August
Gaililt „ Leegitsev süda“
„Leegitsev
süda“ on raamat, mida võiksid lugeda igas vanuses olevad
inimesed. Noortele annab see teos suurepärase ettekujutuse elust,
mida elasid meie esivanemad . Vanematele inimestele, aga see-eest toob
mälestused mõõdunud ajast. Küll aga sobiks see raamat eriti
lugeda isikutel, kes mõistavad kunsti ja elu vahelist suhet, sest
teose kohta on õeldud sellised laused : „Romaan
“Leegitsev süda” on pühendatud elu ja kunsti suhetele. See on
Kuressaare Põhikool Toomas Nipernaadi Referaat Koostas: Filipp-Georg Uus Kuressaare 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse,
Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus.
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd".............................................................................................
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...........................................................................
(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango",
Rühmitus lagunes loogilistel põhjustel: 1) Esimene Maaillma Sõda 2) Juhid pidid olema paguluses 3) Rühma juhid kujunesid iseseisvateks 3 album sisaldab:Prantsuse sümbolistide luulet Ch Baudelaire ,,Raibe". Johannes Randvere ,,Ruth"- esseeliklühi romaan. Kujutb kirjeldust ideaalsest naisest Siuru- (1917- 1920)- Logo- linnu tiibadega inimene. Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema:
4) hõbedane ajajärk (1.-2. saj pKr) peamiselt tragöödia ja filosoofiline proosa (Seneca), satiir (Petronius), ajalooproosa (Tacitus) 5) hiline impeeriumi periood kuni keskajani ladinakeelne kirjandus kestab edasi eelkõige kristliku kirjandusena August Gailit (1891-1960) sündis Tartumaal lätlasest puuseppa perekonda. Gailiti ema oli pärit saksastunud eestalste perekonnast. Kodus suheldi läti keeles, vanavanematega saksa keeles, kuid perekond oskas ka eesti keelt. Koolis suutis August omandada vene keele noor poiss valdas soravalt nelja keelt. Pereisa Gailit rändab oma elukutse tõttu palju ning harvad pole juhud, mil pojadki kaasa võetakse. 1899 astub August Valga kihelkonnakooli ning seejärel Valga linnakooli, kuid poisi haridustee jääb poolikuks. 1905-1907 käib Tartu linnakoolis, kuid ei lõpeta ka seda. Siiski jääb elama Tartusse ning õpib iseseisvalt, eratundides. Tal on huvi kirjanduse ning ajakirjanduse vastu. Teeb algust ka loometegevusega
Kõik kommentaarid