publiku hulgas, sest publiku hulgas oli ka välismaalasi. See võis tingitud olla sellest, et Vanemuises näidatakse etendust koos soome ja inglisekeelsete subtiitritega või siis sellest , et MaarjaLiis on tuntud ka väljaspool Eestit. Eva Peroni osatäitjaks on MaarjaLiis Ilus, keda võib julgelt pidada Eesti üheks parimaks naislauljaks. Olen näinud ka muusikali " Helisev muusika" , kus MaarjaLiis mängis samuti peaosas. Tema kehastatud Eva meeldis mulle rohkem , kui tema kehastatud Maria. Päris suur roll oli ka Vaiko Eplikul , kes on samuti äärmiselt hea häälega meeslaulja. Muusikalis tegid kaasa veel Lauri Liiv , Aivar Tommingas , Rasmus Kull ja teised. Kokkuvõtes jäin etendusega väga rahule. Osatäitjad olid professionaalsed , kostüümid meeldejäävad , keskmisest värvikamad. Aplaus muusikali lõpus oli suur . Võin julgelt väita , et tegemist oli parima muusikaliga, mida ma näinud olen.
mis lisasid sellele värvi ainult juurde. Muusika hoidis üleval pinge saalis, mis lõppes alles pärast eesriide sulgumist. Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis minu meelest oma rolli ideaalselt. Kuigi võiks kurta tema natuke vaikse lauluhääle üle, ei saa tema kohta rohkem midagi halba öelda. Tema hääl on meeldiv ja lummav. Väga ekstravagantne tegelane oli ka Priit Volmeri kehastatud Adolf Eichmann, kes oli ooperi ,,paha mees". Ta oli suurepärane ja meeldejääv tegelaskuju, kes kehtestas end vaataja silmis. Samuti jättis sügava mulje Jassi Zahharovi kehastatud Saksa ohvitser. Laval toimuv oli väga erinev kõigist varemnähtud ooperitest. Juba algusminutitel tekkis segadus ja mina ei teadnud, mida asjast arvata. Alguses püüdis tähelepanu kohe küünaldega koor ja Wallenbergi nime sosistamine. Väga pilkupüüdev oli ka lava liikuvus ja dekoratsioonid
Ta oli imelaps, kes juba väga noorena kirjutas palju muusikateoseid. Filmi ei jutusta W. A. Mozart ise, vaid sellest räägib Antonio Salieri, kes oli Itaalia kuulus helilooja ja dirigent. Antonio Salieri kadestas Mozarti väga palju. Antonio Salierile ei meeldinud Mozart aga ta sai aru sellest kui geniaalne on tema muusika. Filmis on väga hästi välja toodud see, kuidas ta kadestab Mozartit ja tema muusikat. Salieri oli kõigeks võimeline, et Mozart kõrvaldada oma teelt. Mozarti on kehastatud filmis väga humoorika inimesena ja ta ei talunud solvanguid. Filmist Amadeus jäigi Mozartist kõige enam meelde tema naer. Film Amadeus algab sellega, et Antonio Salieri püüab võtta endalt elu. Ta viiakse haiglasse ja peale seda hullumajja, kus teda tuleb külastama preester. Preester tahab teada, miks ta endalt elu püüdis võtta ja siis hakkabki Salieri rääkima Mozartist ja tema eluloost. Kui keiser Joseph II palub Mozartil kirjutada ooperi, saab ta sellega väga
armastuse olemuse üle erinevatest vaatenurkadest ja tuua publikuni sotsiaalsed probleemid, mis leiavad aset ka tänapäeva ühiskonnas. Osatäitjateks olid Maarja Jakobson, Hannes Prikk, Evald Aavik, Piret Rauk, Kärt Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid ma ei kahtle näitlejate professionaalsuses. Väga hea näitleja mulje jättis mulle Evald Aavik, kes sobis suurepäraselt tema kehastatud isiksusse. Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse
James ründab teda, kuid Edward ja tema pere päästavad Bella. Võrreldes raamatuga on filmis vähem stseene nagu näiteks vereproovide määramine bioloogias, kus Bella ära minestas ja Edward ta arsti juurde viis või siis filmi vaatamine pimedas klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine. Samuti on stseenide järjekorda ja tegevuste asukohta muudetud. Näiteks toimub ,,kui vana sa oled?"- stseen raamatus autos vesteldes, aga filmis hoopis metsas. Robert Pattinsoni kehastatud Edward ja Kristen Stewarti Bella suutsid anda raamatus kajastatud armulugu edasi väga veenvalt ja lummavalt. Soovitan raamatut lugeda neil, kellele meeldib armastus, põnevus ja fantastika. Endale meeldis sisuliselt raamat hulga rohkem, sest filmis oli liiga palju stseene muudetud ja välja jäetud. Birgit Männiste
Seal nad teevad ennast naisteks, et neid ära ei tuntaks ja panevad üksteistele nimeks Josephine ja Geraldine. Nad lähevad tüdrukute tantsugruppi koosseisu ja sõidavad rongiga Floridasse. Reisi ajal kohtavad nad Sugarit. Jerry ja Sugar jäävad kokku igasugustest probleemidest olenemata. Joe ohverdab ennast armastuse nimel ja laseb Sugaril olla õnnelik koos Jerryga. Ta leiab miljonäri, kellega kavatseb ta abielluda. Tegelikult ei ole too rikkur mitte mees vaid naine ning ka Josephine on kehastatud meheks, sellepärast ei ole laste saamine nendele probleemiks. Sugarit kehastab Gerli Padar, keda tuntakse rohkem lauljana, kuid ka muusikalide näitlejana. Mina ei ole teda väga palju laval näitlemas näinud, kuid üldmulje temast oli väga hea. Gerli sulandus oma rolli hästi sisse. Tema tegelaskujul olid omad unistused, nagu meil kõigil. Sugar tahtis saada endale rikast mees, kellel oleks oma jaht. Ta pidas oluliseks rohkem materiaalseid väärtusi. Meestegelastest meeldis mulle
poolest. Üksinda elus rabelevate tegelaste ümber pole kunagi armastavat perekonda, kedagi kellele toetuda. Elu vintsutustega peavad nad iseseisvalt hakkama saama. Tiina Tauraite kujutatud naine leidis, pärast abikaasaga tülitsemist, lohutust vaid võõra mehe käte vahelt. Ka Mirtel Pohla tegelaskuju hülgas oma kallima ning üritas teisega õnnelik olla. Muidugi ei saa siin mainimata jätta Taavi Eelmaa kehastatud sveitserit, kes märkmikusse kõik oma sängivallutused kirja pani. Alati leitakse lohutus järgmisest suhtest. Mitte kunagi perekonnalt, mitte kunagi sõpradelt. Pidevalt otsitakse väljapääsu oma tõelisest elust, midagi millele keskenduda, et eemale pääseda. Üksikema Laura ehk Maarja Jakobson leidis oma väljapääsu seebiooperitest ja väiksest napsust. Meestejuuksur, keda mängis Sulevi Peltola, leidis päikesekiire väikese tüdruku silmadest.
,,Silva"), Mozarti Despina (,,Così fan tutte") ja Teine daam (,,Võluflööt"), Clorinda (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Valencienne (Lehári ,,Lõbus lesk") jpt. Markii de Faublas `d kehastas sedapuhku bariton Renè Soom, kelle etteastega võib üldjoontes rahule jääda, kui jätta seejuures mainimata kohati arusaamatu diktsioon nii dialoogide kui laulunumbrite juures. Tõepoolest, näitlejameisterlikkuse eest saab Soom suured plusspunktid, kuna tema kehastatud Aristide mõjus publikule ääretult loomutruuna ning muheda karakterina. Tema rollide hulgas on Estonias olnud Jevgeni Onegin (Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Don Quijote (Leigh' ,,Mees La Manchast"), ,,Achillas (Händeli ,,Julius Caesar"), Juss (Raadiku ,,Vargamäe tõde ja õigus"), Aristide de Faublas (Ábrahámi ,,Savoy ball"), Edwin ja Boni (Kálmáni ,,Silva Tisenhusen"), Parun Douphal (Verdi ,,La traviata"), Teine külaline ja Ameerika kindral (Tüüri ,,Wallenberg"),
osalahendus tähtsaka etappiks mitte üksi Georg Otsa, vaid kogu eesti muusikateatri arengus. Ka ''Rigoletto'' osatäitmine kujunes suureks saavutuseks. Omanäolisust G. Verdi ooperikangelase tõlgendusel märgiti ära Eesti NSV Teatriühingu 1968/69 aasta hooajapreemiaga. Sama preemia anti Georg Otsale ka järgmisel 1970. aastal Colas Breugnoni osatäitmise eest D. Kabalevski samanimelises ooperis. Verdi kõrval sai teenitult suure menu osaliseks Georg Otsa kehastatud lavakujud Mozarti ooperites. Oma hääle- ja näitlejaomaduste ning intellektiga oli Ots ideaalne Mozarti-laulja. Kui Verdi puhul võime öelda, et ooperikangelase kuju avaneb eelkõige soolonumbrites, siis Mozarti ooperites on karakterite kujundamisel samaväärne rõhk asetatud ansamblistseenidele. Suure loomingulisuse tundlikkusegs suhtus Georgmitte ainult aariatesse ja duettidesses, vaid ka kõikidesse ansamblitesse ja retsitatiividesse
Tema edu ja head suhted riigimees Periklesega äratasid aga kadedust ning ta anti kohtu alla Athen kuju jaoks kasutatud kulla varastamise eest. Ilmselt lahkus ta siis Ateenast ja veetis ülejäänud elu redus Olümpias. Polykleitos Sparta koolkonna tuntuim esindaja. (5. saj e.Kr.). tema tehtud on kuulus "Odakandja", kus kontrapost on täiuslikult lahendatud. Sellega lõi ta kreeka sõdalase-atleedi ideaaltüübi. Selle proportsioonid kujunesid kaanoniks. Hoogne liikuvus on kehastatud oletatava Poseidoni kahemeetrises figuuris (5. saj. e.Kr., säilinud pronksist origiaal) Myron Ateena koolkonnast. Tuntud on tema "Kettaheitja". Myron on teinud ka animalistikat. 4. saj. e.Kr. kutsutakse iluklassikaks. Kaob pidulik rahu, skulptuurid muutuvad emotsionaalsemaks, teemad muutuvad dramaatilisemaks (lahingud, surm). Praxiteles iluklassika parim esindaja Ateena koolkonnast. Lõi esimese naisakti skulptuuri ("Niiluse Aphrodite"). Loonud kauneid noore inikehaga jumalaid
saanud. Näitlejate juures meeldis enim see, kuidas nad oma teksti siiralt ja tundeküllaselt edastasid.Etenduses oli kokku neil näitlejat: Guido Kangur, Riho Kütsar, Elina Reinold ja Aarne Mägi. Etlejad suudsid luua õige meeleolu 20. sajandi Ameerikast. Väga sügava mulje jättis Guido Kangur, sest tema pärast jäi mulje nagu oleks tegu komöödiaga, kuna temas oli peidus palju erinevaid külgi, millega ta üllatas.Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik, kaval, sõbralik, kergesti solvuv.See kõik tegi ta näitlejatöö äärmiselt nauditavaks. Teiseks jättis mulle sümpaatse mulje Elina Reinold, kes kehastas Victori naist. Ta oli mulle kuidagi meeltmööda, olenemata tema teksti vähesusest. Ühel hetkel pidi ta näägutama ja virisema, teises täiest kõrist karjuma. Tema suhtumine rolli oli üpris kirglik.
Cissy oma armsa vanaemaliku olekuga kandis tagasihoidlikku pikka seelikut ja pluusi. Jeani iseloomustasid kleidid, kübarad, pärlid ning kõik muu, mis ühe daami riidekappi võiks kuuluda. Kostüümid viidi uuele tasemele teises vaatuses, üsna etenduse lõpuosas, kui toimus galakontsert, kus nelik ,,Rigoletto" ooperist katkendit esitas. Riietus muutus ,,Rigoletto" ajastule, 19. sajandile, omaseks. Isikupäraste kostüümide kõrvalt ei puudunud ka julge lavameik. Lii Tedre kehastatud Jean Horton oli tõeline daam, kes ei suutnud kuidagi leppida sellega, et ta pidi elama vanadekodus. Endine ooperilauljanna pidas end endiselt nooruslikuks staariks, keda kõik teavad ning austavad. Kui vanadekodu iga-aastasel üritusel oli vaja kvartetil taas esineda, siis oli Jean ainus, kes keeldus, sest ta mõistis, et lauluhääled pole neil enam samad, ning ta ei oleks talunud sellist enesealandamist. Mida aeg edasi, seda enam Jean siiski harjus sealse eluga ning
kellega suhe pikalt ei kestnud ning ta oli töötanud pulmakorraldus firmas. Lõpuks kui rongirike taastub, kutsub Julia endaga sünnpäevale kaasa Romeo, ning too nõustub- nii lähevad nad koos reisima. Raporti koostajahinnang nähtule: Terve etenduse vältel on tegevuskohaks rongiterminal, mis jäi veidi igavaks. Dekoratsioone polnud palju lisatud ning tegevusteks olid seetõttu vaid istumine või seismine jaamatoolidel. Näitlejatest tõstan esile Martin Veinmanni, kelle kehastatud Romeo oli isekas ning ta tundus mõistlikum ja vastutustundlikum kui noor Romeo. Kuna olen näinud Romeo ja Julia etendust samuti, siis saan neid võrrelda. Näitleja Kersti Kreismanni mängitud osa Julia oli emotsionaalne ja haavatav, seda just tänu loo õhkkonnale. Probleemiks oli kunagise paari vanade vigade ja mustade palede väljatoomine, mis tõi mõlemale osapoolele allasurutud valu valla pääsemise. Nad leidsid üksteised palju pettumusi ning ebaõnnestumisi
etendust kummitama. Korra oli ka kuulda kuulsat üle harfi keelte tõmbamise heli. Lavastus oli nii enam-vähem. Alati ei saanud kõigest aru, mulle jäi veidi segaseks Mister X-i minevik. Miks Mister X jäeti vürsti pärandusest ilma? Jäi mõningaid lahtiseid niidi otsi mis ma hiljem internetist otsides leidsin. Sellegi poolest oli palju vaeva nähtud. Üldpilt oli hea ja arusaadav. Minu lemmik tegelaseks oli Hanna-Liina Võsa kehastatud Mabel Gibson. Ta oli sinisilmne elu nautiv tütarlaps. Ta tundis uhkust oma tsirkuse ameti üle ja ei häbenenud näidata inimestele iseennast. See karakter tundus nii emotsioonidest pakatav. Hanna-Liina Võsa esitas oma rolli kuidagi enesekindlamalt kui teised näitlejad. Orkester ja koor tegid ilusti oma töö ära. Orkester polnud liialt domineeriv, orkester oli lava toetav partner. Kõik oli ilusti tasakaalus. Kõige huvitavam oli teise vaatuse restorani osa
Sandman lõpuks, et justnimelt kõik tegelased on millegi poolest teineteisega sarnased. Lõpuks oma sihi, Sinise Kapteni juurde jõudes ja teda nähes mõistis Sandman, et need, kellega ta oli varasemalt kohtunud, olid Sinise Kapteni erikujud, juhatamaks teda õigele sihile. Kõik raamatus figureerinud tegelased andsid Sandmanile tarka nõu ning vastutasuks soovisid ühte tema õunapuusse voolitud mõtetest. Ehk oli ka siin Sinise Kapteni käsi mängus iga kehastatud tegelase juures noppis ta välja mõtteid seni, kuni lõpuks teekonna sihini jõudes oleks Sandmanil alles ainult see üksainus õige mõte, mida lukuaugus keerates saaks ta väikese tüdruku palavikulisse mõttemaailma jõuda. Tegelased olid enamasti vanemad mehed, kes tegelesid kaubanduse või põllumajandusega. Kõige rohkem meeldis mulle tegelastest raamatukaupmees Siin On Seal, kes vesipiibutossusest vihmapilvest väetist saaduna kasvatas põllul raamatuid.
