Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Religoonide mõjud toitumiskavadele (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

RELIGIOONIDE MÕJUD TOITUMISKAVADELE.
RELIGIOONID
SÖÖVAD
EI SÖÖ
HINDUISM
TAIMETOIDUD- riis , mais, läätsed ja kaunviljad , käkid madalasordilisest jahust, köögiviljad .
Piimatooted -kohupiim ja jogurt .
Jogurtis marineeritud kanapoegi.taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima.
Riis kanaga on põhitoiduks suvel kui ka talvel.taimetoitlaste põhitoiduaineks on paprika , viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis. Levinud on ka riisijahust pannkoogid -dosu`d ja riisiklimbid-idli´d. Kaun - ja köögiviljadest keedetud pilaff, millele lisatakse veidi taimeõli. Köögivilja-, kaunvilja-, katuli-, lambaliha-, linnu- ja kalaroogi serveeritakse reeglina mitmesuguste maitseainetega. Puuviljad , kõrvitsad. Joogiks kasutatakse sidrunimahla ja vee jooki nimega- nimbu pantš- mangomahla. Tavaliselt pakutakse lõunasöögi järel vett, harvemini teed või kohvi. Lehma võivad süüa need kellel midagi muud pole süüa.
Veise ja teistest sarvloomadest liha söömine on keelatud, kaasa arvatud sealiha- pole lubatud süüa religioonsetel kui ka vanaaegsete tavade kohaselt. Ei söö sibulat ja küüslauku.
Tomatitest ja peedist keelduvad nad punase vävuse tõttu. Lõuna ajal ei ole kombeks juua õlut, veini ja teisi alkohoolseid jooke .
BUDISM
Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte elusolendeid alla neelata.küüslauku, sibulat, murulauku, rohelist-ja šalottsibulat näeb munkade taldrikuil harva.
Vältivad igasugust liha söömist- kuna nad arvavad et inimene kehastub looma. Tapetakse ainult söömise eesmärgil. Kokk ei tohi kasutada kõiki juurvilju, sest usutakse, et mõned neist mõjutaksid munkasid „ebasündsal” viisil. Menüüst puuduvad ka alkohol ja meelemürgid .
JUDAISM
Süüa võib härja -, lamba-, kitse -, hirve-,gaselli-, põdra-, kaljukitse -, antiloobi-, metslamba-, metskitse-”ja kõikide nende lojuste liha, kellel on sõbrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad ; kes lojustest mäletseb mälu”. Vees elavaid võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused . Palmikleib, täitetud kala. Lindudest on lubatud kodulinnud nagu kanad, pardid , haned ja kalkunid . Matsa.
Ke.elatud süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. On keelatud kasutada toiduks verd. Koššertoit- toit, mis on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Vees olevaid elavaid loomi ei tohi süüa kellel ei ole uimi ja soomuseid.
Lindudest ei või süüa kotkast ,lamabakotkast, , musta raisakotkast, igat liiki kaarnaid, harksabakulli, igat liiki raudkulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, öökulli, puguhane, raisakulli, kormorani, toonekurge, haigrut(kõiki liiki), vainukägu ja nahkhiirt. Ei tohi süüa piima- ja lihatoite koos.
ISLAM
Reeglina söövad nad ainult islami rituaali kohaselt tapetud loomade liha. Pakkuda võib lihata roogi näiteks kala. Juuakse mahla ja teed.
Ei joo alkoholi ega söö sealiha või vere baasil valmistatud toitu. Paastu ajal loobutakse söögist ja joogist. Keelatud on süüa ka asju mis meenutavad siga, nagu searasv ja želatiin.
KRISTLUS
Juuakse alkoholi. Lelib ( armulaual on eriline armulaualeib- oblaat ) sümboliseerib kristuse ihu. Leiva murdmine ja jagamine on kokkukuuluvuse märk(nt jeesus jüngritele püha õhtusöömaajal). Hapendamata leib on puhastumise ja paasapühade ohvri sümbol. Vein sümboliseerib kristuse lunastavat verd.
Kolmapäeval ja reedesel päeval ei sööda piima-, liha- ja munatoite. Ei kasutata toite verest .
Konfutsianism ( budaism )
Riis , liiga katki lõigatud lihast ei öeldud ära. Liha võis roas olla palju. Veini juues ei tundud piiranguid. Toidu peale raputati ingverit. Vürtslike ohvritalitluse liha söödi enne ööd ära.
Ei söödud hapuks või halvaks läinud riisi, roiskunud kala ja lehkavat liha. Ei söödud hallitatud toite. Ei söödud toite mis ei ole aastaajale kohane. Kui roog lõigati valesti lahti ei söödud seda. Rooga ei tohtinud vale kastmega serveerida , seda ei söödud kui oli vale kaste juures. Liha ei tohtinud matta riisi hingust.ostetud liha ja kuivatatud liha ei tarvitatud. Ei söödud ülemäära. Üle kolme päeva hoitud liha ei söödud.

Religoonide mõjud toitumiskavadele #1 Religoonide mõjud toitumiskavadele #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor grete paarand Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Toidukultuurid

Judaism ja kossertoit ­ Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi: Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom ­ sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, haigruid, vainukäg

Toitumise alused
thumbnail
8
odt

Kultuurilugu

Kultuurilugu Eesti talupoeg sõi lihtsalt valmistatud toitu ja ikka nendest toiduainetest, mida ta ise kasvatas. Eestlase toit oli vähese vürtsiga, tangainete ja leiva kesine. Liha oli pigem maiuspala, mida söödi pigem sügisel ja talvel. Eestlase põhine toiduaine on vili. Jahu toodetest oli leib nii keskne, et sellest kujunes kogu elatus ja võrdkuju. Leib muutus toidu ja heaolu sümboliks. Leib oli ümbritsetud austusega. Maha kukkunud leivale anti suud. Varasemates sajanditel kus toitu jätkus vähem. Oldi ka oma kõhu täitmisel kasin. Eestlane hoidis kokku ikka oma kõhu arvelt. Häid palu maitsti, neist ei söödud kunagi kõhtu täis. Viimase pooleteisa sajandi jooksul on igapäevaseks söögiks lahutamatuks kaaslaseks kartul. Kuid kestseks jäi siiski leib, piim, kaunviljad, liha, tangud ja jahu. Toidu valmistamine möödunud pooleteisa sajandi jooksul on väga muutunud. Toidu maitse määrab suuresti toidu valmistamine. Sooja toitu valmistati peamiselt rehetoa ahju kold

Kultuur
thumbnail
36
odp

Usud ja Toidukultuur

Usundite mõju toidukultuuril Juhendaja: Marge Leimann Koostas: Gristi Adrat Rühm: TTP-10 Judaism ja Kossertoit Uskilikud juudi kogu elu on allutatud usundilis- rituaalsetele ettekirjutustele ja keeldudele. Need puudutavad: toitu rõivaid,päevareziimi, palveid, pühade pühitsemist, näitavad, millal mida võib teha ja mida mitte. Süüa tohib ainult kossertoitu, mis on lubatud juudi seaduse e halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele. Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Paasapüha Pesah e paasapüha (märtsis-aprillis, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiir

Kultuurilugu
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun