BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL (0)

BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL
Üldine taust:
Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”.
Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet.
Euroopa riikides valitses monarhia . (kuningad)
Laastavad kodusõjad.
Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu.
Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma).
Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem).
Tähelepanu oli tunnetel.
Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu.
Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv.
Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu.
Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene).
Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest.
Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse.
Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA LOPERGUNE PÄRL.
Oli eelkõige kuningate ja ülikute kunst .
Barokk: pidulik, toretsev ja uhke.
Barokkmuusika üldiseloomustus
Kõige kaalukam muutus kompositsioonimuusikas-

• Valitsevad duur-ja moll- helilaadid
  
• Kõik hääled võrdsed ja iseseisvad monoodia
  

Monoodia - väljendusrikkus on peamiselt ühes hääles e meloodias, teistel häältel vaid saate roll ( Meloodia tuli polüfoonia asemel)
Basso continuo - barokkajastule iseloomulik meloodia saade ehk generaalbass / nummerdatud bass

• Seda mängitakse pillirühmaga, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli
  

• Bassipill (tšello, fagott)
  
• Harmooniapill ( klavessiin , orel , lauto ) improviseerib katkematule bassimeloodiale harmooniat
  

Kapell - instrumentaalansambel, koor (väike palveruum)
Õukonnamuusikutel ülesandeks sai esinemine külalistele.
Tähtsaks sai esituse efektne virtuoossus ja omanäolisus.
Vokaalmuusika kõrvale kerkis 17.saj iseseisva ja olulisena instrumentaalmuusika.
18.saj paljud pillikoosseisud paisusid orkestriteks.
Vokaalmuusika
Polüfoonilises laulus on muusika ja luule teravas vastuolus:

• Muusika domineeris luulet
  
• Sõnadest raske aru saada
  
• Muusika moonutab teksti loomulikku rütmi
  
• Kõla põhjustab sõnade mõttetut kordust
  

17. saj algul tuli instrumentaalsaatega soololaul

• Armastatud saatepill lauto
  
• Jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti
  

Aaria - soololaul, mida lauldi lauto, basso continuo pillirühma või ansambli saatel (17.saj arenes välja madrigalist)
Aaria - emotsiooni edastus
Retsitatiiv - kõnelaul, mis eelnes aariale ja viis vajadusel tegevust edasi
Vokaalinstrumentaalsuurvormid:

• Kantaat (itaalia keeles cantata e laulma)
  
• Oratoorium
  
• Passioon
  
• Ooper
  

Kantaat
Üks tähtsamaid kammermuusika zanre.
17.saj algul oli kammerkantaat lihtsalt pikem/arenenum aaria või duett basso continuo saatel.
17.saj arenes see kahe-kolme aaria ja retsitatiiviga teoseks.
Algul kirjutati vaid ühele solistile ja teda saatvale ansamblile .
Tuntumad kantaatide loojad :

• Georg Friedrich Händel
  
• Johann Sebastian Bach
  
• Alessandro Scarlatti
  

Kirikukantaat - suurema kooseisu ja keerukama ülesehitusega (kujunes 17.saj Saksamaal)

• Tekstid võeti piiblist
  
• Need loodi juba ühele või mitmele solistile, kellele võidi lisada koorirühm.
  

! Kirikukantaadist sai luteriku kiriku jumalateenistuse oluline muusikaline osa.
Kirikukantaate lõi põhiliselt Johann Sebastian Bach.
Oratoorium
! Ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta.
Sündis Roomas ja pärineb sõnast oratorio e palvesaal.
Eelkäijaks liturgilise draama sajandite vanune traditsioon.
Tekst ladina- või itaaliakeelne. (erandina Händeli oratoorium)
Jutustaja - keskne tegelane, kes annab edasi põhilise osa sisust.
Loo tegelased - teised solistid , kes esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. (aariaid)
Sündmustes osalevat ja kommenteerivat rahvast kehastub koor.
Inglismaal ja Itaalias: kontsert ettekanded
Saksamaal: kiriku zanr
Tuntuim oratooriumi looja on Georg Friedrich Händel.
Saksamaa kiriku oratooriumi ja passiooni alusepanijaks oli Heinrich Schütz (1585 - 1672), keda peeti 17.saj saksa suurimaks muusikuks.
Passioon ehk Jeesuse kannatuslugu
Tekst võetud Uue Testamendi evangeeliumitest (Matteuse, Markuse, Luuka, Johannese)
Passioon on oratooriumi tähtsaim alaliik.

• Sageli keskseks tenor- solist ehk evangelisti jutustav retsitatiiv, millele lisanduvad loo tegelaste (nt Jeesuse või Peetruse) otsekõned samuti retsitatiivses laadis.
  
• Suur tähtsus kooril - laulab rahvahulga osi, mis on kannatusloos väga olulisel kohal.
  

Tuntuimad passiooni loojad:

• Heinrich Schütz
  
• J. S. Bach
  

Pillid :
Viiuli esilekerkimine soolo - ja ansamblipilliks on üks 17.saj suurimaid muutuseid.
Viiulile hakati looma väga virtuoosseid teoseid.
! 17.saj sai viiulist kammeransambli ja orkestri peamine meloodiapill.
Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimestrite koolkonnaga Cremonas:

• Meister Nicolo Amati, õpilaste Andreas Guarneri ja Antonio Stradivari käeall kujunes viiulite klassikaline kuju ja ehitus.
  
• Nende viiulid kuuluvad aegade kõrgeimalt hinnatud instrumentide hulka.
  
• Viiulite erilise ja kauni kõla saladus on siiani avastamata OMG
  

Viola di gamba - tsello otsene eelkäija ja tunti ka virtuoosse soolopillina
Oboe - puhkpillide meloodiapill, mis mängis orkestris sageli viiuliga unisoonis, andes viiulile sära juurde
Fagott - basspill
Plokkflööt - väga tuntud meloodiapill kammermuusikas
Klavessiin - väga mitmekülgne roll - soolopill ja oluline harmooniapill
Kodus mängiti positatiivorelit ja klavikordi.
Instrumentaalansamblid nt:

• Barokktrio (2 meloodiapilli + basso continuo)
  
• Itaalia orkester - ülesanne mängida õukondades nt vastuvõtud, ballid, õukonnateatrid
  

Instrumentaalmuusika, kui eraldi seisev üksus:
Sonaat - pilliansamblile loodud instrumentaalteos
Arcangelo Corelli - parimaid keelpillisonaatide loojaid (pmst sonaadi isa nagu…)
Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile
Contserto grosso (kontserdi erivorm)

• Barokktriole lisatakse suurem ansambel
  

• Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades
  

Loojad:

• Arcangelo Corelli
  
• Antonio Vivaldi
  
• G. F. Händel
  
• J. S. Bach
  

Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike
Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja. (Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel )
Tähtsamad instrumentaalvormid:
Fuuga - polüfoonia (mitmehäälsuse) raskeim vorm
Perlüüd ja tokaata - fuuga sissejuhatavad palad
Suur fuugade looja J. S. Bach.
Süit - järgnevus, korrapärane rida

• Erinevates karakteris tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel.
  
• Tantsusüit, mis on tuntud peamiselt saksa muusikast.
  

Tantsusüidi osad:

• Allemande - rahulik Saksa sammtants
  
• Courante - kiire Prantsuse hüppetants
  
• Sarabande - aeglane pidulik Hispaania tants
  
• Gigue - kiire Šoti meremeeste hüppetants
  

Tuntumad autorid J.S. Bach ja G.F. Händel.
Ooper ja ballett
Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale
Libreto - tekst
Näitlemine , tants, lavakujundus
Keskaeg - Ooperi aluseks olid liturgilised draamad ja müsteeriumid.
Renessanss - Itaalias lavastati mütoloogilise sisuga intermeediume
- Prantsuse ooperi eelkäija - õukonnaballet
Pr. ballett-ooperi looja barokis:
Jean Baptiste Lully (“Kodanlasest aadlimees”)
- Inglismaal valmistasid ooperikunsti ette õukondlikud maskietendused
Tuntuim Inglise baroki ooperihelilooja:
Henry Purcell (“Dido ja Aeneas”)
Rondo - ringmängu vorm (ABACADA…)
Ooperi idee sündis Itaalias Firenzes.
Firenze Camerata - vanakreeka kultuurist huvitatud aadlike rühmitus
Esimesed ooperid nimetati muusikaliseks draamaks ehk drama per musica.
Esimene teadaolev ooper “Daphne” - Jacopo Peri (1597)
Peri teine ooper “Eurydike” on säilinud (1600)
Esimene suur ooperihelilooja:
Claudio Monteverdi (1567-1643)

• “ Orpheus ” - esimene terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga OOPER!!!!!!!!!!
  

Veneetsia - kujunes ooperikeskuseks 17. sajandil
Teatro San Cassiano - esimene avalik ooperiteater (1637)
Ajaloolise või mütoloogilise sisuga ooperis oli palju tegelasi, aga koori, tantsijaid ja orkestrit oli vähe, sest no dinero
Vaheajal etendati intermeediumeid - koomilise sisuga vahepalu (ei pruugi kokku minna ooperiga)
17. saj lõpul kujunes Napoli ooperi-koolkond, mille stiil valitses 18. saj igal pool
Ideaaliks oli kõrge laulukultuur - bel canto
Nais- ja meespeategelane - prima donna ja prima uomo
Hakati tootma massiliselt kastraatlauljaid.
Farinelli-kuulsaim kastraatlaulja
Kastraatlauljad on pärit Hispaaniast
Napoli koolkonnas oli näitlemine tagaplaanil.
Tõsine ooper - opera seria
Koomiline ooper - opera buffa
Suurim ooperihelilooja barokis:
Georg Friedrich Händel
Tema teosed:
Ooperid, ~45: “ Julius Caesar”, “Rinaldo”, “Rodelinda”
Oratooriumid, 28: “Messias”, “Saul ja Saalomon”