Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

EAKA ELULUGU (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Helena Viies O13 – 001
EAKA ELULUGU
Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient on valikuga rahul, sest seal on tal turvalisem olla. Teda käivad tihti vaatamas pojad ning lapselapsed .
R&L&T ELAMISTOIMINGUTE TABEL
Elamistoiming
Probleemid
Jõuvarud
1. Turvalise keskkonna säilitamine
Tasakaal on halvenenud ning tunneb tihti nõrkust ja pearinglust, mis võib kaasneda kõrge vererõhuga
Kasutab käimisraami, võtab ravimeid
2. Suhtlemine
Kuulmine on halvenenud, mõnikord ei kuule vaikset kõnet
Palub kõvemini korrata
3. Hingamine
Kõrge kehakaalu tõttu on pingutuse tõttu hing aeg-ajalt kinni
Ei pinguta end liigselt, puhkab tihti
4. Söömine ja joomine
Kõrge vererõhu tõttu püüab vältida väga soolaseid ja rasvaseid toite
Sööb ning joob iseseisvalt
5. Eritamine
On öösiti juhtunud, et ei taju, kui on vaja tualetti minna
Kasutab öösiti mähkmeid
6. Isiklik hügieen ja puhtus
Raskusi duši all tasakaalu hoidmisega ning kogu keha pesemisega (jalad)
Kasutab istepinki ning palub hooldajatelt abi
7. Kehatemperatuuri kontrollimine
Kõrge vererõhu tõttu peab vältima liigset kuumust/külma
Riietub end vastavalt temperatuurile
8. Füüsiline aktiivsus
Suure kehakaalu ning halvenenud tasakaalu tõttu ei saa olla eriti aktiivne
Teeb võimlemisel kaasa nii palju kui jõuab, kõnnib hooldekodus käimisraami abil
9.Töötamine ja mängimine
Tunneb aeg-ajalt igavust
Läheb hooldajaga õue, otsib tegevust puhketoas
10. Seksuaalsuse väljendamine
Puudub
11. Magamine
Esineb tihti unetust
Küsib hooldekodu õelt unerohtu
12. Suremine
Puudub
KATZ’I INDEKS
Tegevused
Punktid (1 või 0)
Sõltumatus
(1 punkt)
ILMA kõrvalabita ja juhendamiseta
Sõltuvus
(0 punkti)
KOOS juhendamisega, isikliku abistamisega või täieliku hooldusega
PESEMINE
Punktid: 1
(1 PUNKT) Peseb ennast täielikult ise või vajab abi ainult üksikute kehaosade pesemisel nagu selg, suguelundite piirkond või jalad
(0 PUNKTI) Vajab abi rohkem kui ühe kehaosa pesemisel, vajab abi vanni või dušši alla saamisel. Vajab täielikku pesemist
RIIETUMINE
Punktid: 1
(1 PUNKT) Saab riided kapist kätte, paneb selga nii pesu kui ka pealmised riided ning kinnitab lukud/haagid/nööbid. Võib abi vajada jalanõude jalgapanekul.
(0 PUNKTI) Vajab abi riietumisel või vajab täielikku riietamist.
TUALETI KASUTAMINE
Punktid: 0
(1 PUNKT) Läheb tualetti, saab tualetti sise ja välja, tuleb toime riietumise ja enese puhastamisega ilma kõrvalabita.
(0 PUNKTI) Vajab abi tualetti minekul, enese puhastamisel või kasutab siibrit või potitooli.
LIIKUMINE
Punktid: 1
(1 PUNKT) Liigub ilma abita voodisse ja voodist välja, toolile ja toolilt ära. Võib kasutada abi mehhaaniliste liikumisvahendite kasutamisel (ratastool)
(0 PUNKTI) Vajab abi liikumisel toolilt voodisse ja vastupidi või vajab liigutamisel, nihutamisel täielikku kõrvalabi.
KONTINENTS
Punktid: 0
(1 PUNKT) Urineerimise ja defekatsiooni toimingud on täielikult enesekontrolli all
(0 PUNKTI) Osaline või täielik põie või soole inkontinentsus
SÖÖMINE
Punktid: 1
(1 PUNKT) Saab toidu taldrikult suhu ilma abita. Toidu valmistamine võib toimuda kellegi teise poolt.
(0 PUNKTI) Vajab osalist või täielikku abi söömisel või vajab parenteraalset toitmist.
Punktid kokku: 4
Punktisumma 6 = kõrge, hinnatav on iseseisev, sõltumatu
Punktisumma 0 = madal, hinnatav on täiesti sõltuv
EAKA ELULUGU #1 EAKA ELULUGU #2 EAKA ELULUGU #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 72 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helena Viies Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

eaka töö triin
7
pdf

eaka töö triin

mõjust igapäevastele toimingutele lähtudes Roper - Logan - Tierney teooria ja Katzi skaalast ning töö autori kogemustest. 1 2. PATSIENDI HINDAMINE ROPER-LOGAN-TIERNEY TEOORIA JÄRGI Roper - Logan - Tierney teooria eristab endas 12 elamistoimingut, mille alusel on võimalik vaadelda ja hinnata uuritava inimese toimetulekut. Elamistoiming Eaka probleemid 1. Turvalise Patsient elab hooldekodus, kahe voodikohaga toas. Olemas on patsiendipõhised keskkonna abivahendid: voodist kukkumise tõkestamiseks ülestõstetav voodiäär, kõndimiseks säilitamine kepp ning pikemate vahemaade läbimiseks ratastool. Kõik vajaduspõhised abivahendid asuvad käeulatuses ning patsient saab neid vajadusel ise kätte ja kasutada

Kategoriseerimata
Eaka hooldus praktika iseseisev töö
6
docx

Eaka hooldus praktika iseseisev töö

ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt. 2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12- ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1. Turvaline Kukkumise oht Liigub iseseisvalt rulaatori keskkond abiga. Lühikest vahemaad käib ilma abi vahendeid kasutamata. 2. Suhtlemine Probleeme ei esine Selge eneseväljendus ,sujuv ning arusaadav jutt. 3. Hingamine Probleeme ei esine Hingab normaalselt

Õendus
GERONTOLOOGIA
42
doc

GERONTOLOOGIA

- Toetamine ­ oluline on tugiisik - Piisav päevaprogramm - Meeldiv seltskond ja keskkond - Hooldaja usaldamine - Ettevaatlikus hooldamisel - Aidata turvatunde tekkimisel Impulsse vanuritele annavad - kirjandus, peab olema võimalus lugeda ja kirjutada - raadio - kassetid - lugemisringid - kooliõpilaste tugikrupid - TV- filmid, videod, CD - talletada oma elulugu lindile - isiklik looming, päeviku pidamine - näiteringid - külaskäigud asutustesse - harrastada kujutavat kunsti n. keraamikat, siiditrükki, kartulitrükki, meisterdamine - näituste külastamine - kosmeetik, juuksur, pediküür - võimalus käia psühholoogi juures - tantsimine Seenioride Ülikool sai alguse Prantsusmaal kus Ülikoolide juurde hakati tegema täiendus koolitust 1992 tegutses ta Tehnika Ülikooli juures 1994 a

Ühiskonnaõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun