Psühholoogia tegeleb inimese käitumise, mötlemise, vaimse sisemuse uurimisega ning loob seoseid nende vahel. Kehamahlade teooria seisneb selles, mis on kehas dominantne, veri, lima, sapp vöi must sapp. Temperamenditüüpe tähistavad vöörkeelsed sönad on flegmaatik, sangviinik, melanhoolik ja koleerik Nüüdisaegne teaduslik psühholoogia sai alguse 1879 teadlase Wilhhem Wundt nimega, kes lõi laboratooriumi psühholoogia uurimiseks. Psühholoogia- esindaja puudub, palju erinevaid- käitumine (ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulem)
NT:kui klassi tuleb uus õpilane, siis tema ei saa temaga sõbraks ja võib ruttu tema peale närvi minna. Normaaljaotuse kõver määrab inimese iseloomujoonte/saavutuste järfi rühmadesse. NT:määramine hinnete järgi,spordi tulemuste järgi,koolis aktiivsuse järgi IQ-Vaimse võimekuse testitega mõõdetud intelligentsustaseme numbriline väljendus. Perekonna statiline meetod-eri astme sugulaste sarnasuse uurimise meetod. Hippokrates-Vana-Kreeka filosoof, käis välja kehamahlade teooria ja pani aluses hippokraatese vandele,vanna,mille peab välja andma iga arst W.M.Wundt-saksa päritolu filosoof,kes leiutas katseseadmeid.
PSÜHHOLOOGIA 1. Psühholoogiateaduse def. teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia käsitleb psüühika olemust, selle arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. 2. Teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, rajas Leipzigis esimese psühholoogialaboratooriumi. Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikul uurimismeetoditel ja saadud tulemusi on võimalik kontrollida. 3. Kehamahlade teooria Hippokrates, kehamahlade iiteooria kohaselt määrab inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Arvati, et kehamahlu toodab aju. Kehamahlade nimetuste järgi on saadud tänapäeva temperamenditüüpide nimetused (veri sanguis sangviinik, lima flegma flegmaatik, must sapp melas chole melanhoolik, sapp chole koleerik) 4. Humanistlik psühholoogia rajajad Carl Rogers ja Abraham Maslow.
kehapool ülearenenud. Nägu munakujuline, lõug tugev, Nina tömp. Luustik-lihastik tugev. Käed-jalad lühikesed. Kaal vastab pikkusele. Pükniku tüüp lai ja ümar, kõhu ümbermõõt ületab õlgade ümbermõõdu. Nägu ümar, otsmik arenenud, mõõdukalt kõrge ja kauni kumerusega. Lihastik mõõdukas, luustik nõrk, õlad kitsad, jäsemed nõrgad ja väikesed. Kalduvus tüsenemisele Segatüüp kuulub ühtede tunnuste järgi ühte, teiste tunnuste järgi teise tüüpi 2. Kehamahlade teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. 3. Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega
ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises, kognitiivne psühholoogia. Tööstuspsühholoogia- Vaatlus- uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Võrdlev psühholoogia- psühholoogia ja zooloogia piirialal paiknev teadus, mis uurib loomade käitumist ja psüühilisi protsesse. 2. Väited Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. -ÕIGE Hippokrates'e kehamahlade teooria on tänapäeval kasutu.- Vale / (+ Hippokrates'e kehamahlade teooriat tuntakse ka tänapäeval) Vabade assotsiatsioonide meetodit kasutab tunnetuspsühholoogia.- Vale (+ psühhodünaamiline psühholoogia) Unenägude analüüs on iseloomulik psühhodünaamilisele analüüsile.- Õige Katse ja eksituse meetodit kasutatakse humanistlikus psühholoogias. Vale (+ biheiviorismi) Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. Vale (+ humanistliku psy)
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias
Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp
sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele; kognitiivne psühholoogia (Jean Piaget) uuritakse info vaimset töötlemist; psühhobioloogia (erinevad teadlased) seletatakse käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia kui teaduse ajalugu. psühholoogia algeid leiame juba antiigist ja mis seostub nii Hippokratese, Galenose kui Aristotelese nimega. Nad töötasid välja kehamahlade teooria, mille järgi saab väita, milline on inimese temperamenditüüp. Tempramendi määravad inimese põhimahlad veri, lima, must sapp ja sapp. See, milline neist on ülekaalus, on ka selle inimese temperamenditüüp. Praeguse psühholoogia algust arvetatakse 1879. aastast, kui Wilhelm Wundt lõi Leipzigis laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Uurimustöödes kasutas teadlane introspektsiooni e. sisevaatluse meetodit.
Temperamenditüübid Anti Väli Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja
vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temperamendi määramine keha põhimahlade järgi. (veri, sapp, must sapp, lima) . Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal psühholoogiliste fenomenide uurimise. 4. Psühholoogia on tihedalt seotud teiste teadustega, nt. arstiteadusega, filosoofiaga, ka pedagoogikaga (koolipsühholoogid) ja isegi tehnikateadustega (tööstuspsühholoogia). Siiski säilib igal teadusharul oma eripära uurimisobjektide ja meetodite näol. 5
SEISUNDID Aisiting, taju, mõtlemine väsimus, igavus temperament, iseloom, võimed mälu, fantaasia, tunded, tahe rahulolu, lõbusus, kurbus oskused, vilumised harjumused. Psühholoogia- teadus, mis uurib psüühikat ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. Psühholoogiateaduse algeid võime leida juba antiigist. Need seostuvad eelkõige Aristotelese, Hippokratese ja Galenose nimega. Kehamahlade teooria põhikontspetsioon seisneb väites, et inimese temperamendi määravad keha põhimahlad: veri, lima, must sapp ja sapp. Milline neist on ülekaalus, selline on ka inimese temperamenditüüp. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia algust arvestatakse 1879.aastast, kui saksa teadlane Wilhelm Wundt lõi Leipsigist laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. Oma uurimistöödes kasutas teadlane sisevaatluse meetodit e. introspektsiooni.
