Elmar Kits (0)

Sarnased õppematerjalid

40

pdf

Eesti kunstiajalugu 18. sajand kuni 1990ndad

aastate laad, mis omandas lisaks esteetilisele ka poliitilise tähenduse. Siiski olid kunstnike mõtted ja meeleolud teistsugused kui varem, Eesti maa ja rahva saatus paistis masendavana, kui mitte lausa meeleheitlikuna. Teisalt olid katkenud 1940. aastal sidemed Läänemaailmaga ja Eesti jäi täielikult äralõigatuks demokraatlike maade kunsti arengust ligi paarikümneks aastaks. Kõige veenvamalt suutsid ajastu süngust väljendada maalilist ilu reetmata Johannes Greenberg, Elmar Kits ja Endel Kõks. Mõned kunstnikud keskendusid täätava eestlase kujutamisele, nagu nähes selles rahva püsimajäämise tagatist - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu ja Richard Uutmaa. Joonis ..... Johannes Greenberg "Melanhoolia" ja Johannes Võerahansu "Külaeided vestlemas" 1941 Saksa okupatsiooni ajal oli õitsenga ka eesti graafikas. Mitmed Eduard Viiralti graafilised lehed muutusid suure üldistusjõuga sümboliteks väljendades ajastu ärevust ja traagikat, aga ka usku Eesti

Kunstiajalugu

15

odp

Henn Roode

Sellepärast on tema maalid täis sügavat mõtet ning tekib tahtmine Henn Roode. 1969-1970. Perekoona arhiiv mõelda nende üle", -- ütleb Kädi Talvoja.  Roode õppis aastail 1944-47 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits), kus oli säilinud veel Pallase vaim ja huvi moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu. Seejärel õppis ta ühe semestri Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis (õppejõud Johannes Võerahansu ja Lepo Mikko). Autoportree. 1968 1949. aastal ta arreteeriti koos rühma üliõpilastega (Esther

Kultuur

54

docx

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ

SOTSIALISTLIK REALISM EESTI KUNSTIS Esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatel: ● Tallinnas tegutses Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartus Kõrgem Kunstikool Pallas; ● Iseseisvat loomingulist tegevust oli alustamas lootust andvate andekate kunstnike põlvkond, kes oli saanud kunstihariduse kodumaal. Adamson Eric: Natürmort viiuli ja vestiga Suvel Elmar Kits: Figuur tooli ja lilledega Vana aednik Kunstiteoste arutelu EN Kunstnike Liidus Tallinnas (Pallase lõputöö) Konversatsioonid idiootidega V.I.Lenin ● Maal meenutab oma kompositsioonilt vene ikooni, vihjates sellega Lenini isiku jumalustamisele NSVLiidus; ● Keskel “pühak” ja ümberväikeste kaadritena pildid tema elust ja tegudest. Uus võim, uued tuuled:

Kultuur

24

pptx

10 kunstiteost, mis mõjutasid maailmakultuuri 20.sajandil

1951-1960.a. kunstiteosed. Eerik Haamer (1908-1994) o Eerik Haamer oli eesti maalikunstnik. o Lõpetas 1926 Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja õppis tulevaseks kunstnikuks 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. o 1930.a. astus Kõrgemasse Kunstikooli Pallas, kus oli järgnevad viis aastat Nikolai Triigi õpilane. "Pime" "Perekond vees" 1961-1970.a. kunstiteosed. Elmar Kits (1913-1972) o Elmar Kits sündis 1913. aastal Tartus ja oli eesti maalikunstnik. o Õppis Koruste külakoolis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Samuti lõpetas ta Kõrgema Kunstikooli Pallas. o Ta töötas joonistusõpetajana, maaliõppejõuna, monumentaalmaali kateedri juhatajana ning alates 1949.a. tegutses ta vabakutselise kunstnikuna. Rõdul (1966) Kompositsioon musta punasega Abstraktne (1968) 1971-1980.a. kunstiteosed.

Kunstiõpetus

21

odp

Kunstiajalugu: Eesti kunst 1940 - 1955 (Powerpoint)

 TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi. Eesti loodust, lilli ja inimesi maaliti ilusate värvitoonidega just nagu trotsides ümbritsevat maailma. Teostest võis tihti välja lugeda ängistust ja kurbust. Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Isikupära suruti maha ja järeldama pidi realismi nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad.  MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944  GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan

Kunstiajalugu

14

doc

Heino Eller (1887-1970 )

Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaveriteosed.......................................

Muusikaajalugu

5

doc

Kokkuvõte kirjanduse tööks

Kordamine kirjanduse tööks Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · 23. aug 1939 Molotov - Ribbentropi pakt · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda) Kirjandus jagunes 3-ks: · Välis-Eesti kirjandus(pagulaskirjandus) · Kodu-Eesti kirjandus · Tagalakultuur Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 1944­1990. Põgenema sundis hirm vägivalla ja repressioonide ees. Lahkus 1/3 eesti kirjanikkonnast. Eestist põgenes u 80000 inimest. Põgeneti Rootsi, Saksamaale, Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale, Austraaliasse. Põgenejate hulgas olid A. Mälk, M. Under, H. Visnapuu, B. Kangro, G. Helbemäe, K. Ristikivi jpt. Rootsi linnas Lund moodustasid põgenenud Eesti kirjanikud 1951 a. E

Kirjandus

8

pdf

Johannes Semper

Kärdla Põhikool Johannes Semper Referaat Koostas: Markus Vaht 6a Klass Juhendas; Tiia Palmiste Kärdla 2017 Sisukord SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 JOHANNES SEMPER ...............................................................................................................4 Elulugu ...................................................................................................................................4 Looming .................................................................................................................................5 Armukadedus .........................................................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................

Kirjandus - 7. klass

Meedia

Kommentaarid (0)