5 Tegelaste iseloomustus Tegelastest on kesksel kohal mustlasneiu Esmeralda,kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega:ta on õrn,kaastundlik,naiivne,sügavatundeline armastaja,kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romatikute poolt jumaldatud ilu.ilu on võluvahend,mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle,kes teda näevad.Tema kehastatud ilu on keskupunktiks,milel ümber tegelased koonduvad ja mis neid seob.Oma olemuselt võib teda pidada sugulaseks Shakespeare`i Ophelia ja Goethe Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps. Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne
mehi ära. Mirandolina ei ole kunagi oma tundeid pealtnäha väga tõsiselt võtnud ning kui naistevihkajast külaline temas seda muudab, ei taha naine seda kõike algul uskuda, kuid ainukeseks väljapääsuks tema jaoks osutub oma juurte juurde tagasi minna ja abielluda sellega, keda ta tegelikult sisimas armastab. Ta suutis ka tõestada, et ei ole olemas sellist inimest nagu naistevihkaja ning tal õnnestus Peeter Tammearu kehastatud kavaleri endasse armuma panna. Mirandolina hullumeelne naer ja mässumeelsed mõtted tahtmaks mehi üksteise vastu ärritada, täitsid lõppudelõpuks tema plaani meestest lahti saada ning andsid talle kätte selle raja, mida ta oleks niikuinii pidanud kõndima. Näitlejate lavale ilmumine haaras koheselt vaatajate tähelepanu ning hakati kohe teemale lähenema vägagi omavahel konkureerivalt. Lavakujundus oli üldplaanis väga lihtne ja tavaline. Laval oli kaks lauda ja kaks tooli
filmides. Tõelise heaoluriigi kuvandi loomisele suunatud propaganda vahele on aga lisatud ka enam või vähem varjatud viiteid valitsevatele piirangutele ja loojate päris soovidele. Läbivalt keskendub tõerääkimise ja silmakirjalikkuse, aususe ja harjumuseks saanud valetamise ning tõekartuse teemale Veljo Käsperi film "Viini postmark". Seda küsimust tõstatab ja puhtinimlikke dilemmasid avab eriti ilmekalt Jüri Järveti kehastatud Martin Rolli karakter tolles filmis. Jüri Müüri ja Grigori Kromonaovi filmis "Põrgupõhja uus Vanapagan" käsitletakse tõe ja õiguse temaatikat kahe vastandliku elukäsituse võtmes. Kaval-Ants õpetab Vanapaganat valetama, öeldes, et ega maa peal muudmoodi hakkama saagi, kui vaid valetades. Ausameelne Vanapagan ihkab üle kõige õndsaks saada ja rügab selle nimel terve elu tööd teha. Nii assotsieerub filmiga
Lõppude lõpuks võidab Petruccio Katharina südamest väikese killukese ja paar abiellub, kuid see ei muuda tütarlapse vastikut käitumist eriti paremaks. Laval toimuv ajas naerma, pani kaasa tundma ning juhtis mõtlema elule ja armastusele, mis meie ümber toimub. Laval mängisid kõik näitlejad suurepäraselt, kes rohkem ja kes vähem emotsionaalsemalt, kuid kõik elasid oma rollidesse sisse. Enim köitis mind Anne Reemanni näitlemine, kuna tema kehastatud Katharina ja kõik see tõrksus ning järeleandmatus tulid imeliselt välja. Peale näitlemise ei puudunud lavalt kostüümid, mis iseloomustasid 16. sajandit ja täiustasid vaataja elamusi. Minu arvates parimad kostüümid olid tütarlaste kleidid, kuna need paistsid enim silma ja värvid iseloomustasid ideaalselt karaktereid. Tumedamaid toone kandis vanem tütar Katharina ja heledamaid õrn ja kaunis Bianca. Lavastuses kasutati
Esimese ja teise Eesti vastandamine pole küll uudne, ent on ometi endiselt aktuaalne probleem. Hoolimata vaesusest oli elurõõmsam ja muhedam Romeo perekond. Julia vanemad (Liivika Hanstin ja Riho Rosberg) jäid palju kahvatumaks. Nii see kipub olema, sest seisus kohustab -- vaadakem Eesti väidetava seltskonnaeliidi tegemisi. Kõik peab olema kallis ja väljapeetud, aga kui õnnelik on sellises kodus laps, kes seda küsib. Romeo sõpradest jäid meelde eelkõige Taavi Tõnissoni kehastatud Ben ja Jaagup Kreemi Merc. Tõnissoni rastapatsides kraade oli elav kui tulesäde, Kreemi tegelaskuju surm Julia venna (Tarmo Männard) käe läbi pani vaataja kaasa tundma. Kaks meeldejäävamat hetke pärinevad teisest vaatusest: Rain Simmuli Venna jumala poole pöördumise laul "Tee seda veel" ning Romeo stseen, kui ta aknal küünlavalgel kuuleb raadiost Julia matustest ja hullub kurvastusest. Kui esimene vaatus oli eklektiline ja stseenid
direktori asetäitja Aarne Mägi. Etlejad suudsid viia publiku tagasi 20. sajandi Ameerikasse ja tuua välja draama olemuse. Guido Kangurile oli see esimene kord Kuressaare Linnateatris näidelda, kuid see ei mõjutanud tema meisterlikku näitlejaoskusid. Vahel tundus, et Guido Kangur mängib komöödias, kui teised mängivad draamas, sest tema tegelasel oli 100 erinevat tahku, millega ta üllatada võis. Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik kui ka kaval, veider, sõbralik, kuid samas ka kergesti solvuv. Kanguri näitlejatöö oli minu jaoks äärmiselt nauditav ja huvitav. ,,Vanemuise" näitleja Riho Kütsar kehastas oma viiekümnendatele eluaastatele lähenevat politseinikut Victorit. Victor elast tavainimese elu, kuid tema elust ei puudunud ka üksikud rõõmsad seigad. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja fakt,
ninamehe Ralfi vastu. Loos tehakse kõik vaatajatele nii selgeks, kui võimalik. Isegi armastus tuuakse lauluga otse publikuni. Muidugi mängib väga suure osa ka veel Olav Ehala kirjutatud muusika. Evelini mängitud Pille on siiras ning süütuke, tüdruk keda ei huvita materiaalsus ning väline ilu. Nagu näha siis on see täielik vastand Creace'i rollile. See tundus lausa hämmastav, kuidas temast lausa õhkas kehastatud Pille positiivsust ning elurõõmu. 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.linnateater.ee/et/inimesed/evelinpang.html · http://www.hot.ee/lava20/evelin.htm · http://graafika.kolhoos.ee/ · http://www.postimees.ee/260304/esileht/kultuur/130101.php · http://www.imdb.com/name/nm1840656/bio · http://www.ekspress.ee/viewdoc/43573F4675FEAA4BC2256D64002A9F5 4
Kunstnikuks oli Jaak Vaus ning prantsuse keelest eesti keelde tõlkis Margus Alver. Kui laval kardinad avati, olid näitlejad juba oma kohtadel ning otsekohe hakkas tegevus pihta. Omapärane oli see, et ei olnud pea- ja kõrvaltegelasi, vaid kõik olid võrdväärsed. Meeldejäävaim neist oli Jüri Aarma, kes mängis abielus advokaati, kelle poja vägivaldne käitumine kaks perekonda omavahel selgust tooma viis, millest tingitud juhtumid olid iga probleemse sündmuse aluseks. Jüri Aarma kehastatud isik meenutas kohati tänapäeva ärimehi, kes alati mobiili küljes ripuvad ning iga asja peale ütlevad: ,,Mul pole aega, mul on kiire," kuid tegelikult see nii ei ole. Imestama pani näitleja selge ning kõlav hääl. Telefoniga rääkides ei olnud nähagi, et Aarma oma suud lahti teeks, kuid iga lause oli sõna sõnalt arusaadav, olenemata kui kiiresti ta jutustas. Isegi, kui laua ümber kooki söödi ning advokaat sõna pidi võtma, oli tema jutt selge, mis siis et suu toitu täis oli
Vaatamata poleemikale, võtsid nii publik kui ka kriitikud filmi hästi vastu. Esimene inglise keelne film oli Formanil ,,Lahtirebimine"(,,Taking Off"). 1971 aasta moodne komöödia pereväärtuste muutmisest 70ndatel, kus kaasa mängisid tulevased staarid Georgia Engel ja Carly Simon. Film osutus edukaks võites mitmeid auhindu, sealhulgas zürii eriauhinna filmifestivalil Cannes. ,,Lendas üle käopesa" (,,One Flew Over the Cuckoo's Nest")(1975) Jack Nicholsoni poolt kehastatud Randall McMurphy teeskleb vanglast pääsemiseks vaimuhaiget ja satub hullumajja. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorra ja domineeriva vanemõe Ratchediga, keda mängib Louise Fletcher. Õde Ratched üritab McMurphyt kontrolli all hoida, kuid too inspireerib teisi patsiente samuti Ratchedile vastu astuma. Seda tehakse mitmel viisil, kuid kui Ratchedi surve all üks patsientidest end tapab, ründab McMurphy Ratchedit. McMurphyle tehakse seejärel lobotoomia
kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest. Kriitika? Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. Universaalsete õiglusprintsiipide otsimine on vale, tuleb suhtuda kogukonnapõhiselt. Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus inimestele, kes jagavad kultuuri X, mitte seda ära unustama (Rawlsi teadmatuse loor) või uurima omandi päritolu (nt Nozick). Riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja neisse kehastatud õigluse ideed, mitte aga ... a) peale suruda mingeid abstraktseid universaalseid õiglusprintsiipe, ning b) olla neutraalne pealtvaataja igasuguste "suvaliste" eluviiside suhtes Kuidas võiks Walzeri teooriat kritiseerida? Printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus Millistel motiividel on kunsti defineeritud? Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis Heuristiline: intellektuaalne väljakutse Episteemiline: kunsti tuvastamine Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine
kupleesid. Peagi vajas teda ka televisioon. Väino Aren mängis ka Tõnis Kase Eesti Televisioonis lavastatud dokumentaaldraamas ``Sünniaasta´´. Mõne aasta pärast järgnesid lasteseriaalid: ``Vembu ja Tembu´´ ja ``Hei, pöialpoisid´´. Samal ajal osales ta ka Estonia teatris operettides. Lasteseriaal ``Hei, pöialpoisid´´ -10- ``Õnne 13´´ Väino Areni kehastatud väikelinnamajaomanik Kristjan ehk Krissu on üks nendest, keda enamus inimesi teab. Krissul on Arenitele omast sarmi ja riukkust. See lisab rollile värvikust, laskmata argipäeva hallusel võimust võtta. Aren kinnitab, et talle meeldivadki väheke ``kiiksuga´´ osad. Väino õde Edda leiab, et see tegelaskuju keda Väino mängib meenutab natukenegi nendi endi isa. Tegelasi on selles seriallis olnud isegi rohkem kui 200.
Ajusrumas inimestel on tuksuvad südamed. Surnud kehad ei pea lagunema ja peaaegu surnud kehad ei pea surema. Surm tähendab tänapäeval tehnoloogiast lahtiühendatust. Surnud, peaaegu surnud, veel sündimata ja osaliselt elavad eksisteerivad üheaegselt. Me elame laipade, kooma, krüogeenika ja kimääride ajastul.” ( http://stelarc.org ) Tehnoloogia justkui kaotab tingliku piiri eluta ja elusa looduse vahel. Meenub prohvetlik Arnold Svarzeneggeri poolt kehastatud legendaarne Termitaator – pooleldi inimene pooleldi masin – küborg, masin-orgaanika kelles/milles on ühendatud kaks poolust, anorgaaniline ja orgaaniline mis ühilduvad läbi nanotehnoloogia sel viisil et tekib justkui uus liik, meie inimlik osa võtab üle nii mõndagi masinast kui sellega ühineb. Masinlikkus oleks justkui üks tee haavamatusse ja surematusse, võit nõrkuse ja degeneratsiooni üle. Stelarc tegeleb oma töös “Kolmas käsi” (robotkäega
Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest. Põhirõhk oli suurejoonelistel haudehitistel, mistõttu vaaraode haudehitised on ehituskunsti uhkeimad mälestised. Surnukeha kaitsti kõdunemise eest balsameerimise abil. Keha säilitati, et vajadusel saaks ka kehasse tagasi pöörduda. Et aga laip siiski kõduneb, oli soovitatav ta asetada kuhugi kindlasse kohta, et säilitada ka`le vähemalt need individuaalsed jooned, milles ta oli eluajal kehastatud sellest ajast alates hakkas arenema egiptuse skulptuur. Tänapäeval on need hauad lõpmata uhked allikad Egiptuse kultuuri uurimisel, sest lisaks arhitektuurilisele väärtusele, leidub sealt maise elu maja- ja tarberiistu. (Vaga 2004: 10) Egiptus on väga kõrbeline ala - elu ja põllumajandus on võimalik ainult tänu Niilusele. Kasutati kunstlikke niisutussüsteeme ja samuti aitasid niisutamisele kaasa perioodilised üleujutused
