Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mees La Manchast (0)

1 Hindamata
Punktid

Rocca al Mare Kool
Jaan Erik Lepp
5.a
Mees La Manchast
Retsensioon
Tallinn 2012
Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00.
Helilooja : Mitch Leigh.
Lavastaja : Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana.
Dirigent : Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent.
Cervantes /Don Quijote :Rene Soom ja Priit Volmer
Sancho Panza /Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark
Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut. Seal veetakse ta kaasvangide libakohtu ette (vangid tahvad tema asju) ning ta esitab oma kaitsekõne paroodiana. Ta kehastub grimmi abil Don Quijoteks, kes arvab , et ta on rüütel ja muudab maailma paremaks võideldes kurjusega. Teisi osasid kehastavad kaasvangid.
Muusika oli sügavmõtteline, kohati mõtlema panev ning kurb. Mulle muusika meeldis, kuna see sobis kkokku loo stiiliga.
Kõige rohkem meeldis mulle Sancho Panza, kuna teda mängis Ago Anderson. Ago Anderson on mu lemmik Eesti näitleja .
Dirigenti ma ei märganud, kuid orkestri tööga jäin rahule. Nad mängisid väga hästi ning mõned laulud jäid isegi kummitama . Orkester sobis väga hästi muusika stiiliga kokku. Muusika oli mõtlemapanev ja orkester mängis madalalt.
Kõige põnevam oli libakohtu. Ma ei tea täpselt miks, aga see vanglaelu ja vangide mõtted tekitasid suurt põnevust.
Etenduse lavakujundus oli väga hästi läbi mõeldud. Näiteks ruudukujulisi blokke kasutati nii õlletünnina, vanglamüürina kui ka toolina. Minu arvates oli lavastaja väga head tööd teinud ja rekvisiite mitmekülgselt ära kasutanud.
Kostüümid olid väga värvilised ning nendega oli palju vaeva nähtud. Enamikul näitlejatel oli korraga mitu kostüümi seljas , nad võtsid pealmise kostüümi vahepeal ära ja panid pärast peale tagasi.
Valgusefektid olid väga head. Ma nägin tohutult palju prožektoreid. Mõlema rõdu peal oli 2 meest prožektoriga ning nendest prožektoritest tuli peenike kiir, mille värv iga natukese aja tagant muutus. Vahepeal oli sinine teine kord, aga teine kord hoopis kollane. Lava oli valgustatud väga heledalt ja saal tume. See jättis väga hea mulje.
Mina poleks etenduses midagi muutnud.
Etendus jättis hea üldmulje ning oli tore vaadata. See etendus oli täiskasvanutele mõeldud, sest stsenaarium oli väga keeruline ning mõnest kohast ma väga aru ei saanudki. Vaatused oleksid võinud olla võrdsemad, sest esimene vaatus oli 1 tund ja 30 minutit ning teine alla tunni. Mul jäid kondid kangeks nii pikast istumisest ühe koha peal.
3
Mees La Manchast #1 Mees La Manchast #2 Mees La Manchast #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanhhhh Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Retsensioon-La traviata
5
docx

Retsensioon 'La traviata'

Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. Tema hääle kõlavärv oli väga i

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ­ ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile tütar, kelle nimeks pandi Linda. Mõne aja pärast Aliide ja Ingli vanemad jäid kadunuks, õdedel tuli nüüd omapead hakkama saada. Samuti pidi Hans end kui kommunistide vastast kas metsas või majas olevas konkus varjama

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

* Enne kui püha Jeani auks missat teha, oleks kuningas pidanud järele kuulama, kas püha Jean armastabki ladina salme provansi aktsendiga.» «Ainult selleks ongi see missa, et neile Sitsiilia kuninga neetud lauljaile teenistust anda!» karjus sapiselt üks vanaeit akna all oleva rahva seast. «Palun väga, tuhat Pariisi naela * missa eest! Pealegi meie, kalanaised turul, peame seda oma maksudest maksma!» «Vait, vanamoor!» hüüdis tüse ja tähtis mees, kes oma nina kinni hoidis kalamüüjast naise poole pöördudes. «Missa oli väga tarvilik. Või tahate, et kuningas jälle haigeks jääks?» «Hästi öeldud, söör * Gilles Lecornu 3, kuninglik köös-ner!» karjus väike skolaar kapiteeli otsast. Kõik skolaarid tervitasid vaese kuningliku köösneri õnnetut nime naerulaginaga. «Lecornu! Gilles Lecornu!» hüüdsid ühed. «Cornutus et hirsutus,» 4 hüüdis teine. 2 Jehan Veskilt (prants. k.). 3 Sarvekandja (prants. k.).

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun