Wallenberg - retsensioon (2)

Retsensioon
„Wallenberg“
Mina käisin Erkki-Sven Tüüri ooperit vaatamas eelmise aasta septembri lõpus. Peale selle vaatasin ma ooperit mälu värskendamiseks ETV teatriõhtul novembri lõpus. Televiisori vahendusel nägin ooperist nüansse, mis saalis märkamata jäid. „Wallenberg“ on Tüüri esimene ooper , mis esietendus Dortmundi ooperis 2001. aastal.
Erkki-Sven Tüür on üks tuntumaid eesti noorema põlve heliloojaid kogu maailmas. Tema teosed valmivad enamuses välisriikide tellimusel. Nii valmis ka „Wallenberg“, mille tellis Dortmundi Ooper 2001. aastal. Erkki-Sven Tüüri teoseid esitavad kuulsad interpreedid välismaalt ja ka kodumaalt ooperi- ja kontserdisaalides üle kogu maailma. Teda on pärjatud nii Eestis kui ka välismaal arvukate auhindadega. Peale selle on ta Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia audoktor ja tegeleb rahvusvahelise muusika festivali NYYD kunstilise juhtimisega.
Ooper „Wallenberg“ on kirjutatud Lutz Hübneri libretole ja räägib loo rootsi diplomaadist Raoul Wallenbergist, kes päästis saksa koonduslaagritest üle 100 000 juudi. Seetõttu peetakse teda ka üheks Teise maailmasõja suurimaks kangelaseks. Juute päästes andis ta neile Rootsi passid . Ta pidas ka natsidega läbirääkimisi ja nagu sellest veel vähe oleks, oli ta seotud ka Nõukogude Liidu salaluurega. Vahetult enne Berliini alistamist kaob Wallenberg silmapiirilt. Ilmselt hoiti teda nõukogude psühhiaatriakliinikutes ja vangilaagrites.
Ooperi loo ideega tuli välja Dortmundi ooperiteatri pealavastajalt John Dewlt. Kuna ooperi kirjutamiseks on tarvis head ja huvitavat lugu. See süžee oli piisavalt intrigeeriv ja ka Erkki-Sven Tüüris tärkas koheselt huvi, sest loos oli ooperile ainet. Lugu keerles tugeva kangelase ümber, kelle saatus lõpus hääbub. Teda inspireeris ka tõsiasi, et Raoul Wallenberg oli päriselt olemas ja ooper võimaldas tal panna ühele mõõdupuule natsismi ja stalinismi.
Süžee oli väga huvitav. Teos oli seetõttu huvitavam kui teised ooperid, mida näinud olen, sest rääkis lähiminevikust, mille tagajärjed ulatuvad ka meie eludeni, ja sündmustest, mida õpime ajaloos. Selles ooperis puuduvad ooperitele tüüpilised armastusstseenid ja armastuskolmnurgad. See räägib inimese elust, konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Süžees on palju antifašismi ja see on poliitiliselt ebakorrektne, aga see-eest peab sisu paika.
Väga huvitav oli selle ooperi lavastuslik pool, liikumine ja muusika. Ene-Liis Semper oli palju vaeva näinud. Laval võis näha palju erinevaid tegelasi saksa sõduritest Walt Disney Miki Hiireni. Lavadekoratsioonid olid samuti erilised. Mina olen ikka harjunud barokse interjööriga, nagu näiteks „Mina, Napoleonis“, jäljendusega ja rong oli minu jaoks midagi uut. Muusika oli loomulikult tasemel. Hea oli kuulata ülemaailmse kuulsusega eesti autori head ooperit. Muusikas olid vaiksemad põnevust tekitavad kohad ja võimsad kooristseenid, mis lisasid sellele värvi ainult juurde. Muusika hoidis üleval pinge saalis, mis lõppes alles pärast eesriide sulgumist.
Wallenbergi mängis Rauno Elp ja orkestrit juhatas Arvo Volmer. Rauno Elp mängis minu meelest oma rolli ideaalselt. Kuigi võiks kurta tema natuke vaikse lauluhääle üle, ei saa tema kohta rohkem midagi halba öelda. Tema hääl on meeldiv ja lummav . Väga ekstravagantne tegelane oli ka Priit Volmeri kehastatud Adolf Eichmann, kes oli ooperi „paha mees“. Ta oli suurepärane ja meeldejääv tegelaskuju, kes kehtestas end vaataja silmis. Samuti jättis sügava mulje Jassi Zahharovi kehastatud Saksa ohvitser .
Laval toimuv oli väga erinev kõigist varemnähtud ooperitest . Juba algusminutitel tekkis segadus ja mina ei teadnud , mida asjast arvata. Alguses püüdis tähelepanu kohe küünaldega koor ja Wallenbergi nime sosistamine. Väga pilkupüüdev oli ka lava liikuvus ja dekoratsioonid. Lava muutus ümber palju kordi. Kord oli laval pikk laud, mille kohal rippusid suured lambid, siis tuli lavale puur ja siis vagunid, vanglaseinad ja muud erinevad asjad. Kõige tipuks tulid lõpu poole lavale peale Miki Hiire ka teised elusuuruses Walt Disney tegelased . Palju oli USA sümboolikat. Koomiksitegelased kuulusid ka nende hulka. Peale Mikide ja Minniede oli laval näha ka presidenti Ronald Reaganit ja sõdureid. Lava oli kogu aeg liikumises ja kordagi ei tekkinud venimise efekti.
Kokkuvõttes jäi minul ooperist väga hea mulje. Sellele lisab boonuse muidugi ka teadmine, et ooperi looja on kaasmaalane. Minu ooperielamus oli väga suur ja soovitaksin seda kindlasti ka teistele, kui seda uuesti kunagi mängima hakatakse.