" Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gailiti romaanis "Leegitsev süda" (1945) on peategelaseks viiulikunstnik Joosep Maarva, kelle kaudu kirjanik vaeb kunstniku ja rahva vahekorda. Viiuldajast saab koondkuju, temas kehastub esimese põlve haritlase harras kujutlus niinimetatud tõelisest kunstnikust, kelle looming suudab muuta maailma. See on kunstnik, kelles peituvad ühtaegu taeva õndsus ja põrgu kannatused, kes on pühendunud ja valmis kannatusteks puhta kunsti nimel." Sellised iseloomustavad laused peaksid kutsuma igat inimest seda romaani lugema.
· Kalevipoja sünd · Linda otsimine · tegutsemine põllumehe ja riigi juhina · võitlus sortside ja Sarvikuga · retk maailma otsa · võitlus vaenlastega, Sarviku aheldamine · lõpplahendus Eepose ,,Kalevipoeg" tähtsus · algupärase rahvusliku kirjanduse algus · eesti rahva muistset vabaduspõlve hakati käsitlema ajaloolis- tes töödes (C. R. Jakobson ,,Kolm isamaakõnet", E. Bornhö-he ajaloolised jutustused) · Kalevipojas kui nimikangelases kehastub eesti rahvas oma iseloomu, töö ja võitlusega · rõhumisevastasus Mõju eesti kultuurile · on vaimustanud sõnadele ja tegudele ärkamisaja juhte ja rahvast · eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamine ning väärtustamine · kunstiteosed (Kristjan Raud, Evald Okas jt) · heliloojad on loonud viise eepose katkenditele ,,Kalevipoeg" maailmas · on kantud maailmakirjanduse nimestikku
väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min 18-aastase Mozarti kirjutatud ooper räägib põneva armastusloo markiis Violantest. Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati
erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab, et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega. Teisi osasid kehastavad kaasvangid. Muusika oli sügavmõtteline, kohati mõtlema panev ning kurb. Mulle muusika meeldis, kuna see sobis kkokku loo stiiliga. Kõige rohkem meeldis mulle Sancho Panza, kuna teda mängis Ago Anderson. Ago Anderson on mu lemmik Eesti näitleja. 2
Oleme ummikus. Vormi sisemisest struktuurist: Vorm ei teki ühe hoobiga, ta koosneb vormielementidest, mis reastuvad ja põimuvad suletud süsteemiks: kunstiteoseks. Kusjuures see ei ole mõistuslik-abstraktse analüüsi meelevaldne tulemus, vaid taastub suhteliselt täpselt teose tõelisele loomisprotsessile. Kuna vormielemendid esinevad looja peas tervikuina, on võti nende kombineerimises. See kombineerimine sarnaneb ideaaljuhul kristallisatsiooniprotsessiga. Kunstiline emotsioon kehastub materjalis, kehastumine lõpeb, kui tunne on leidnud endale vastava vormi. Need elemendid on kehastuseks vastavatele sisuelementidele, paarilised liituvad sisemise ühtsuse ajel. Formalist käsitab vormi valmina ja vormielemendid luuakse kunstlikult, ilma sisuelementide osaluseta. See käib nii, et eraldi luuakse kõigepealt alajaotused ja siis liidetakse need tervikuks. Muide, formalism võib olla ka lihtsalt mõne teise voolu osa.
idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia. 1988 on ilmunud Elmar Kitse mälestusi ja mõtteid kunstist (TKM-I kogude teatmik; üles kirjutanud V. Erm). Elmar Kitse loomingus kehastub selle kõige erinevamatel ning vastandlikelgi etappidel suur rõõm elust, meie maailmast ja seda on ta suure meistrina osanud kirglikult väljendada. Elmar Kitse abikaasa oli samuti maalikunstnik Linda Kits-Mägi ja tütar Saskia Kasemaa. Kõneleja Laps nukuga Kavand. Esimene Eesti Laulupidu Tartu 1869. A. Lõunamaine maastik Naisakt selgvaates Taevaskoda Figuurid tuvidega (kõik tahavad õnnelikud olla) Natüürmort tapetud kukega. Õli. 1955
lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmise rolli täiesti uue inimesena. See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskus ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui
Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järel vett, harvemini teed või kohvi. Lehma võivad süüa need kellel midagi muud pole süüa. BUDISM Joogivett kurnatakse enne Vältivad igasugust liha söömist- tarvitamist, et mitte kuna nad arvavad et inimene elusolendeid alla kehastub looma. Tapetakse neelata.küüslauku, sibulat, ainult söömise eesmärgil. Kokk murulauku, rohelist-ja ei tohi kasutada kõiki juurvilju, šalottsibulat näeb munkade sest usutakse, et mõned neist taldrikuil harva. mõjutaksid munkasid „ebasündsal” viisil. Menüüst
bodishattva inimene, kes annab tõotuse aidata praegusest ja läbi kõikide oma ümbersündide teisi inimesi; lõpuks saavad bodishattvatest Buddhad Buddhade paljusus; austatakse Buddhat jumalana; enimlevinud budism * Lamaism tuntuim budist Dalai-Laama (sellest on nimi tulnud); Tiibeti budism; tähtsal kohal Laamad Dalai-Laama, Pantsen-Laama, usutakse, et Laamadel on üleloomulikud võimed (Dalai-Laama kehastub taas ümber) On olemas punasemütsilised ja kollasemütsilised mungad. Mandala värviliivadest tehtud pildid, sümboliseerib universumit; pilt tehakse valmis ühe päevaga ja lõhutakse ära sama päeva õhtul * Zen-budism inimene viib oma igapäevaelus läbi meditatsioone
Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühiskonda skeptilise intellektuaali muigega.Frischi huvitavad sots.psüh.probleemid,sots.rollid
Mati Unt. "Sügisball" 1. Iseloomusta romaani ülesehitust. Millele on keskendunud romaanis M.Undi tähelepanu? Miks? Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe
seotust mitte ahelatena, vaid kõrgeima kõlbelise paratamatusena. Hegel periodiseeris maailmaajaloo selle alusel, kuivõrd inimesed oma loomust vabadust mõistavad. Tema arvates kulgeb maailmaajalugu idast läände; idas on tema algus ning läänes lõpp. Kuigi päike tõuseb idast, tõuseb eneseteadvuse sisemine päike läänest ( ega liigu sealt enam itta ). Inimkonna ajalugu algab alles siis kui tekib riik, ning see koht oli Hegeli arvates Hiina. Oma arengu eri etappidel kehastub maailmavaim erinevates rahvastes: kõigepealt idamaa rahvastes, siis Vana-Kreeka ja Vana-Rooma rahvastes ning lõpuks germaani rahvastes. Tänu sellele kehastumisele saavutavad need rahvad oma aja kohta maksimaalse vaimse arengutaseme ning on mingil ajastul kujundlikult öeldes ajaloolise progressi kandjad. Selliseid mingil ajajärgul juhtivat rolli mänginud rahvaid nimetab Hegel maailmaajaloolisteks rahvasteks. Enamik rahvaid moodustab aga ajaloo perifeeria ning neid iseloomustab arenematus
Vabadus ei ole võimalik ilma seaduseta ja igal pool, kus on seadus, on ka vabadus. Poliitika sügavaimaks seaduseks on seega vabadus - vaba tee muudatustele. Ajalugu on vabaduse kasvamine ja riik ongi organiseeritud vabadus. Hegel võttis maailmaajaloo periodiseerimise aluseks maailmavaimupoolse vabaduse mõistmise olemuse. Hegeli arvates algab maailmaajalugu idast ja lõpeb läänes. Inimkonna ajalugu algab riigi tekkega kõige idapoolsemas osas - s.o. vanas Hiinas, mille rahvas kehastub esimesena ka maailmavaim. Edasi kehastub ta teistes idamaa rahvastes - India, Pärsia ja Egiptuse omades. See on esimese etapi kehastus. Kuna Idamaa rahvad ei tea, et vaimu või ka inimese olemus on vabadus, siis ei ole nad vabad. Nende arvates on vaba vaid nende valitseja, kelle vabaduseks on kire omavoli, metsikus ja nüridus. Seepärast ei ole valitseja vaba inimene, vaid on ainult despoot. Riigivormiks ongi despootia. Teises etapis kehastub maailmavaim antiikmaailma, s.o
Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim See, mis suured ajaloolised isikud selliseks teeb nagu nad on (Hegel oli alati neist haaratud, möelgem vaid tema kohtumisele Napoleoniga) - ei ole mitte nende isiklikud omadused, energia, kirg, ettenägelikkus, intelligents - sest sageli kasutab maailmavaim oma eesmärkide realiseerimiseks ka väärituid ja nörkasi indiviide. See on tösiasi, et neid ajalooline hädavajalikkus, "aja vaim" kehastub. Ka selliste isikute moraalne hinnang ei tohiks lähtuda möödupuudest, millega üksiku elust on vöetud. "See on au jääda suurte iseloomude ees völglaseks." See on ka pöhjus, miks Hegel suhtub pölgusega neisse, kes üksiku önne peavad ühiskonna elu eesmärgiks ."Maailmaajalugu ei ole önne pöllumaa. Önne perioodid on tühjad lehed sellel..." Maailmavaim toimib sageli läbi üksiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasi. Toimib
Anton Hansen Tammsaare teos ,, Tõde ja õigus" kujutab Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese kahe kümnendini. Epopöa käsitleb inimeste suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. ,, Tõde ja õiguse" esimene raamat räägib umbes 1870. aastast, kus kirjeldatakse pidevalt naaberperemeestevahelist konkurentsi ning suurt vajadust teisele kaikaid kodarasse vista. Teose keskseks teemaks on lakkamatu töö, mis kehastub lõputuks võitluseks maaga ning rikub nii mõnegi tegelase elu. Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi kättesaamiseks pidi nägema ränka vaeva ning aastaringset hoolikat tööd
sümbol. 3) Svastika on õnnetoov heaolu sümbol, mille neli suunda sümboliseerivad kosmost ja päikest. Kuigi hindud teenivad erinevaid jumalaid on nad kõik ühe ülima jumala ehk brahmani erinevad tahud. Jumalal on niisiis erinevaid kujusid, lausa miljoneid, kuid kolm tähtsamat on: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma on looja jumal;Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine, selleks kehastub avataarana aegajalt maapeal; Sivat seostatakse destruktiivsusega ehk hävitava jõuga. Pühad tekstid: Veedad (teadmine), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud. Mõisted hinduismi teoloogiast: dharma (õpetus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused). Sansaara (ümbersündimine). Karma (inimese teod olevikus mõjutavad järgmist elu). Moksa (vabanemine ümbersündide
täielikult identsed. Seega võib Platoni õpetuse järgi väita, et asjad on ideede mittetäielikud koopiad. Ideede ja asjade vahe on ka see, et asad on reaalselt olemas ning neid saab käega katsuda, aga ideesid puudutada ei saa. Neid on võimalik ,,näha" ainult mõistusega. Platoni järgi moodustavad ideed hoopis omaette maailma.. Kui inimese hing jumalate poolt loodi, viibis ta ideede maailmas ning nägi seal ideesid. Mõned hinged nägid vähem, mõned rohkem. Seejärel hing kehastub ning unustab kõik nähtu. Kuigi ideede maailm on ununenud, suudab inimene seda meelde tuletada. Seega ongi uute asjade teadasaamine hoopiski ununenu meeldetuletamine. Mina sain siis nii aru: Ütleme, et on üks raamat. See asub parasjagu meelelises maailmas, aga kusagil (kohas mida meie ei näe) on olemas ka raamatu idee kirjeldus, milline peaks üks raamat välja nägema ning mille järgi see valmistati. Aga see raamat pole päris täpselt raamatu idee koopia, sest koopia pole kunagi
Hing on olnud olemas enne kehaga ühinemist ning elab edasi ka pärast surma, kuni ta viimaks leiab tee tagasi oma õigesse asupaika - Jumalasse. Kuna kõik kuri juhtub mateeriast, siis on kõigi inimlike eksimuste lätteks vaid keha ja sellest tulenevad tungid ja himud. Mida vähem inimene oma kehalises olemasolus viimase id 6 taltsutab, seda suuremaks koormub tema süü ning seda pikem ja vaevalisem on tema rännutee õndsusele. Sellisel juhul kehastub ta üha uuesti küll taevalisse, küll maapealseisse olendeisse, kaasa arvatud loomad ja taimed. Kõik, milles ta teistele kurja teinud, tuleb tal pärast surma taaskehastuses enesel kannatada, kuni tema hing täielik ult puhastub ning ta väärikaks osutub ühinema Jumalaga (Salumaa, 1991, lk 234-235). 7 2 KESKAJA FILOSOOFIA Keskaja filosoofia kujunes 2.-3. sajandil ja kestis kuni 14. sajandini. Filosoofia muutus
Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada
sisu antakse edasi ilma lavastuseta. Sündis Roomas ja pärineb sõnast oratorio e palvesaal. Eelkäijaks liturgilise draama sajandite vanune traditsioon. Tekst ladina- või itaaliakeelne. (erandina Händeli oratoorium) Jutustaja - keskne tegelane, kes annab edasi põhilise osa sisust. Loo tegelased - teised solistid, kes esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. (aariaid) Sündmustes osalevat ja kommenteerivat rahvast kehastub koor. Inglismaal ja Itaalias: kontsert ettekanded Saksamaal: kiriku zanr Tuntuim oratooriumi looja on Georg Friedrich Händel. Saksamaa kiriku oratooriumi ja passiooni alusepanijaks oli Heinrich Schütz (1585 - 1672), keda peeti 17.saj saksa suurimaks muusikuks. Passioon ehk Jeesuse kannatuslugu Tekst võetud Uue Testamendi evangeeliumitest (Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese) Passioon on oratooriumi tähtsaim alaliik.
puudumisest. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud. Ta seisab väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu põhiküsimustega, millele pole vastust (1, 348). Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutusta lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. Tegemist on seisunditeatriga, kus inimese sisemine reaalsus tema hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne kehastub lavalistes kujundites. Lugeja-vaataja ülesandeks pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terviklik pilt ning tabada selle tähendus (1, 348). Terminit ,,absurd" kasutatakse mitmete noorte näitekirjanike puhul, kes töötasid Euroopas 1950. aastatel. Nad jagasid oma erilisi arvamusi inimkonna olukorra kohta universumis ning lõid uue draamastiili, et anda edasi oma viha, eesmärgipuudust ja meeleheidet
vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus. Kokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud lahkuma kohanematuse tõttu.
Tal ei ole kuhugile kiiret ja on iseenda peremees. Nipernaadi suhtub ükskõikselt ja tuimalt ümbritsevasse, mitte keegi ei saa temale lähedale ja keegi ei suuda teda mõista. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskus ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja.
liidritele toimida kui globaalne südametunnistus, sõna võtta meie eetiliste väärtuste suhtes kui ülemaailmne kodanik ja meie tulevaste põlvede huvide eest. Muidugi kuulub ta ise the Right Livelihood Awardi züriisse. 2. The Right Livelihood Awards (Õige Elamisviisi Auhind) mis see on? Auhind silmapaistva visiooni ja töö eest meie planeedi ning selle inimeste nimel. ,,Right livelihood" idee on iidne. See kehastub põhimõttel, et iga inimene peaks järgima ausat ametit, mis austab täielikult teisi inimesi ja loomulikku maailma. See tähendab olla vastutav meie tegemiste tagajärgedest ning võtta ainult õiglane osa Maa ressurssidest. Igas põlvkonnas on grupp inimesi ja indiviidid üle maailma, kes vapralt järgivad neid õige eluviisi põhimõtteid. Nad peaksid olema tähed meie inimkosmoses, kuid nende töö tihti toob kaasa isiklikke ohverdusi, olles vastastatud võimaste jõudude ümberringi.
2. Teadmusjuhtimine Enne kui hakata rääkima teadmusjuhtimisest, tuleks vahet teha sõnal teadmine ja teadmus. Teadmine on informatsioon ja kogemused, mis on seostatud tegutseja eesmärkide ja lahendamist vajavate probleemidega ning suurendab tegevuse tulemuslikkust. Teadmus aga mitmetest allikatest saadud teadmiste süntees tegutsejale mõistetaval ja laiemas süsteemi olulisi seoseid arvestades, mis loob aluse edukaks koostööks. Organisatsioonides kehastub teadmus mitte ainult dokumentides või arhiivides, vaid ka organisatsiooni rutiinides, protsessides, praktikates ja normides. Mis on teadmusjuhtimine? Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimine arendab süsteeme ja protsesse, et luua ja jagada intellektuualset kapitali.
· Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas
2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik, asju ning nähtusi saab meeltega tajuda, mittetõeline nt. kaunis maal, 12 tooli ● 3 tõlgendust: 1)asi jäljendab ideed 2)idee kehastub ajas 3)asi on idee vari ● tema tunnetusteooria 1)hing on surematu 2)hinges on sünnipärased teadmised 3)tunnetamine- sünnipäraste teadmiste meeldetuletamine ● koopamüüt: inimesed elavad nagu koopas, kus näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks (inimesed näevad ideede varje), ideed moodustavad omaette maailma ja neid saab näha vaid mõistusega, inimese hing enne esimest kehastumist ideede maailmas näeb
tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus. 4. Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist
Tekib ja hävib Ei teki ja ei hävi Muutlik Muutumatu Asjad meeltega tajutavad Ideedest saab mõelda Ideed on taevavõlvi kohal kujundlikult (idee ei ole seotud ruumiga). Ideede seos meelelise maailmaga: 1) Asi jäljendab ideed (N: kui joonistada ringi, siis püüan seda jäljendada) 2) Idee kehastub asjas (N: kui lauas ei näe lauaideed, siis ei oska mõelda) 3) Asi on idee vari (N:koopamüüt) Koopamüüt: (põhiteos "Riik" 7 ptk) On harituse ja harimatuse (ainult meelelise maailma objektidega) võrdlemine. Vangid aheldatud, saavad ainult vastu koopa seina vaadata, nägid varje ja hääli ja arutasid seda omavahel. Üks vang vabaneb, liigub koopasuu poole, alguses valgus (päike) pimestab, siis näeb teisi inimesi, siis näeb puu varju, siis näeb alles päikest (reaalsus).
Ma midagi isiklikku ei tea minu mundriga meeste käsu all. ju tuntud kujur Roosist, Üksjagu läks muidugi kongi, kuid küllap vähemalt selge pilt võiks jääda sellest poosist, üksjagu edasi sealt davai! ilma pikema jututa mulda. mille sain mina, nii nagu seisan siin oli öid, kus mõeldi ka Venemaal: tema taiduritahte läbi: kas järele meile ei tulda? vahin maha, ja minus kehastub lein ja leinaga koos ka häbi. Oh jah, minu mundris mõnigi mees ju au ja kiitust ka maitses Kui oleksin lihtne sõjamees, selle eest, et ta oma kodumaad kes käsuga rindele aetud, päris tões ja vaimus kaitses võib-olla sealt pääsnud, võib-olla ka seal langenud, maha maetud, kuni selleni, et juba võõral maal seda näitas, kel rohkem on jõudu
aga toimib tänapäevalgi. Kõiksusel puudub algus ja lõpp. Misjonitöö läänemaades. Sisaldab polüteismi(u 100mln jumalat), monismi(üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud), panteismi(jumal on kõikjal), monoteismi(1 tõeline jumal Brahman, teised on ebajumalad), ateismi(jumalal pole rolli, ainuke valgustatu saab olla mees). Peasuunad visnuism Visnu on ainus ja õige jumal, kõige looja ja hävitaja, ta on kõikjal, jumal kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges. Märk: laubal püha tuhaga maalitud Saktism jumaliku väe ehk sakti austamine, see korrastab maailma ja hoiab seda kaose eest. Kamasutra armastuseõpetus Pühakiri veedad(koosneb hümnidest/suktadest), eeposed(,,Ramajana", ,,Mahabharata"), Brahma
Tööstuslik pööre ja turumajanduse edu olid siin juba jõudnud näidata oma varjukülgi traditsioonilise elukeskkonna lagunemist ja paljude inimeste viletsust ja üksildust. Tärkas huvi gooti stiili, keskaegse ajaloo (W. Scotti romaanid) ja rahvaluule vastu. Üheks väljenduseks sai ka uus pargistiil nn. inglise park, mis taotleb võimalikult metsikut, vaheldusrikast ja stiihilist üldmuljet ning juhuslikult mõjuvaid maalilisi detaile. Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix' loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust
kultuuripiirkondades: Soomes, Karjalas, Ingeris, Saksamaal, Rootsis, Bulgaarias, Põhjamere rannikul, Vana-Kreekas, Hiinas ja kindlasti mujalgi. See rahvusvaheline komme osutab esivanematekultusele ja veendumusele, et inimene elab edasi oma järglastes. Nime andmine vanavanemate järgi on üks väheseid märke eesti rahvausundis, mida võiks tõlgendada kui kauget kajastust kunagisest hinge preeksistentsi-uskumusest, veendumusest, et inimene ei sünni mitte koos oma kehaga, vaid kehastub ümber. Tõendeid, mis kinnitavad usku 14 surmajärgsesse ümbersündi, on märksa rohkem. Päris kindla ümberkehastumise-uskumusena ei saa nimepanekut vanavanemate järgi siiski tõlgendada, sest pole teada, et Eestis oleks seatud tingimuseks, et vanaisa või vanaema peab sellisel juhul surnud olema. Mõnede teadete
omavad inimeste omavahelised suhted ja tunded, nende intiimelu. Muidugi pole materiaalne küllus veel isikliku õnne tagatiseks, kuid kindel on ka see, et õnnelik armastus ja äärmine vaesus harmoniseeruvad magusaks idülliks vaid romantilistes muinasjuttudes. Blues on soololaul, kollektiivi asemele oli astunud üksikisik, kes oma suure ja inimliku murega väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. See rahulolematus ja protest, mis tahes-tahtmata on blues'i koostisosaks, kehastub kõige sagedamini lõikavas sarkasmis, kibedas eneseiroonias või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole. Tavaliselt on blues'i tekst napisõnaline, rahvalikult lihtne ja otsekohene. Intiimsemate teemade puhul on see otsekohesus paljusid sokeerinud ja andnud põhjust pidada blues'i patuseks lauluks
Ptk VII-VIII Octavia lavastatakse Poppae Sabina poolt süüdi riigireetmises. Nero käsul ta hukatakse. Poppae Sabina ja Nero saavad lapse, kes aga varsti peale sündi sureb. Ptk IX-X Lõõskavas suvekuumuses süttib üks viljaait ning sealt saab alguse suur ülelinnaline tulekahju. Vandenõulased levitavad keset katastroofi kuuldust, et Nero ise on linna süüdanud. Nero läheb kavatsusega aidata tulekahju kustutada linnakünkale, kust tulekahju vaadates kehastub talle Acte ning kus ta laulma hakka. Ptk XI-XII Tulekahju lõppeb. Nero korraldab rahvale suure peo. Kohale tuuakse 300 õlgadeni takkudesse mässitud naatsaretlast, kes pannakse vaiade külge maasse püsti seisma ning süüdatakse põlema. Rahvahulk- 80 000- külalist juubeldavad ning peavad suurt orgiat. Ptk XIII-XIV Aasta hiljem on Nero oma paranoilisuses ja vihas jumalate vastu lasknud hukata metsikus koguses inimesi, ka oma lähedasi ja sõpru
Cyprianuse elukäigust. *C peateos "Elu on unäenägu" paistab silma juba algupärase süzee poolest. Draama keskendub Segismundo monoloogidele,milles ta püüab aru saada tema umber toimuvast. Kas elu on tõeline v üksnes pelk unenägu, mis kohe haihtub? S-I meeltesegadusi suurendab tärganud armutunne Rosaura vastu. Rohkete mõtiskluste järel tõdeb ta ,et elu ei ole unenägu. Lõpuks jõuab S äratundmiseleet vastukaaluks maisele kaduvusele tuleb uskuda Jumalat, kelles kehastub igavikuline tõde. Inimesel on kohus toimida Jumala nimel. Nii otsustab S näidendi lõpus loobuda kättemaksust ja andestada neile,kes talle halba olid teinud. Kuninganna surub ta endas maha armutunde Rosaura vastu,abielludes Estrellaga. Draama on C iseloomulikult tulvil sümboleid. S kehastab inimese vabaduspüüdu. Torni,kuhu ta on aheldatud,on tõlgendatud ka inimese hinge piirava keha sümbolina. *Hispaania "kuldse ajastu"
the subject). Postkoloniaalses teoorias viitab see koloniseeritud teisele, kelle on tähtsusetuks muutnud imperaatorlik diskursus. Teisi (others) identifitseeritakse kui erinevaid ja keskpunktist kaugemal olevaid ning neist saavad ,,ettevaatuse" kehastused. The Other suure algustähega on Suur Teine (grande autre), kelle pilgu läbi saab subjekt identiteedi. Sümboolne Teine ei ole tõeline kõneluses osaleja, vaid ta kehastub teistes alluvates, näiteks emas või isas. Sümboolne Teine on mõistust ülendav. Ta ilmutab end alati, kui alluv räägib alluvaga. Teine (Other) on hädavajalik alluvale, sest viimane eksisteerib vaid tema silme all (Ashcroft &Griffiths&Tiffin 2007: 155156). Siit järeldan, et kuigi enamikes tavatekstides (tarbe-, ilukirjandus-, reklaamitekstides) ei muuda see tühine märk suurt midagi, on see feministide jaoks
12 Dendera tempel see on lehmjumalanna Hathori peatempel, mille ehitamist alustati u 125. a eKr ning see on üks hilisematest Egiptuse templitest. Templi tagaküljel on jumalannast unikaalne reljeef, ainuke identifitseeritud kujutis tema eluajast. Edfu tempel see asub u 50 km lõuna pool, suuruselt teine ning üks paremini säilinud templeid. See on pühendatud Horosele, kes kehastub valitsevas vaaraos ning kelle sümbolid valvavad templi sissepääsu. See rahati 237105 eKr ja on 79m lai ja 36 m kõrge. Philai tempel on oma ilu ja maalilise asukoha tõttu tuntud kui "Egiptuse pärl". Pühendatud on see Isisele, mis õnnistati sisse 4.saj eKr. Templist sai kopti kristlaste pühapaik. Nektanebo saal asub pülooni ees, kust saab kohalikele jumalatele püstitatud pühamutesse. Abu Simbel seda peetakse üheks muistsete egiptlaste suurimaks
(umbes nagu teatri pöördlava), lastes vaadelda seda värvitut, piiritlematut, meeleliselt tunnetamatut, tõeliselt olemasolevat ideede maailma, mida suudab vaid hinge mõistuslik osa näha. Seesugune lihtsustatud protsess saab osaks vaid jumalatele. Teised hinged näevad ideede ilma vaid osaliselt, sest ratsud perutavad ja tõmbavad kaarikut allapoole. Mõni hing ei näe üldse mitte midagi, sest ratsudel murduvad perutamise käigus tiivad. Nüüd kui hing meelelises maailmas kehastub, sõltub tema roll ja amet sellest, kui palju ta nägi ideede ilma. See, kes kõige rohkem suutis näha, kuni kõige vähem näinud inimeseni: 1) filosoof 2) valitseja, sõjakas ja valitsemisvõimeline inimene 3) riigimees, tootja, peremees 4) hoolas kehaliste harjutuste tegija e. askeet või ravija 5) ettekuulutaja või see kes pühendatud saladustesse (prohvetid ja maagid) 6) poeet, näitleja jms. (P. leiab, et kunst on mõistuse seisukohast kõlbmatu, sest
füüsilist surma muutub tema poja, fanaatilise juristi käes riikliku vägivalla tööriistaks. Detektiivses süzees on osavalt kokku põimitud mitmetasandilised opositsioonid, nagu teadus ja riik, fanatism ja tolerantsus, mehelik ratsionaalne ja naiselikemotsionaalne eluhoiak. Vetemaale tüüpiline tähenduste vertikaal, millel saab liikuda situatsiooni/tegelase olmelistelt tähendustelt kuni müütiliste ja arhetüüpseteni, kehastub vahest kõige täiuslikumalt komöödias ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Pealkiri viitab kõrgkomöödia isale Moliere'ile. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too nad üle trumpab, võinuks anda nõukogude elu puudusi paljastava kommunaalsatiiri, kuid nimitegelase ambivalentsusest johtuvalt tõusevad esile teised tähenduskihid. AnneMai, keda kutsutakse Pühaks Susannaks, on väga vastuoksuslik tegelaskuju:
Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust. Wolandis kehastub kogu romaani edasiviiv jõud, tema poolt korraldatud sündmused tingivad erinevate tegelaste kujunemist ja arenemist. Temas kehastub samuti hästi kristlik staatana kuju, kes aegade algusest tegeleb inimestega otse ja isiklikult (Aadama, Eeva ja õunasöömise lugu), mitte ei tee suuri ilmutusi ja ei saada prohveteid (näiteks kas või Mooses). Ka Goethe saatan on selline, kes läheb probleemiga ise tegelema ja kõnnib võrdselt Fausti kõrval. Margarita, Meistri armastatu ja kaaslane
puudumist. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud, seistes väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu vastuseta põhiküsimustega. Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutustata lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. See on seisunditeater inimese sisemine reaalsus (hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne) kehastub lavalistes kujundeis. Lugeja-vaataja ülesanne pole mitte jälgida intriigi kulgu ega süveneda tegelaste psüühikasse, vaid panna üksikkujundeist kokku terve pilt ja tabada selle tähendus, mis reeglina pole ühemõtteliselt sõnastatav. Tänu kaugeleminevatele vormikatsetustele mõjus absurditeater traditsioonilise teatri eitusena ehk antiteatrina. Absurditeater alustas Prantsuse väikelavadel, kuni 1960ndate läbimurdeni.
religiooniteotamises. Et ähvardavast vägivallast pääseda, õnnestus tal Ateenast põgeneda. Pagenduspäevad Chalkises, kuhu ta esialgu siirdus, osutusid ent ootamatult lühidaiks, raskekujulisele haigusele järgneb kiire surm. Teisest abielust jäi talle järele ainus poeg, Nikomachos, kellel on mõnesuguseid teeneid isa vaimse pärandi säilitamisel. Pojale on pühendatud ka tema eetika, mis kirjanduses on tuntud ka "Nikomachose eetika" nime all. 2. Isiksus. Aristotelese isiksus kehastub kõige ehtsamal kujul antiikaja harmooniline, igakülgselt arenenud inimideaal. Iseloomult rahulik ning tasakaalukas ja distsiplineeritud. Ta oli ülimalt peenetundeline ja teravapilguline, kergesti suutis taibata nii inimesi, esemeid kui ka sündmuseid ja neid erakordse ammendavusega avada. Kogu tema elu ja vaimset tegevust juhib imetlusväärne, oma eesmärgis alati kindlalt teadlik ning mehiselt tugev tahe, mille varal ta kogu oma elujõu pühendab teaduslik-filosoofilisele tööle
mänguhoos veel väledamaks ja miimika innukamaks. Suures plaanis on tema liikumine ja kostüüm kogu etenduse vältel muutumatud, välja arvatud kord, kui Jem mängides koletise maski ette paneb. Ma arvan, et teatud muutumatus ja miimika tagasihoidlikkus ongi need vahendid, millega Mähar enda tegelaskuju loob. Samuti see eelpool mainitud kampsun ja paaripäevane habe. Sellega suudab Mähar enda tegelaskuju kahe põlvkonna vahel balansseerida. Mähari puhul näeme strateegiat, kus näitleja kehastub etenduse jooksul korduvalt ümber ja sunnib vaatajate fantaasia tööle. Kogu oma tinglikkuses on ta see, kes lükkab etenduses käima osa, mis viib vaataja tagasi lapsepõlve ja paneb mõttes koos tegelastega kaasa mängima. Jemi tegelaskuju käivitab kogu lavastuse mängulisuse ja seda juba esimesest hetkest, kui ta rattaga lavale vurab. Nirksilm on aga sassis juustega tüdrukutirts, kellel on seljas heleroheline väikeste
Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine "W"-ga on tehtud ilmselt selleks, et lisada saksapärasust. Wolandis kehastub kogu romaani edasiviiv jõud, tema poolt korraldatud sündmused tingivad erinevate tegelaste kujunemist ja arenemist. Temas kehastub piiratud võimalustega saatana kuju, kes aegade algusest omab vaid õigust tegeleda inimestega otse ja isiklikult neid mõjutades tema eest suuremaid plaane ellu viima (Aadama, Eeva ja õunasöömise lugu). Ka Goethe saatan on selline, kes läheb tegelema probleemiga läbi inimese
endas cakewalk'i tantsurütme ja istandustes levinud banjomängutehnikat. Ka siin on bassi- ja väljendas tahtmatult ka kõigi oma saatusekaaslaste muresid. See rahulolematus ja protest, mis tahes- meloodiarütmi vahel kõikumine, kuid see pole nii sujuv ja elastne kui blues'ipianistide juures, vaid tahtmata on blues'i koostisosaks, kehastub kõige sagedamini lõikavas sarkasmis, kibedas eneseiroonias jämedalt lihtsustatud, stiliseeritudtavalisteks sünkoopideks. Ka ragtimes'is on esikohal euroopa või irvitavas võllahuumoris. Blues on eeskätt kaebelaul, milles kurdetakse igapäevase elu raskusi, muusikale omased jooned alates meloodikast, rütmikast ja harmooniast ning lõpetades palade ebaõnne armastuses ja paljusid muid muresid, millest vaese inimese elus kunagi puudust pole.
sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub justkui kinokülastajaks, vaadates üksteise otsa lükitud kaadreid, millede tegevus kulgeb erinevates keskkondades. Need kaadrid on juba eelnevalt valmis, Unt ei taotle eepilisust, arendust, ulatust aeg-ruumis, igavikulisust. Ent tavatasandi katte all tahab ta siiski universaalset taastekitada, üldkehtivat struktuuri tabada ning sõnastada. Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast
Crescendo 2008) Eesti Muusika Infokeskusest lähtudes iseloomustab Urmas Sisaski muusikat ilmekate tuumikmeloodiate variantne arendus, ekstaatiline rütmivool ja erineva päritoluga rituaalmuusika stiilivõtted, mis toetavad tema loomingus peegelduvaid mütoloogilisi ja religioosseid kujutlusi. 14 ,,Lihtsad ostinatod meenutavad ühtaegu nii eesti runolaulu, samaanirituaale kui ka keskaegset tantsumuusikat. [---] Tema muusikas kehastub arhailine kujutlus inimesest kui looduse ja universumiterviku osakesest." Sisaski loomingut leiab erinevatelt kogumikelt ning aastatel 1987-2002 on ta välja andnud ka 12 helisalvestust. Noodikirjastuskoostööd teeb helilooja peamiselt kirjastusega Edition 49, samuti kirjastustega ERES, Alcanto ja Warner Music. (EAAB 2007; EMIK 2009) 2.2. Kirjandus Urmas Sisask on oma kujunemisaastatel kätt proovinud ka kirjanduse vallas. Nimelt köitsid teda
nähe, katsuda jne , kuid see pole veel kõik. Tuleb eristada tõelist ja mittetõelist olemist. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki ega hävi. Meelelises maailmas toimub aga pidev muutumine - tekkimine, hävimine. Meeleline maailm on mittetõeline olemine. Tõeline on tema arvates ideede maailm. Ideed tekivad ühekorraga, nad ei muutu, ei hävi. Igal asjal ja nähtusel, ka inimesel, on oma idee. Inimene võib surra, kuid inimese idee jääb püsima. Just tänu sellele, et idee kehastub, on vaja .. igal inimesel on oma idee. Ideede maailm on tunnetamatu ja selgitab seda koopamüüdiga. Asjad ja inimesed on oma ideede kahvatud koopiad, mida rohkem ta oma ideega sarnaneb, seda täiuslikum ta on. Selleks et idee kehastuks mateeriaks, on vaja 1) ideed; 2) mateeriat; 3) jumala ehk demiurgi abi. Platoni tunnetusõpetus Ka Platon arvas, et kõik teadmised on sünnist saadik inimese hinges olemas. Kõik inimeste hinged luuakse ühekorraga ja iga tähe peal on üks hing
Kooli lõpetanud teismelised on õppinud südameheadust, mõtte, südame ja käte kooskõla. Seepärast on Sathya Sai koolide õpikud Euroopa koolide omadega võrreldes lapsekesksed ja inimheadust sisendavad. Meile toonitati korduvalt, et Tai laste koolikottides on nende maa saatus." Õpetaja "Õpetaja roll idamaade kultuuris erineb oluliselt lääne omast. Õpetaja pole seal lihtsalt koostööpartner või klienditeenindaja, nagu meil on moes ütelda, vaid inimene, kelles kehastub tarkus. Seepärast on Tai koolis õpetajate päeva puhul lääne kultuurile täiesti alandamisena näiv tava: kooli helesinise põrandaga saalis õpetajatele lilli viies liigutakse põlvedel ühe õpetaja juurest teise juurde. See on kummardamine tarkuse ees, mida õpetaja kehastab. "Sa oled mu jaoks jumal," lausus üks tüdruk, kui koolist ära hakkasin tulema. Ta kallistas mind nii kõvasti, et mul tulid pisarad silma.
annaabi.ee 
