Kuristik Rukkis kokkuvõte (0)

Kuristik Rukkis
1. Kirjuta teosest välja 5 tsitaati (samas sõnastuses lause; mida autor on tabavalt öelnud ), mis Sulle meeldisid ja põhjenda , kuidas neist aru saad või milliseid mõtteseoseis tekitavad. Märgi juurde ka lehekülg!!!
2. Kirjura lühike ülevaade sündmustest.
3. Missuguseid probleeme kajastab teos?
4. Kirjelda teose peategelasi (välimus, iseloom ja käitumine, tõekspidamised , suhtumine teistesse).
5. Kas teose käigus muutub peategelane halvemaks või paremaks (miks ja kuidas, põhjenda)?
6. Kas ja mida autor tahab antud teosega öelda?
7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega.
1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94)
Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring , seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal.
„Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137)
Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
„Minuga on see häda, et mulle meeldib kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam.“ (lk. 157)
Ta arust oli maailm huvitav. Teda ei huvitanud haridus , talle meeldis teha seda mida ta ise tahtis teha. Ta oli ise ka teelt kõrvale kaldunud (peale seda kui ta vend suri)
"Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk 161)
Kõik püüdsid Holdeniga rääkida jne... aga Holden ei soovinud rääkida ta oli nagu omas vutlaris -kinnine. Ta mõne õpetajaga rääkis vahel, aga see oli ka kõik. Ta oli klassi erak.
Inimesed arvavad alati, et nad sind päris läbi näevad. Mulle on see üks kama kõik, ainult et mõnikord tüütab ära, kui mind aina õpetatakse, et peab käituma vastavalt oma eale. Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin ma palju vanem, kui ma olen - see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi. (lk 14)
Nad teadsid Holdenit ja nägid teda, aga nad ei märkanud... Nad ei märkanud seda mis temaga tegelikult toimus, seda et Holden oli masendunud ja leinas oma venda. Ta igatses teda väga. Ja ükskord kui õpetaja midagi ütles, et ta teab mis Holdenil viga on, siis ta oli hämmingus, et keegi tema kivikõvast väliskestast suutis läbi näha.
2.
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp .). Ja siis ta läheb Mr.Spenceriga kohtuma . Mr Spencer on haige ja Holden kahetseb et läks. Nad arutasid Holdeni suhtumist kooliga, et miks ta välja visati.. Siis läheb ta internaati tagasi ja hakkab raamatut lugema. Siis tuleb Robert Ackley , kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti. Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub . Stradlater hakkab välja minema ja Holden läheb kaasa.
Siis tahab Stradlater et Holden ta kirjandi ära teeks . Pika veenmisega saab ta Holdeni nõusse. Ja ta hakkab kirjutama oma venna pesapalli kindast luuletusi.(suri 1946 valgeveresusse)
Siis tuleb Stradlater koju ja näeb millest Holden ta kirjandi kirjutas ja saab pahaseks. Rebib paberi puruks ja hakkab suitsetama. Nad kaklevad.
Holden otsustas et sõidab New Yorki ja kohtab seal ühte oma klassivenna ema.
Hotellis pakub liftimees talle lõbutüdrukuid. Talle pressiti neid peale, ja ta ei saanud keelduda. Kui tüdrukud kohale jõudsid siis ta saatis nad lihtsalt minema.
Siis hakkas Holden oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii alati kui on masendunud). Hiljem läks ta Sallyga kokku saama.
Holden läks kuskile baari, kus ta ennast täis jõi ja siis läks telefoniputkasse Sallyle ja Janele helistama .
Ta hiilis tagasi oma korteri juurde ja läks Phoebe tuppa ja luges ta päevikut. Siis ärkas ta õde üles ja nad vestlesid. Phoebe sai aru, et Holden visati koolist välja. Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile.
Ta läks Antolinile külla ja Antolini lubas tal sinna jääda. Kui Holden öösel ärkas siis tundis et Antolini silitas ta pead. Holden jooksis sealt minema, kuna arvas et see on vale.
Siis sai ta pargis oma õega kokku. Ta õde oli nõus temaga koos ära minema .
Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi
koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.
3. Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu kõige nähtavamaks probleemiks on nooruki mäss maailmakorra, täiskasvanute ja elulaadi vastu, kuid peategelane otseselt ei tegele selle probleemiga vaid hoopis püüab seda vältida, sooviga põgeneda suurlinnast, hoiduda rääkimast pealiskaudseid jutte ning eemalduda ühiskonnast. Holdeni mõlemad õpetajad kuid ka ta õde hoiatavad, et kui ta endale mingit eesmärki ei sea, langeb ta kuristikku, kust ta enam välja pääseda ei suuda. Raamatu pealkiri tuleb Holdeni soovunelmast olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Ühelt poolt kehastub siin omakasupüüdmatu teenimise ideaal, milles Holden näeb elu mõtet, samuti soov, et säiliks lapselik siirus ja sundimatus.
4.
Holden Caulfield – Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest . Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles](õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist . Kohati sarkastiline . Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi . Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka kino ega eriti ka teatrit?). Pidas oluliseks lapselikku siirust ning ei sallinud rikutust (roppused, kuid kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid , isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme.
Phoebe – Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea . Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja . Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline)
Allie – Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne ; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma.
Ackley – Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega . Saamatu ; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik ; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust.
Stradlater – Holdeni toakaaslane , kes tema sõnul oli „ liiderlik kretiin“, uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu.
Jane – Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti.
Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev.
Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi lugeda.
Raamatus on ka mainitud Holdeni vanem vend D.B., kes töötab Hollywoodis näitekirjanikuna ning vanemad. Isa oli tal advokaadifirmas tööl ning ema oli Allie surmast saadik kodune, kuna polnud sellest ikka veel üle saanud.
5.
Teose lõpuks viivad ta vanemad poja psühhoterapeudi juurde, nimelt peab Holden lõpuks minema ravile psühhiaatriahaiglasse. Ta viibib aasta aega seal asutuses ning tunnistab , et tunneb puudust kõikidest, kellega jutustanud oli. Sügisel ootab teda ees uus kool ning ta ei tea mida sellest oodata. Arvan, et ta muutus leplikumaks ning sallivamaks mingil määral ning seetõttu ei vihka ta enam kooli, õpilasi ega täiskasvanuid inimesi, seega arvan, et ta on mõistlikumaks inimeseks muutunud. Ta saab rohkem aru, mis on õige.
6.
Minu arvates tahtis autor selle teosega õelda, et oma ümber olevaid inimesi tuleb rohkem märgata ja tegeleda nende probleemidega. Kuristik Rukkises oli kirjeldatud omamoodi Holdeni appikarje. Ta otseselt ei õelnud midagi, aga ta tundis et keegi ei hooli temast ja et teised on kõik nii ükskõiksed ja vastikud.
7. Sinu arvamus: miks loeksid või ei loeks sellist teost ning kas soovitaksid teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega.
Mulle väga meeldis raamat, kuna see kajastab ka praeguse ajastu probleeme ja eluolu. Soovitaksin küll seda teistele lugemiseks, et aru saada ka nendest inimestest, kes paistavad tugevad ja kindlad, aga tegelikult on nad väga haprad ja iga sõna võib nad kildudeks rebida.