Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kehatemperatuuri kontrollimine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kehatemperatuuri kontrollimine.
Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid . Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum , kui hilisemas eas.
Palaviku sümptomid:
Palavikus imik on rahutu , ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine , või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu.
On olemas mitmesuguseid termomeetreid
:Elektroonilised termomeetrid , painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku , infrapuna termomeetrid
Kehatemperatuuri mõõtmine.
Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul on temperatuur madalam ja õhtupoole kõrgem. Kehatemperatuuri on kõige kergem mõõta pärakust (eriti imikul), kaenla alt, suust või kõrvaaugust. Kraadimine pärakust annab kõige kiiremini tulemuse. Suust mõõtmine selleks mitte ettenähtud termomeetriga võib olla ohtlik, sest laps võib hammustades kraadiklaasi lõhkuda.
Pole vahet, kas kraadimiseks kasutada digitaalset või tavalist elavhõbetermomeetrit. Piiksatusega tulemust teadvustav digitaalne võib olla väikelapsele põnevam. Sellise termomeetriga saab tulemuse kiiremini. veidi rahutu väikelapse või imikuga võiks eelistada digitaalset kraadiklaasi.
Pärakust kraadimiseks tuleks tita panna selili mähkimislauale, tõsta jalad veidi ülespoole ning vähese õliga libedamaks tehtud kraadiklaasi ots viia umbes paari sentimeetri sügavusele soolde.. Tulemus on käes umbes kahe minuti Kui laps punnib kraadimisele vastu ja surub termomeetri välja, saab ka pooleminutilise mõõtmisega teada, milline on palavik. Pärakust kraadimine pole soovitav , kui lapsel on kõhulahtisus
.Sel juhul peab kraadima last kaenla alt: Kraadiklaasi õigesse kohta sättides tuleb jälgida, et riideid ei jääks termomeetri ja naha vahele. Rahutumal lapsel oleks õige särk seljast võtta. Täpse tulemuse saamiseks peaks kaenlaaluse nahk olema kuiv. Hoides lapse kätt tihedalt vastu külge, on elavhõbetermomeetri kasutamisel tulemus valmis 5 minuti pärast
Lapse normaalne kehatemperatuur: väärtused sõltuvad sellest, kust kehatemperatuuri on mõõdetud:
Aksilaarne (kaenlalt mõõdetud) 36-37C
Rektaalne (pärakust )37-38
Oraalne (suust) 36,5-37,5
Kõrvatemp 37-38
Iga temperatuuri tõus ei ole palavik. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuur tõusta ka nutmise ja ülekuumenemisega, samuti liiga soojalt riietamise või väga soojas viibimise tõttu
Transitoorne palavik esineb u. 17% vastsündinutest, kolmandal elupäeval tekib järsku palavik 38-40 kraadi. Põhjuseks võib olla vedeliku kadu ja selle tõttu tekkinud soolade kontsentratsioon esimestel päevadel. Temp. püsib 3-4 h .Selle vältimiseks tuleb last küllaldaselt joota, toita, ning vältida ülekuumenemise eest.
Vastsündinuiga on esimesed 28 p. Imikuiga on sünnist 1a
Hingamine kiireneb kehatemperatuuri tõusu korral.
Naha ülesandeks on kehatemperatuuri reguleerimine.
Kehatemperatuuri tõusu korral kiireneb südamelöögisagedus.
Kehatemperatuuri kontrollimine #1 Kehatemperatuuri kontrollimine #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaana sisas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

IMIKUIGA
16
docx

IMIKUIGA

20 kraadi. Millal võib imikuga õue minna? See oleneb rohkem ilmast kui lapsest. Sudu, udu ja otsene päikesepaiste ei ole imikule head. Tuulised, vihmased ja väga külmad ilmad ei sobi jalutuskäikudeks esimestel nädalatel pärast sünnitusmajast kojutulekut. Alusta lühikeste jalutuskäikudega ilusa ilmaga. Hiljem pikenda värskes õhus veedetud aega järk-järgult. Pane imik korralikult riidesse, eriti esimesel elukuul, kui laps alles õpib oma kehatemperatuuri hoidma ja säilitama. Proovi ennast lapse olukorda panna ja kujuta ette, et magad väljas vankris. Mida sa ise selga paneksid? Kui pole väga jahe, ei pea beebi suvekuudel paksu mütsi kandma. Kuumadel, päikesepaistelistel suvepäevadel pane beebi õhukeselt riidesse. Päikese eest tuleb pead kaitsta õhukese heleda mütsiga ja kogu keha pika, heleda ning õhulise riietusega. Imiku nahk on õrn. Ka päikesevanniks sobib imikule pigem puudealune poolvarjuline koht

Anatoomia
Lapse objektiivne läbivaatus-Üldseisund-kehatemperatuuri mõõtmine
54
pdf

Lapse objektiivne läbivaatus. Üldseisund, kehatemperatuuri mõõtmine.

1. ÜLDSEISUND Terje Arula 1.1. Mõisted Kehatemperatuur — kehatemperatuuri määravad ära ainevahetuslike protsesside käigus tekkiva soojuse ja väliskeskkonda antava soojuse vahe. Südame ja keha tsentraalset temperatuuri ehk basaaltemperatuuri kontrollitakse hüpotalamuse poolt. Naha ja keha välimiste osade temperatuur sõltub enamasti väliskeskkonna tingimustest ja on erinev keha tsentraalsest soojusest. Soojusregulatsioonikeskus hoiab organismi temperatuuri ühtlasena, soojust lendub samapalju kui tekib. Kõrvalekaldumine normaalsest

Meditsiin
Lapse tervisliku seisundi jälgimine
16
docx

Lapse tervisliku seisundi jälgimine

Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Kehatemperatuur Kehatemperatuur on tasakaal keha soojuse tootmise ja soojuse eraldumise vahel. Stabiilne kehatemperatuur on vajalik rakkude, kudede ja terve lapse organismi tööks. Hommikuti on kehatemperatuur madalam ning kõrgem pealelõunal kella nelja ja kuue vahel. Imikutel ja väikelastel võib kehatemperatuuri tõusu põhjuseks olla: -nutmine, -liiga soojalt riietamine ja soojas viibimine. Kõige tavalisemad kehatemperatuuri tõusu põhjused imikutel ja väikelastel on seotud haigustega. Palavik Palavik on organismi kaitsereaktsioon nakkusele. Palaviku faasid: Tõusuperiood Palavikuperiood Langusperiood

Meditsiin
LASTEHAIGUSED
54
docx

LASTEHAIGUSED

● 1000-1500 väga enneaegne ● Alla 1000g sügavalt enneaegne EA ebaküpsuse tunnused · Ebaproportsionaalne kehaehitus · Lõgemed laialt avatud · Vedelikusisaldus organismis suur 85-90% · Nahk turses, kortsuline, tumepunane , tsüanootiline · Sarvkiht ebaküps – õhuke, infektsioonide värat · Naha elastsus langenud · Kaetud lootevillaga · Nahaalune rasvkude nõrgalt arenenud · Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon

Meditsiin
Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused
37
pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

Esmaabi 1. Millisel numbril tuleb helistada abi kutsumiseks Eestis? 112 2. Kui pika ajaga tekivad vereringe seiskumise korral pöördumatud muutused ajus ilma elupäästva esmaabita õhutemperatuuril 15-25 kraadi? 5 minutit 3. Kuidas tegutseda, kui leiad elumärkideta inimese? Hingamisteede vabastamine; Hingamisfunktsioonide kontrollimine ja kunstlik hingamine; Vereringe taastamine; Külili püsiasend 4. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine 5. Mis on soovituslik kunstliku hingamise ja südame kaudse massaaži vahekord elustamisel? Elustamise rütm on 2:30 s.t. 30 kaudse südamemassaaži vajutuse järel tehakse kaks puhumist. 6. Mida teen kuumavee põletuse puhul? Eemalda kiiresti riided põletuse kohalt, siis

Kategoriseerimata
SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Kell sekundiosutiga või stopper. Vajadusel mittesteriilsed kindad. Stetoskoop - auskulteeritakse südame löögisagedust. Pulssoksümeeter – mõõdetakse pulsisagedust lisaks hemoglobiini hapnikuga küllastatusele. Eriti vajalik on see laste pikemaajalisel jälgimisel. Monitor - kasutatakse raskes üldseisundis laste jälgimiseks. Monitori abil saab jälgida kõiki elutähtsaid näitajaid: pulsi sagedust ja rütmi, vererõhku, südame elektrokardiogrammi, hingamissagedust, kehatemperatuuri. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnked graafiliselt mida nimetatakse. (Sarapuu jt 1997, Iivanainen jt 1997.) 13 Pulsi hindamise metoodika Pulsi hindamisel kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt lapse east ja üldseisundist. Lapse asend peab olema mugav. Enne pulsi hindamist veendudakse kas laps on ja oleks olnud rahuolekus

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Terve naine
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun