Retsensioon Tsirkuspritsess (0)

Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias.
Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd . Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester . Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna -Liina Võsa . Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima.
Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub , et Mister X on kadunud vürsti pärandusest ilma jäetud vennapoeg ja operett saab teenitud õnneliku lõpu. Mister X ja Fedora jäävad kokku ning Mabel Gibson ja Toni Schlumbergerg jäävad kokku.
Etenduse muusika oli väga erinev, vastavalt emotsioonidele. Üldjuhul oli muusika lugupeetud, väärikas ja võimas. Sealsed muusika palad meeldisid mulle, jäi ka paar lugu veidikeseks peale etendust kummitama. Korra oli ka kuulda kuulsat üle harfi keelte tõmbamise heli.
Lavastus oli nii enam-vähem. Alati ei saanud kõigest aru, mulle jäi veidi segaseks Mister X-i minevik. Miks Mister X jäeti vürsti pärandusest ilma? Jäi mõningaid lahtiseid niidi otsi mis ma hiljem internetist otsides leidsin. Sellegi poolest oli palju vaeva nähtud. Üldpilt oli hea ja arusaadav.
Minu lemmik tegelaseks oli Hanna-Liina Võsa kehastatud Mabel Gibson. Ta oli sinisilmne elu nautiv tütarlaps. Ta tundis uhkust oma tsirkuse ameti üle ja ei häbenenud näidata inimestele iseennast . See karakter tundus nii emotsioonidest pakatav. Hanna-Liina Võsa esitas oma rolli kuidagi enesekindlamalt kui teised näitlejad.
Orkester ja koor tegid ilusti oma töö ära. Orkester polnud liialt domineeriv, orkester oli lava toetav partner . Kõik oli ilusti tasakaalus.
Kõige huvitavam oli teise vaatuse restorani osa. Koht kus Toni Schlumbergerg ei julgenud oma karmikäelisele emale oma plekkiga pruudist rääkida. Seda ei julgenud ka staažikas kelner . Lõppuks teatas sellest Mabel Gibson ise ja ema minestas. Asi lõppes siiski õnnelikult. Mulle meeldis see osa kõige rohkem kuna seal käis tegevus ja pisut sai nalja ka.
Koreograafia mulle meeldis, tantsud olid erinevad. Nii kiireid, aeglaseid kui ka valss või ballett . Lava kaunistused ei jäänud just eriti silma, oleks võinud midagi erilisemat välja mõelda. Kostüümid olid silmapaistvad täis litreid ja pärleid. See oli küll professionaalne, kuid kasutatud oli valdavalt igavaid ja läbiproovitud vahendeid. Valgus oli hästi.
Oleksin proovinud näitlejate kõnet paremini rahvale tuua. Suur osa muusikaliste numbrite ja isegi kõnedialoogide tekstist ei jõudnud lihtsalt saali.
Etendus oli vaatamata mõnedele ebatäpsustele siiski hästi tehtud. Mul oli seda huvitav vaadata ja pärast etendust oli emotsioon positiivne. Soovitan seda kindlasti ka teistele.