadu:

• Väikse kehamassiga patsient
  
• Mõned anesteetikumid (nt Acepromazinum)
  
• Metallaud – otsene kontakt loomakeha ja lauametalli vahel
  
• Suur operatsiooniväli ja nahatöötlemine (desinfitseerimine) alkoholi sisaldava lahusega
  
• Soojuse kadu avatud kõhuõõne kaudu
  

Kuidas hoida ära hüpotermiat:

• Kasuta soojendusmadratseid (olemas müügil erineva suurusega)
  
• Plastmasspudelid /veekotid mis on täidetud 400 C veega
  
• Veeni manustatavad lahused peavad olema 370 C soojad
  
• Metalllaua ja looma vahel peab olema madrats või mähe
  
• Väldi alkoholi sisaldavaid desinfitseerivaid lahuseid, eriti kutsikatel/kassipoegadel/väikenärilistel
  
• Kui on vajadus loputada kõhuõõnt Na Cl 0,9% lahusega – lahuse T peab olema 370 C
  

Hüpotermia ravi

• Hapniku manustamine
  
• IV vedelikteraapia sooja (370 C) isotoonilise lahusega
  
• Looma katmine tekkidega, oluline on jäsemete/kõrvade katmine – katmisest piisab kui on tegemist kerge hüpotermiaga 32-370 C
  
• Alla 320 C vajalik aktiivne soojendamine : soojapuhurid, infrapunased lambid, soojamatid, soojavee pudelid , sooja 42,8 0 C infusioonivedeliku manustamine kõhuõõnde 10-20ml/kg 30 min jooksul
  

NB! Kasutades soojendavaid vahendeid jälgi et loom ei kuumeneks üle ega saaks nahapõletusi liiga lähedal asuvast soojapuhurist või liiga kuumast pudelist/veekotist
Anesteesia ajal loomasilmad on avatud ja loom ei pilguta mille tõttu on häiritud konjunktivi ja sarvkesta niisutamine pisaratega: tekib sarvkesta kuivamine ja haavandumine. Eriti suur sarvkesta kuivamise oht on närilistel ja kassil.
Kuivamise ärahoidmiseks niisutatakse sarvkesta umbes iga 30 min tagant kunstpisarate geeliga või iga 10 min kunstpisarate tilkadega. Kui ei ole kunstpisaraid siis sobib sage niisutamine NaCl 0,9% lahusega iga 10 min tagant.
C. Looma toibumine anesteesiast

• Kehatemperatuuri jälgimine
  
• KTA, RR, HR
  
• Looma ärkamiseruum turvaline enesevigastamise ennetamiseks
  
• Looma ärkamiseruum soe ja vaikne
  
• Jälgida ärkava looma asendit vältimaks hingamisteede obstruktsiooni
  

patsiendi seisundi optimiseerimine
Ettevalmistamine kirurgiliseks protseduuriks on sama tähtis kui operatsioon ise. Eeskätt tuleks taastada vedeliku tasakaal ning sellega ka vereringet. Hüpovoleemilised patsiendid taluvad halvasti üldanesteesiat. Paljud anesteetikumid põhjustavad veresoonte laienemist mis oma korda pärsib kompensatoorsete mehhanismide toimet varajases kompensatoorses šoki faasis. Kõhuõõne avamine vähendab järsku kõhuõõnesisest rõhku põhjustades venoosset staasi ning sellega väheb südame löögimaht (südamest väljuva veremaht). Kõhuõõne vältimatu avamist (Emergency laparatomia) teostatakse sagedamini kahel põhjusel :

• hüpovoleemia raviks (äge verejooks , suurte veresoonte obstruktsioon organikeeru tõttu)
  
• sepsise ärahoidmiseks
  

Lisaks:
Stressis loomad võivad muutuda immuunosupressiivseks ning nende paranemine venib. Väga oluline on, et loom tunneks ennast nii enne operatsiooni kui ka pärast operatsiooni turvaliselt. Tähtis on efektiivne valuvaigistamine, pehme ja soe ase ning heatahtlik suhtumine hooldava personali poolt.
Järgnevalt toon ühe lõigu artiklist mis puudutab nii nimetatud ÄGEDA KÕHUGA patsienti (koer, kass). Just selliste patsientide puhul võib algajal loomaarstil tekkida küsimus kas opereerida kohe või stabiliseerida loom enne.
Autor: David Spreng, PD, Dr. med. vet., DECVS, DACVECC
Department of Clinical Veterinary Medicine, Division of Small Animal Surgery,
Vet Suisse University Bern -CH, Bern
Mittetraumaatiliste ägeda kõhuga kulgevate probleemide loetelu
Kohene kirurgia
Kirurgia peale stabiliseerimist
Medikamentoosne ravi ilma kirurgiata
Maosoole trakt
 
 
 
Maoummistus
 
X
 
Maokeerd
X 
X
 
Maolaienemine
 
X
 
Mitteläbistav maohaavand
 
 
X
Sooleummistus
 
X
 
Soolekeerd
 
X
 
Gastroenteriit, ka parvoviirusest tingitud
 
 
X
Reproduktiivne trakt
 
 
 
Püometra (mädaemakas)
 
X
 
Prostatiit ( eesnäärme äge põletik )/eesnäärme abstsess
 
X
X
Emaka/munandikeerd
 
X
 
Kuse trakt
 
 
 
Ummistus
 
X
 
Äge põletik ( nefriit )
 
 
X
Peritoneaalõõnes
 
 
 
Peritoniit
 
X
 
Mittetraumaatiline verejooks kõhuõõnde
 
 
X
Kõhuõõne kasvajad
 
 
 
Ummistav mass kõhuõõnes
 
X
 
Kõhuõõne kasvaja rebend ja verejooks kõhuõõnde
X
X
 
Muud
 
 
 
Põrnakeerd
X
X
 
Sapijuhade ummistus
 
X
 
Pankreatiit (kõhunäärme põletik)/ kõhunäärme abstsess
 
X
X
6