Teatrietenduse analüüs "Julia ja Romeo" (1)

Julia ja Romeo
Žanr : teatritükk.
Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris.
Lavastus : rühmatöö .
Kunstnik: Inga Vares .
Tõlkinud : Maimu Berg .
Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann.
Sisukokkuvõte :
Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid . Rongi depoos on toimunud ka rike , mistõttu ükski rong ei välju kahe tunni jooksul. Tänu sellele on Julial ja Romeol palju aega üksteise kallal norida ja heietada. Vestluse käigus selgub , et Romeo on vahetanud mitu korda naisi ning töötab ärialal. Julial aga on olnud pika perioodi vältel vaid üks poissmees, kellega suhe pikalt ei kestnud ning ta oli töötanud pulmakorraldus firmas. Lõpuks kui rongirike taastub, kutsub Julia endaga sünnpäevale kaasa Romeo, ning too nõustub- nii lähevad nad koos reisima.
Raporti koostajahinnang nähtule:
Terve etenduse vältel on tegevuskohaks rongiterminal, mis jäi veidi igavaks. Dekoratsioone polnud palju lisatud ning tegevusteks olid seetõttu vaid istumine või seismine jaamatoolidel. Näitlejatest tõstan esile Martin Veinmanni, kelle kehastatud Romeo oli isekas ning ta tundus mõistlikum ja vastutustundlikum kui noor Romeo. Kuna olen näinud Romeo ja Julia etendust samuti, siis saan neid võrrelda. Näitleja Kersti Kreismanni mängitud osa Julia oli emotsionaalne ja haavatav, seda just tänu loo õhkkonnale.
Probleemiks oli kunagise paari vanade vigade ja mustade palede väljatoomine, mis tõi mõlemale osapoolele allasurutud valu valla pääsemise. Nad leidsid üksteised palju pettumusi ning ebaõnnestumisi. Näidendis palju erinevaid olukordi ette ei tulnud. Tippsündmuseks võibki pidada algusmomenti, kus paar üle pika aja üksteist rongijaams kohtab, sellest hetkest algas dramaatiline kahekõne, kuhu lisatud ka huumorit . Üheks sündmuseks oli veel koogi söömine , kus Romeo ja Julia sõid burchettat ja jõid kõrvale veini, samal ajal ikka oma elust rääkides ja mis vahepeal muutunud on. Selle aja jooksul, mil rike oli, sai neil ka koos nalja . Näiteks tantsisid nad koos vanade aegade nimel ühe kunagise lemmiklaulu saatel, mida Romeo ise samal ajal ümises. Probleemi lahenduseks oli see, et nad said oma vaoshoitud emotsioone lõpuks väljendada ja kokkusaamine võibolla ka parandas nende halbu tundeid.
Põhiideeks võib pidada seda, kuidas tunded vallanduvad, kui üle 25. aasta uuesti kunagist eluarmastust kohtad. Millised emotsioonid sellega kaasnevad, kuidas neid üritavad varjata ja vastavalt sellele ka käituvad.
See etendus oli küllaltki kaasaegne, mistõttu sarnaneb praeguse eluga. Romeo ja Julia pere lagunemine iseloomustab suhteliselt tüüpilist peremudelid ja selle lagunemist nüüdisajal. Tänapäeval lähevad enamasti suhted lörri ning paljudel ka minu sõpradel, tuttavatel elavad vanemad lahus. Teine asi mis seostub eluga on äratundmis emotsioon, kui mina vana tuttavat näen, vaatan alati huviga kuidas ta reageerib minu kohtamisele.. Minevikusündmustest aga sõltub palju, kuidas inimene suhtub.