majanduslikuks kapitaliks, mis võrdsustus sotsiaalse suhtega kapitali ja töölise vahel. Bourdieu jaoks on see kapital kõikvõimalike materiaalsete ressursside kogum. Eelõige rahalised ressursid, kui da muu, nt kinnisvara aktsiad, mida on võimalik koheselt ja otseselt rahaks vahetada. Kõik, mida mingi grupi poolt väärtustatakse, et saab transformeerida rahaks. Mis kasvatab väärtust. Kultuuriline kapital Võib esineda kolmes seisundis: kehastatud: indiviidi ja tema elulaaadi juurde kuuluvad oskused, teadmised, vilumused; keelepruuk, tarbimismaneer jm `kutuurilised oskused, ` mida ei saa edasi anda ega kinkida (=habitus). Keelepruuk, õsnavara, keeleoskus jne. etikett 11 Objektiveeritud: Kultuuriobjektid (raamtaud, kunstiteosed jms), mis on edasiantavad
Ta oli järeldanud: Niisiis ei ole selline väide paratamatu ja üldkehtiv vaid üksnes meie harjumuse produkt. Kant aga järeldab: Kui väide on paratamatu ja üldkehtiv, siis ta ei saa tulla Kogemusest! Hegel Hegeli jaoks tähendab öpetus objektiivsest vaimust ka eetikat. Objektiivse vaimu maailm on Hegeli jaoks perekond, ühiskond ja riik - ja ajalugu, milles see end avab. Perekonnas, ühiskonnas ja riigis astub üksiku indiviidi poolt kehastatud subjektiivne vaim körgemasse valdkonda - objektiivsemasse korda. Seega astub ta indiviidiüleste seaduste valdkonda, mille koondmöisteks on eetika. Kunstist körgemal - Schellingist erinevalt - seisab religioon. Harmoonia, mida kunst välise meelelisuse vormis ilmutab, on religioonis sisemiselt olevikustatud. Hegeli religioonifilosoofia kulmineerub lauses: "Kristliku religiooni kui religiooni körgeima astme sisu üldse langeb täiesti kokku töelise filosoofia sisuga
a. -Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile Eksistents -Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses -Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm -Kogu tegelikkust(ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast. -Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest -See ühtsus on kehastatud eksistentsis. Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade -Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm. -Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest. Sören Kierkegaard(1813-1855) -Eksistentsialismi isa -Taani filosoof ja teoloog -Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas -Arvas, et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites
Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haiglapersonal tundub olevat eriti hälbinud hulle põhjendamatult rängalt distsiplineerides ja terava mõistusega McMurphyt elektrisokkidega püüdes taltsaks muuta. Selles filmis jääb võidutsema tõeline hullus, Nicholsoni kehastatud mässumeelne peategelane kaotab oma mõistuse haigla intensiivse ravi tõttu, tema indiaanlasest sõber aitab ta filmi lõpus teispoolsusesse, et päästa mees nõdrameelsete haiglaõdede võimu alt. Hullud ja hullumeelus on filmimaailma üks lemmikteemasid: meenutagem või Ameerika kinotööstuse kaasaegset klassikut ,,Piinatud geeniusest". Või vene filmi "Hullumaja", kus esitatakse igavene küsimus: kes siis ikkagi hullud on, kas need õnnetud internaadi elanikud
tagasihoidlikum. 2. Õiguse mõiste. Õigussüsteem. Õiguse allikad. Tava erinevus õigusnormist. Õiguse mõiste õiguse mõiste määratlemisel lähtutakse temale omastest tunnustest: 1. Õigus on käitumisreeglite ehk normide kogum. 2. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3. Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda vastavalt poliitilisele reziimile võib olla kehastatud rahva huvid (demokraatlik reziim) või mõne muu huvirühma huvi. 4. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5. Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil
Ta leidis, et lause ehitus ei erine teiste lingvistilise ühikute ehitusest. ( Goldberg 1995, 2003; viidatud Evens jt 2007 26-27 järgi) · Radikaalne konstruktsioonigrammatika William Croft leidis, et selle asemel, et ehitada mudel, mis uurib grammatika universaalsust erinevates keeltes. Selle asemel peaksime uurima eri keelte grammatilist mitmekesisust. Peaksime looma mudeli, mis arvestab tüpoloogilise variatatsiooniga. (Croft 1996; viidatud Evens jt 2007: 27). · Kehastatud konstruktsioonigrammatika Benjamin Bergen ja Nancy Chang on selle teooria autorid. See teooria keskendub keele mõistmisele. Kehastunud konstruktsioonigrammatika jaoks on isenesest mõistetav, et konstruktsioonid moodustuvad lingvistilise teadmise põhjal ja selle pärast keskendub keele dünaamilisele mõistmisele. Veel ta uurib kuidas keele ülesehitus on seotud meie kehastunud teadmistega. (Bergen, Chang 2005; viidatud Even jt 2007: 28) Kriitika
tasandil. 33. Millised on etenduse analüüsis kolm põhilist lähenemisviisi etendusele? · Loo-keskne ehk narratiivne lähenemine: jälgitakse kuidas jutustatakse etenduses lugu. Analüüsi toimetatakse stseenide kaupa, tuues välja peamised sündmused, konfliktid, pöördepunktid.Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida:
Hiljem kaob vihmamantel ja nähtavale tuleb potisinine kampsun valge pildiga. Esimese hooga on Dilli liigutused rasked, kramplikud ja kandilised nagu vihmamantelgi. Tema ilme on kohkunud ja pentsik - ,,justkui oleks konna alla neelanud". Kuigi alustekstis on Dill poiss, on ta laval tüdruk ja Dilli kehastav Maria Soomets on selle tasakaalustamiseks leidnud vahendid, mis ei kaota lava-Dillist täielikult raamatu-Dilli. Soometsa kehastatud tegelasel on rõhutatult madal hääl, lohakas kehahoiak, poisilik istumisviis ja äkilised liigutused. Dill on ainuke tegelane, kelle dünaamilisust ja arengut võime märgata tema kehakeele ja liigutuste muutumises. Alguses on ta laps võõras kohas ja näitab enda mõningast võõrastamist kangete liigutuste ja kohmetu näoilmega. Seejärel laps, kes käib oma sõpradega mängimas ning sellega seoses on tema liigutused väledamad, miimika ja zestid elavamad
tasandil. 33. Millised on etenduse analüüsis kolm põhilist lähenemisviisi etendusele? · Loo-keskne ehk narratiivne lähenemine: jälgitakse kuidas jutustatakse etenduses lugu. Analüüsi toimetatakse stseenide kaupa, tuues välja peamised sündmused, konfliktid, pöördepunktid.Vaadeldakse milliste vahenditega lugu esitatakse. · Tegelaskeskne ehk psühholoogiline lähenemine: jälgitakse näitlejate kehastatud tegelaskujusid ja nende suhteid. Lavastuse tegelaskonda peaks vaatlema tervikuna. Kesksel kohal on näitlejate mängu vaatlus. · Teatri märgikeele keskne ehk semiootiline lähenemine: etendust analüüsitakse eri märgisüsteemide kaupa, samuti jägitakse nende omavahelist seostatust. See lähenemisviis tähtsustab lavastajat, kes lõppkokkuvõttes vastutab kõigi komponentide ühendamise eest. Omal valikul üks lavastus ja seda analüüsida:
kujutamisel. Tuntumad osaliselt säilinud tööd on "Tantsiv menaad", "Hermes" Artemisioni samba soklilt ja haavatud sõjamehe pea. Antiikallikad jutustavad veel Skopase teistest arvukatest töödest, millest suur hulk olid figuuririkkad grupid; neist pole aga jälgegi järel. Teine Skopase kaasaegne on Praxiteles, kelle kuulsaim säilinud töö on "Hermes", mis leiti väljakaevamistel Olümpias, aga osutus kreeka originaali asemel hilisemaks koopiaks. Siin on kehastatud jumalate saadikut mitte jumaluse või ideaalkujuna, ei austamise ega jumaldamise objektina, vaid kunstnik on tabanud silmapilgu, mil jumalate saadik koos jumalate poolt tema hoolde usaldatud väikese Dionysosega peatub teel nümfide juurde. Jumala inimesesarnasus ei mõju vaimse suurusena, vaid pigem andestatava nõrkusena, erilise iseloomujoonena. Et Dionysosel on juba lapsena nõrkus viinamarjade vastu, see viitab tema hilisemale veinijumala seisusele.
Õigusnormid ei toimi eraldi, hajutatult, vaid kogumina, nad kujutavad endast terviklikku süsteemi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. Õigusnorme loob ainult riik. Sellest asjaolust aga ei saa teha järeldust, nagu sõltuks õigusnormide kehtestamine ainult riigi suvast. Tänapäeva demokraatlikus õigusriigis on riik ise seotud õigusega, samuti peab ta ka arvestama normidega. Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, on kehastatud võimuloleva klassi, rahva või rahvuse huvid. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Inimkond on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane, seadusandja aga on loonud õigust, mis on rahuldanud tema vajadusi. Õigus ei ole ühiskonnast eraldi seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev ja kohanev nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi
Elektrimootoriga Peugeot 106 läbis akusid laadimata 208km (Max. 115 km/h) Masinaelemendid 1881.a Venemaal ilmusid esimesed õpikud ,,Masinaelemendid" 1936.a Tallinna tehnikainstituudis loodi masinaehituse laboratoorium Detail toode (masinaelement) mis valmistatakse ühest materjalist Element kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa Sõlm töötavas tehases elementides koostatud toode, NSV liidus 1971.a kehastatud standardikohaselt Agregaat sõlmedest koostatud unifitseeritud koostisosa, mis masinas kindlat funktsiooni täidab, nt. Automootor Reeglina toodavad agregaate kitsalt spetsialiseerunud firmad ja nende baasil on võimalik kokku panna erineva otstarbega masinaid. Masinate tootmisel on iseloomulikud järgmised suundumused: 1) Konstruktsioonis püütakse ära kasutada võimalikult palju standartseid elemente ning unifitseeritud agregaate, mida pakub nii siseriik kui ka rahvusvaheline turg.
.. mis saab siis, kui algne omandamine olnud ebaõiglane? 7. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni. Kesksemad ideed: .. universaalsete ideede kriitika universaalsed õigusprintsiibid on müüt. Õiglus pole abstraktsete normide kogum. .. partikulaarsus õiglus on seotud kogukonna (kultuuri) ühiste arusaamadega. .. konservatiivsus riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja nendesse kehastatud õigluse ideed. Peamine idee: erinevaid sotsiaalseid hüvesid tuleb jaotada erinevatel põhjustel erinevate protseduuride käigus vastavalt erinevatele printsiipidele: tervishoid vajaduse järgi, raha teenete järgi, ametid võimete järgi, kõrgem haridus talenti järgi. Õiglus seisneb igale sfäärile omase printsiibi järgimises ja sfääridevahelise piiride hoidmises. 8. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone?
·Etnoterritoriaalseks e. poliitliseks rühmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistõttu saab luua vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. ·Kultuuriliseks luuakse seal, kus autonoomia subjektiks olevad etnilised rühmad elavad hajutatult muu elanikkonna hulgas. 1. Õiguse mõiste ja tähtsus. ·Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. Õigusnormid toimivad kogumina. ·Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. ·rahva või rahvuse huvid. ·Õigus on üldkohustuslike normide kogum. ·Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. ·Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 1. Õiguse harud. Õigus jaguneb kaheks: avalik õigus ja eraõigus. Avaliku õiguse harud on: a) Riigiõigus. b) Haldusõigus. c) Finantsõigus. d) Kriminaalõigus.
elementidest. 2)Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See tunnus eristab õigusnormide kogumit mitte ainult ürgkogukondliku ühiskonna tavadest, vaid ka suurest hulgast mitmesuguste teiste sotsiaalsete normide süsteemidest, sest õigusnorme loob ainult riik. 3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline reziim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab
elementidest. 2)Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See tunnus eristab õigusnormide kogumit mitte ainult ürgkogukondliku ühiskonna tavadest, vaid ka suurest hulgast mitmesuguste teiste sotsiaalsete normide süsteemidest, sest õigusnorme loob ainult riik. 3) õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.Riigi tahte riigis kujundab võimulolev poliitiline jõud. Mida demokraatlikum on poliitiline režiim, seda enam väljendub õiguses rahva tahe. 4)Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5)Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsestes suhetes ja sellega saavutab
kuhu paigutasid ka neile ilmunud pühakuju. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) See Jumalaema ilmumine leidis kujutamist ka spetsiaalsel ikoonil, mida kutsutakse “Pühtitsa ikooniks” (mälestuspäev 1. juulil uue kalendri järgi). Tavaliselt kujutatakse Jumalaema ikoonidel taevases auhiilguses, Pühtitsa ikoonil seisab Taevane Kuninganna aga maa peal. Sellel ikoonil on ehk jõulisemalt kui teistel ikoonidel väljendatud mõtet Jumalaema viibimisest meiega, nähtavalt kehastatud Kõigepühama palvelist eestkostet meie kannatava maa eest. ( Eesti Õigeusu Kiriku Ametlik Kodulehekülg ) Rahututel, rasketel aegadel, segaduste ja sõdade ajal hoidsid ja kaitsesid kohalikud elanikud Pühtitsa pühakuju, taastades alati purustatud kabeli. Ohutuse mõttes hoiti püha ikooni mõnikord ka Narvas. Kui aga Vasknarvasse ehitati kirik, siis hakkas Jumalaema Uinumise kabel kuuluma selle alla ning imettegev ikoon viidi üle kirikusse
kuuekümnendail aastail kõikidel kunstielu aladel, ulatudes teatrisse luule, muusika ja kujutava kunstiga võrreldes pisut hilinenult” (Kask 1983: 277). Muutustele teatriilmas lõid aga kas otsesema või kaudsema eeltakti mitmed staažikamad lavastajad. Üheks 1960ndate keskpaiga tipplavastuseks oli Voldemar Panso „Hamlet” Noorsooteatris (1966), rõhuasetusega Ants Eskola poolt mõttetäpselt ja intensiivselt kehastatud nimitegelase vaba vaimu fenomenil, tema vastandusel ühiskondliku valega. Linda Rummo Ophelia Hamleti võrdväärse vaimuja mõttekaaslasena kinnitas taas selle elegantse ja poeetilise näitlejanna määravat rolli Panso olulise lavastajasõnumi toetamisel, Jüri Järveti Claudiuse tõlgendus ulatus psühholoogilisest filigraansusest terava groteskini. Režiikontseptsiooniga haakus veenvalt lakooniline vorm (Mari-Liis Küla lavapilt ja Eino Tambergi helikujundus)
ehtsaid esemeid, kostüümid on autentsed rõivad. Visuaalne teater etenduse kõik märgid on võrdväärsed. Sõna taandub eelispositsioonilt võib kaob. Genotekst mõtteline ehitus, mis väljendab draama ja teatri ühismõõtmelisust, nende seotust mingi ajastu ja kultuuri teatrikoodiga, mis oli juba enne näidendi ja lavastuse sündi, genereerib nende ühisstruktuure. Lavalisus lai käsitlus: nõue, et näidendi mõttesisu oleks dialoogiliselt ja tegevuslikult kehastatud (näidend peab olema mängitav, näitleja materjal sõnastatav ja peab saama luua füüsilist tegevust); kitsas käsitlus: draama- ja teatripoeetika suhestatud, kuidas peegelduvad draamas ajastu teatrikonventsioonid, tehnilised ja mängulised võimalused, teatrit mõjutavad normid. Näidendi suhe ajastu teatrikeelega näidend vastab kinnistunud teatriesteetilistele normidele. Orienteeritud
*ametlik briti kultuur oli suletud USAle : BBC l õdvenemine ( The Beatles) 12 *voolujoonelisus ( briti ja USA kultuuride vaheline konflikt peitub selles sõnas) streamline USA dekadents, sisutus *mõiste pärit disainiajaloost, lennunduses õhutakistuse vähendamine probleemiks sai siis, kui voolujoonelisus siseses autotööstusse General Motors voolujoonelisus vastandus euroopalikule modernismile uus autotööstuse sübmbol Cadillac ("kroomis kehastatud Ameerika unistus") voolujoonelisus muutus tarbimisobjektiks, showoff, demonstartisoon puudus tarbimisega seos, tunnus shape of a future idee uudsusest liialdatud tühisus R. Williams (Wales'i mõtleja, britikultuuri teoreetik, töölisklassist pärit, isa töötas raudteel) *Teosed: 1958 Culture and Society 1961 Long Revolution *sõna "kultuur" päritolu uurimine üks keerulisemaid sõnu *fikseeris selle, kuidas kultuuri täehdndus on ajajooksul muutunud
Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Ühiskonnasisene (subkultuuride, klasside vms vahel) 2. Võrdlus uurijat ja teisi ühiskonnaliikmeid juhtivate eelarvamustega. Võrdlemine on ajalooliselt olnud antropoloogias väga oluline, vaadeldavat reaalsust võrreldakse koguaeg oma eelarvamuste, stereotüüpide, eeldustega aga ka selle vaadeldava ühiskonna liikmete eelarvamuste ja ootustega. 3. Antropoloogia võrdleb neutraalselt. Antropoloog üritab...
seotud elementidest. 2) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See tunnus eristab õigusnormide kogumit mitte ainult ürgkogukondliku ühiskonna tavadest, vaid ka suurest hulgast mitmesuguste teiste sotsiaalsete normide süsteemidest, sest õigusnorme loob ainult riik. 3) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õigus kohustab isikuid teataval viisil käituma, vaatamata isiku enda soovile ja suhtumisele teda kohustavatesse normidesse. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik kehtestab õigusnormid selleks, et nende nõudeid täidetakse, viiakse ellu konkreetsetes sotsiaalsetes suhetes ja sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid
annaabi.ee 
