KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ16
Daniil Morozov
KEHATEMPERATUURI MÕÕTMISE MEETODID
Referaat uurimis - ja arendustöö metoodikas
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
1.NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS 3
2.KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE 4
3.TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT 5
4.TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST 6
5.TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST 7
ARUTELU 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Kehatemperatuuri mõõtmine on väga oluline diagnoosi panemiseks, ravimiseks ja haiguste profülaktikaks. Diagnoosi panemiseks ja õige ravi määramiseks on vaja teada termomeetria põhimõtteid, sellepärast on selle referaadi teema väga aktuaalne .
Referaadi eesmärgiks on iseloomustada termomeetria mõistet ja üldistada selle meetodeid . Ülesandeks on uurida erinevat kirjandust ja informatsiooniallikaid selle teema kohta ning uurida ja üldistada mõningaid meetodeid temperatuuri mõõtmiseks.

NOORMALNE KEHATEMPERATUUR JA SOOJUSVAHETUS

Mõistmaks paremini palaviku olemust ja seal puhul organismis kulgevaid protsesse, on vaja aru saada, kuidas toimub soojusvahetus ja kuidas tagatakse kehatemperatuuri püsivus. Sellega seoses selgitame homöostaasi mõistet. Homöostaas on organismi regulatsioon ja oluliste funktsioonide stabiilsus. Need tingimused on vaja elu säilitamiseks. (Loogna jt 1998: 7).
„Üks peamisi mehhanisme inimese ja kõrgemate loomade organismis on soojusregulatsioon “ (Loogna jt 1998: 8). See on süsteem, mis hoiab temperatuuri kindlates piirides vastavalt muutuvatele väliskeskkonna tingimusele. Inimesed ja soojaverelised loomad on püsisoojased. Nende kehatemperatuur on kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas ja püsib 37-42 °С piires. See tähendab, et igal elundlil on oma temperatuur. Kõige kõrgem on see maksas (39 °С), veidi madalam maos, sooltes ja neerudes. Inimese naha temperatuur on kõige kõrgem kaelal (34 °C), näol (33,5 °C), kerel ja jäsemetel (30-32 °C). Eriti madal temperatuur on labakätel ja –jalgadel. (Loogna jt 1998: 8).

KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE

Määratledes õendusabi vajadusi seoses temperatuuri mõõtmisega, on aru saadav, et kehatemperatuuri kontroll on väga tähtis ja kasulik kõrvalekallete avastamiseks ning hiljem samuti õendussekkumiste tulemuste takseerimiseks. Miks räägitakse kehatemperatuuri kontrollimisest väga põhjalikult? See tundub olevat kerge ülesanne, on ta haiglates haiglarutiini osana küllaltki aeganõudev protseduur ning on olemas ka erinevatel uurimustel põhinevaid eriarvamusi selle suhtes, kuidas on kehatemperatuuri kõige parem ja lihtsam mõõta. ( Roper jt 1999: 259).
Normaalne inimese kehatemperatuur kaenla all on 36,4 – 36,8 °C. Eristatakse: subnormaalne temperatuur ( ala 36 °C), subfebriilne temperatuur (37,1 – 38 °C) ja febriilne temperatuur ( üle 38,1 °C). Letaalne maksimaalne inimese kehatemperatuur on 43 °. Letaalne minimaalne kehatemperatuur on 15 – 23 °C. Kehatemperatuur sõltub mõõtmise kohast, ajast, vanusest ja emotsionaalsest seisundist. Seoses sellega sageli vanadel inimestel on subnormaalne temperaatur ja väikestel lastel 37,2 °C. (Obuhovets jt 2005: 350). Kehatemperatuuri reeglid: temperatuuri mõõdetakse 2 korda päevas: hommikul (07:00 - 08:00) ja õhtul (17:00 - 18:00). Mõõtmise koht oleneb haigusest. Mõõta kehatemperatuuri kraadiklaasiga võib kaenla all, suus ja pärakus. (Obuhovets jt 2005: 351).
Olulised muutused termomeetri tehnoloogias tekkisid viimase 20 aasta jooksul. Klassikaline elavhõbega termomeeter muutus uueks infrapunaseks termomeetriks , mis vähendab patsiendi diskomforti ja resultaat saadakse kiiremini. Samal ajal tekkisid küsimused, missugused termomeetrid mõõdavad temperatuuri paremini. (Bazak jt 2012: 472).

TEMPERATUURI MÕÕTMINE KAENLA ALT

Kaenlaaugus kontrollitakse naha temperatuuri, mis aga näitab väiksema täpsusega organismi süvatemperatuuri, kuna seda mõjutavad nii ümbritseva keskkonna temperatuur kui nahaalune verevarustus antud kraadimiskohast. Saadud näit on tavaliselt madalam suuõõnest või pärasoolest saadud näitust. Soovitatakse kasutada kaenlaauku sellel puhul, kui ükski muu koht pole kättesaadav ja kui on vaja saada mitte väga täpseid andmeid. Kaenlaauk on samuti kasulik imikute, laste, vaimsete häiretega, teadvuseta või hingutete patisendite puhul. Kraadiklaas peab olema kindlalt fikseeritud kaenlaaluses umbes 9 minutiks täiskasvanutel ning 4-8 minutiks imikutel ja lastel. (Roper jt 1999: 260).
Kõige lihtsam, täpsem ja parem on elektrooniline termomeeter. Kui mõõdetakse palavikku kaenla alt, siis on vaja termomeeter paigutada õlavarre ja keha vahelisse kaenlaauku. Jälgida tuleks seda, et termomeeter ei liiguks paigast ning et termomeetri ja keha vahel ei oleks riideid ega nahk ei oleks niiske. Nendel juhtudel termomeeter näitab tegelikust madalamat kehatemperatuuri. (Varendi jt 2006: 16).

TEMPERATUURI MÕÕTMINE SUUST

Suu on kõige tavalisem kehatemperatuuri mõõtmise koht, kuna suus kraadimine on mugav ning suu reageerib ka kõige tundlikumalt arteriaalse vere temperatuurimuutustele. See on kõige mugavam koht temperatuuri kontrollimiseks täie teadvuse juures olevatel täiskasvanutel patsientidel. Termomeeter peab olema õigesti paigatud. Termomeeter ei tohi sattuda ükskõik kuhu keelealuses õõnsuses. Suus on temperatuur kõige kõrgem keelejuure ja suupõhja liitumiskohal keelekidast vasemal või paremal pool. (Roper jt 1999: 260).
Mõõtes kehatemperatuuri suust, suuõõs peab olema kinni. Tavaline temperatuur suus on 36,8 – 37,3 °C. On vaja teada, et temperatuur suus võib muuta peale suitsetamist, joomist ja söömist. Kui patisent kogemata neelas alla termomeetri otsa, siis ei ole vaja muretseda – elavhõbe ei tekita mürgitust ja väiksed osad tulevad roojaga välja. (Obuhovets jt 2005: 356).

TEMPERATUURI MÕÕTMINE PÄRAKUST

„Pärasoolt on traditsiooniliselt kasutatud imikute ning nende täiskasvanute (eeskätt vanurite) puhul, kelle temperatuur võib olla ebanormaalselt madal. Pärasoolt peetakse kohaks, mis peegeldab kõige paremini kehatemperatuuri (kuigi ta reageerib muutustele veidi aeglasemalt), kuna termomeeter asetseb aktiivse vereringe läheduses ning on isoleeritud välikeskkonna segavatest mõjudest.“ (Roper jt 1999: 260). Kehatemperatuur pärasooles on kõrgem, kui näiteks kaenla all. See tähendab seda, et tervel inimesel pärasoolest mõõdetud temperatuur võib olla isegi rohkem kui 38 °C. Kõige madalam temperatuur pärasooles on 37,5 °C. (Obuhovets jt 2005: 355).
Temperatuuri mõõtmine pärakust on keelatud, kui patsiendil on kõhukinnisus, kõhulahtisus , pärasoolepõletik jne. Enne termomeetri kasutamist on vaja termomeetri otsa määrida õliga. Kõige optimaalse temperatuuri saamiseks termomeeter jäetakse pärasooles 3 minutiks. Täiskasvanutel inimestel termomeeter pannakse 3-4 cm ja imikutel 2-3 cm sügavusse. Kui see protseduur tekitab ebamugavusi , siis on vaja keelduda sellist mõõtmise meetodist. (Obuhovets jt 2005: 356).

ARUTELU

Läbitöötatud kirjandus- ja internetiallikate põhjal võib väita, et referaadi teema on aktuaalne, sest kehatemperatuuri õige mõõtmine on väga oluline ning vajalik diagnoosimiseks ning ravi määramiseks. Referaadi käigus uuritud kirjandus- ja internetiallikate põhjal võib väita, et kehatemperatuuri mõõtmiseks on mitu erinevat meetodit. Referaadis tulenevad järgmised järeldused, et kehatemperatuuri mõõtmise meetodid olenevad paljudest teguritest ning igal meetodil on omad positiivsed ja negatiivsed küljed.

KASUTATUD KIRJANDUS

Loogna, N., Loogna, G. (1998). Kui teil on palavik . Tallinn: Valgus.
Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Elamise mudelil põhinev õendusmudel. Tartu: Elmatar.
Obuhovets, T., Skljarova, T., Chernova, O. (2005). Osnovõ sestrinskovo dela. Rostov-na-Donu: Feniks.
Basak, T., Aciksoz, S., Tosun , B., Akyuz, A., Acikel, C. (2013). Comparison of three different thermometers in evaluating the body temperature of healthy young adult individuals. International Journal of Nursing Practice , 19: 471–478.
http://web.a.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=9877312a-7c31-4fed-9923-9f1b356dcdb2%40sessionmgr4002&vid=0&hid=4206&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d%3d#db=a9h&AN=90562586 (21.10.2014)
Varendi, H., Ormisson, A. (2006). Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla: juhised lapsevanematele.
http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/VaikelapseTervisehairedLOW.pdf (18.11.2014)