Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis. (0)

Valu hindamise tähtsus postoperatiivses õendusabis.
Selles esses tahan arutleda postoperativsest valust. Eelkõige tahan kirjutada selest, mis on valu? Valu see on organismi kaitserefleks, mis annab impulsi meie ajju, et organismis on mingi viga. Valu on organismi koekahjustustega kaasnev ebameeldiv aisting või kogemus, mis tegelikult on organismi kaitsereaktsioon ähvardava koekahjustuse vastu. ( kirurgilise haige õendus) .Samuti see on enesekaitsemehhanism ning aitab elus püsida. Kui seda mehhanismi ei oleks, tekiks rohkem vigastusi ja varajane surm. Nagu räägitakse rahvas kui inimene tunneb oma valu see tähendab, et ta elab, siis kui inimene ei tunne valu siis tuleb surm. On väga palju erinevaid valuvaigisteid , kui on nõrg valu siis inimesed tarbivad tavalised tablette nagu naiteks paratsetamol, ibuprofen, mõned inimesed tarbivad alkohool ja süitsetavad et unusta et tunnevad valu. Aga on ka tugev valu kus ei aita kõik ülesesitatud asjuja kus ei tohi kannata valu. Naiteks postoperatiivne valu, teda väga raske kannata, see on tapvalt valu. Ja siin ei saa ilma tugeva valuvaigisti .
Meie elus võib juhtuda õnnetus , mingi avari või vajalik operatsioon jne, kõik see on organismi sekkumine. Aga operatsioonid mõnikord on eluliselt vajalik.
Iga operatsiooniga kaasneb valu, kuid selle ravimiseks on olemas efektiivsed meetodid. Operatsioonijärgne valu on ebameeldiv tunne ja ravimata valul on palju kahjulikke tagajärgi. Tõhus valuravi kergendab südame ja kopsude tööd, vähendab veenitrombooside ohtu ja soodustab sooletegevuse normaliseerumist. Operatsioonijärgse valu ravi kiirendab patsienti paranemist. Seepärast väga oluline õigesti hinnata valu tugevus, et aidata organismile tastuda.
Patsindti valu hinnatakse ja mõõdetakse pärast operatsiooni korrapäraselt.Vahetult pärast operatsiooni viiakse teda ärkamisruumi või palatisse, kus jälgitakse tema seisundit ja hinnatakse tema enesetunnet. Valu hindamiseks küsitletakse patsiendi valu tugevuse kohta. Siin on väga oluline roll valuravi ões, sest ta peab selgitada patsiendile kuidas õigesti hinnata valu. Ta peab õpetada patsiendi kuidas sellega hakkama saama, võib olla ka ilma ravimitega kui seda nõuab olukord. Mõned patsiendit ei oskavad seda teha ja nad ei tunnevat selinne olulisus. Psüholoogiline aspekt ka on olemas, ma mõtlen et mida inimene vähem mõtleb valust seda kergem teda kannata, ja on vaja selgitada patsiendil et kui ta tahab kiiremini terve sai siis ta peab õpetada valu tundma. Postoperativsest periodis toimub õde ja patsienti koostöö ja peab olema uusaldus. Mõned patsindid varjava oma valu,aga õed siiski eristavad seda patsiendi näoilme järgi. Ma arvan, et põhjus on religioon , mõnedel religioonil valu see on karastus ja inimene peab seda kannatada, see ei ole õige ja ebanormaalne , mitte keegi ei pea kannatada.
Õde ei saa ise defeneerida kuidas patsient tunneb oma valu kas valu on nõrg või tugev. Muidugi on mõned viisid kuidas õde määrab, nagu näiteks patsinti mimika ja kehaasend . Kui ta tunneb tugi valu siis tavaliselt ta pilutab, oigab või karjub, nutab ja keerdub. Tavaliselt meditsiinis kasutatkse valu skaala, kuna kõik inimesed on individuaalsed ja tajuvad oma valu erinevalt. Igal inimesel on oma valulävi. Selleks, et haige saaksid paremat valuravi, on väga tähtis, et ta ütleksid õele, milline ja kui tugev on tema valu. Haiglas on kasutuse „valu joonlaud ”, millel on numbrid 0–10. 0 tähendab valu puudumist, 10 aga kõige tugevamat valu, mida ta arvad kogevat. Ainult patseinti teab kui tugev tema valu sellel hetkel, mitte õde , mitte ars. Valu tugevuse mõõtmine pärast operatsiooni on patsiendi jälgimise tavaline osa. Patsienti poolt 10 palli ulatuses hinnatud valu dokumenteeritakse haiguslukku sarnaselt vererõhu väärtuse, kehatemperatuuri ja pulsisagedusega. Saadud info lubab haige valuravi paremini korraldada.
Et saavutada valuravis paremat tulemust, peab patsient andma õele teada kohe, kui ta tunneb valu – isegi siis, kui valu on nõrk või kui on ööaeg. Ei tohi kannatada valu.
Haiglas kasutavad erinevaid meetodeid ja viisi valu leevendamiseks. Ravimeid võib manustada veeni- või lihasesisese või nahaaluse süstimise teel. Veenisisese süsti toime algab kiiresti, mõne minuti möödudes. Lihasesisese või nahaaluse süsti toimet tuleb oodata kuni 30 minutit. Et ennetada valu teket, manustatakse ravimeid suukaudselt tablettide või kapslitena regulaarselt kindlatel kellaaegadel 1–4 korda ööpäevas. Toime saabub kuni 30 minuti jooksul ega ole sugugi nõrgem kui lihasesisese või nahaaluse süstimise puhul.( OPERATSIOONIJÄRGSE VALU RAVI)
Ei tohi unustada manustada kõiki arsti poolt määratud tablette ja kapsleid! Kergem on valu ennetada kui tugevat valu ravida. Ravimeid võib manustada ka küünaldena pärasoolde. Toime saabub isegi kiiremini kui suukaudsel manustamisel. Ravimite kõrvaltoimed ei olene tavaliselt manustamisviisist. Süstimisel ei ole eeliseid ravimi suukaudse või küünaldena manustamise ees.
Valu võib leevendada ka külma kotiga , operatsioonipiirkonda toestavate sidemetega, köhimise ja liikumise ajal kõvasti kätega haavale surudes , võttes võimalikult mugava asendi ja lõõgastudes.( OPERATSIOONIJÄRGSE VALU RAVI)
Et patsient sai kvaliteetne ravi, väga oluline küüsida patsiente kas on temal allergiast või muudest probleemidest, mis ta on ilmnenud mõne ravimi kasutamisel , kõikidest haigustest , mida ta põeb, valuvaigistitest, mida ta oleb varem tarbinud, sellest, millised valuvaigistid on tema hästi aidanud.
Kui patsient tunneb mingi ebamugavus või mingi kõrvaltoimed siis ta peab kohe pöörduda arsti poole või ööelda seda õele, sest patsint võib kogeda operatsiooni, narkoosi ja/või valuravi kõrvaltoimeid (oksendamine, iiveldus , naha sügelemine, pea- või seljavalu , liikumis- ja tundehäired, uimasus, kõhukinnisus jne). Oluline Informeerida sellest õde ja teada, et kõrvaltoimeid saab leevendada ja kõrvaldada.
Ma tean et ilmas on inimesed kes üldse ei tunevad valu, sest närvisüsteemis on mingid problemid, ja kui inimese oli tehtud operatsioon ta ei saa hinnata oma valu. Siin võib olla tõsised probleemid sest organismis võib juhtuda postoperatiivne tüsistus ja patsiend seda ei tunne. Tänu seda võib patsintiga juhtuda ebaõnestus. Kui ma mõtlen selest mis oleks kui ma ei tunne valu , seda mind hirmub ( pugaet) raske ettekujundada oma elu ilma valuta. Ja mitte valu peab juhindada meie kehaga aga meie keha peab juhindada valuga ja seleks on vaja õpetama ja kõige parem õpetaja on valuraviõde kes teab valust kõik.
Kasutatud kirjandus
http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK400_Operatsioonijargse_valu_ravi.pdf
Nool ,I. (2006) Kirurgiline haige õendus. Tallinn.