Retsensioon "Mirandoliina" (0)

Retsensioon
"Mirandoliina"
Käisin 19ndal veebruaril vaatamas VAT teatri etendust ”Mirandolina”. Etenduse autor on Carlo Goldoni, lavastaja Giorogio Bongiovanni ja lavastaja assistent Auri Jürna.
Antud etenduses mängib peaosa Katariina Unt, võõrastemaja perenaine, keda kõik armastavad ja jumaldavad. Etendus keskendubki eelkõige naiselikkusele ning sellele, mida Mirandoliina oma iluga suudab saavutada. Kuidas ta oskab ka kõige külmema südame üles soojendada ja panna ka kõige kalgima ja tundetuma mehe endasse armuma. Mirandolinasse kõrvuni armunud külalised üritavad kingitustega tema südant võita, kuid kui naise tee ristub külalisega, kes tema vastu väga huvi üles ei näita, otsustab naine ise midagi ette võtta ning satub tänu sellele ka keerulisse suhtekeerisesse, millest väljapääs osutub lõpuks vägagi lihtsaks.
Lavastaja Giorogio Bongiovanni on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Tunded naise ja mehe vahel, kui raske seda ikka siis kirjeldada on? Bongiovanni etenduses peegeldub väga see, kuidas mehed naiste südant võita üritavad. On üks osa mehi, kes võidavad naise poolehoiu endale rahaga , teine osa mehi oskab naisi sõnadega võluda, neid ka hinnates, mitte püüdes neid rahaga ära osta. Just mehed on need, kes teevad naiste heaks kõike, millele ka lavastaja on pealtnäha üsna palju rõhku pööranud. Edasi antakse sellist unikaalset naiselikku sümbolit, mis jääb kindlasti mõlkuma ka kõikide meesvaatajate mõtetesse. Bongiovanni enda sõnul aga on näidendi tegelik teema teatri ja näitlemise võim, mida laval sageli vihjetena edasi üritatakse anda.
Katariina Unt edastab kujutlust ühest naiselikkuse sümbolist väga elavalt ja omapäraselt. Ta on üheks tugitalaks tervele etendusele, kuna tema käes on täielik kontroll. Tema suudab muuta teisi tegelasi enda ümber, muutes sellega tegelikul ka osa maailmast. Ta juhib justkui teatrit, millesse kaasatud on ka publik . Tegelaste pöördumine publiku poole oma mõtete või mõtteteradega mängib juba kõige selle juures oma osa. See kui külalistemajja saabuvad kaks naisnäitlejat on alus sellele, kui Mirandolina aru saab, et ka tema oskab näidelda, kasutades teda jumaldavaid mehi ära. Mirandolina ei ole kunagi oma tundeid pealtnäha väga tõsiselt võtnud ning kui naistevihkajast külaline temas seda muudab, ei taha naine seda kõike algul uskuda , kuid ainukeseks väljapääsuks tema jaoks osutub oma juurte juurde tagasi minna ja abielluda sellega, keda ta tegelikult sisimas armastab . Ta suutis ka tõestada, et ei ole olemas sellist inimest nagu naistevihkaja ning tal õnnestus Peeter Tammearu kehastatud kavaleri endasse armuma panna. Mirandolina hullumeelne naer ja mässumeelsed mõtted tahtmaks mehi üksteise vastu ärritada, täitsid lõppudelõpuks tema plaani meestest lahti saada ning andsid talle kätte selle raja, mida ta oleks niikuinii pidanud kõndima .
Näitlejate lavale ilmumine haaras koheselt vaatajate tähelepanu ning hakati kohe teemale lähenema vägagi omavahel konkureerivalt. Lavakujundus oli üldplaanis väga lihtne ja tavaline. Laval oli kaks lauda ja kaks tooli. Toolid ja lauad oli üheks tähtsamateks esemeteks terves etenduses, kuna tuleb ikkagi arvestada vajadusega, et näitleja vajab istumiskohta või kellelgi on vaja näiteks pesu laual triikida. Lava oli eraldatud külalisemaja kaheks toaks väga lihtsa lahendusega, suure läbipaistva kardinaga. Valguse eredust muudeti vastavalt vajadusele ehk olukorrale. Kõige huvitavam lahendus oli lõpus, kus punktvalgus oli koondatud Mirandolinale ning ülejäänud lavaga koos tekkis tõesti selline vau-efekt.
Muusikat mängiti kitarril, mitmes kohas, kus taheti etendada ja mõjuma panna pidutsemist. Tekkiski väga ehtne ja reaalne tunne nagu keegi naudiks kitarri saatel seltskonda ja mõnusalt pidutsemist.
Isiklikult väga meeldis etendus, kuna ”Elu on komöödia ” põhimõte tõesti mõjus ka mulle. Naljakad repliigid, võrdlused ja vihjed tekitasid vägagi huvi kuulata. Ütleks, et etenduse algus oli selline, mille järgi ei oleks eesoodatava käiku osanud ennustada, aga kõik sündmused etenduses lappisid end ise kõigi silme ees kokku ja see hämmastab mind siiani.