*Vaatlus-uuritava objekti sihipärane jälgimine faktide kirjeldamiseks ja üldistamiseks,sõltub vaatleja isiksusest,hoiakust ja väärtustest *Küsitlused-küsitakse arvamust mingi konkreetse asja kohta ja tulemused üldistatakse,väga tähtsad arusaamade selgitamisel. *Testid-mõõdetakse isiksuse omadusi/võimeid,kindel küsimuste arv,tulemused skaalal 2. Vanakreeka arst Hippokrates ja kreeka-rooma arst Galenos töötasid välja kehamahlade teooria,mille järgi määravad inimese temperamendi keha põhimahlad Veri(sanguis sangviinik)-tugev liikuv tasakaalustatud tüüp; Lima(flegma flegmaatik)- inertne e liikumatu tüüp; Must sapp(melos chole melanhoolik)-nõrk vägatundlik keskkonnale reageeriv; Sapp(chole koleerik)-tugev liikuv tasakaalustamata tüüp.Tänapäeval lähtutakse temperamendi tüüpide määramisel närviprotsesside liikuvusest,tasakaalustatusest ja jõust e tegevusest. 3. Närvisüsteemi stuff
ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu. Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus. Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma. 1.Teaduslikud teadmised(välja töötatud teoreemid, def. valemid,; phyt. teoreem, kehamahlade teooria) 2. Argiteadmised( elutarkus(äikesega ära uju), vanasõnad(käbi ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2.aprioorsed-teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised(ajaarvamine,liikluseeskirjad, kell, enamus matem, teadmisi, gramm,)
Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Antiik-Kreeka teadusele on iseloomulik teoreetilise poole tähtsustamine praktilise ees filosoofilisus (hüpoteeside ja teooriate rohkus) ning inimese kesksus. Üldiselt teadus üsna ratsionaalne. Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas Pythagoras universumi võtmeks arve, heliotsentriline maailmapilt; Platon idealist, geotsentriline maailm. Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. Empedokles ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. Pythagoras universumi võti on arvud. Püüdis leida kosmoses geomeetriat, heliotsentriline maailmapilt. Mõistete täpne defineerimine. Hippokrates lõi kehamahlade teooria
Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia algeid võib leida antiikajast (Aristoteles, Hippokrates, Galeos). Kehamahlade teooria inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Ekslikult arvati, et kehamahlu toodab aju. Nende kehamahlade järgi on saadud tänapäeval tuntud temperamenditüübi nimetused : · veri sanguis sangviinik · lima flegma flegmaatik · sapp chole koleerik · must sapp melaschole melanhoolik Psühholoogia teoreetilised suunad Eristatakse mitmesuguseid teoreetilisi suundi (ehk koolkondi). Igal suunal on inimesest oma arusaam.
On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77. Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: Alfred Adler (1870-1937) , Karl Gustav Jung ( 1875-1961), Erik Erikson (1902-1994) 78
a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Melanhoolik on kergesti solvuv vaikse häälega, liigutused vaoshoitud, väljendusvaese miimikaga
TEMPERAMENDITÜÜBID Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ... "PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja
*Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaalukas. sapp(chole) koleerik tugev, liikuv, tasakaalustamata. must sapp(melos chole) melanhoolik nõrk, tundlik, keskkonnale reageeriv. lima(flegma)- flegmaatik inertne, liikumatu. Sangviinik Sangviinikut iseloomustab kõrge reaktiivsus,reageerib ümbrusele elavalt. Miimika on ilmekas, väljendusliigutused intensiivsed. Näoilme järgi võib kergesti otsustada, milline on tema meeleolu ja suhtumine teistesse inimestesse
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut?
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele
Temperameditüübid Isiksusepsühholoogias uuritakse inimeste üksteisest eristavaid omadusi, lisaks ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainulaadse isiksuse. Samuti uuritakse, millised on isiksust mõjutavad neurobioloogilised või keskkondlikud tegurid, ning kuidas saaks inimese isiksust kõige objektiivsemalt ja täpsemalt hinnata (Kiis). Esimesed arutelud inimese isiksuse kohta peeti ja avaldati antiikmaailmas, Kreekas. Esiteks, Hippokratese (460-370 eKr) kehamahlade teooria, mille kohaselt tulenevad inimese meeleolud, käitumine ja tunded neljast keha poolt toodetavast vedelast ainest ehk mahlast: veri (sangviinik), lima (flegmaatik), kollane sapp (koleerik), must sapp (melanhoolik) (Kiis). Sangviinikud on organiseerimis- ja teovõimelised, elavad ja aktiivsed. On lõbusad, elurõõmsad, energilised ja asjalikud. Õppetöös on nad iseseisvad ja sõltumatud. Nende intellekt on paindlik, nad võivad oma tähelepanu
o Temperament See on kaasasündinud Avaldub erandolukorras Iseloom kujuneb temperamendi baasil elu jooksul Iseloom avaldub igapäevases elus o 4 klassikalist tüüpi Sangviinik Sangvis Veri Selle elemendiks tuli Keevavereline Koleerik Chole kollane sapp Elemendiks õhk Haigused tulevad kehamahlade (veri, kollane sapp, lima) paigast äraoleku tõttu Flegmaatik Flegma Lima Elemnediks maa Melanhoolik Melas Must sapp Elemendiks vesi o Ivan Pavlov jagas tugevuse, tasakaalu ja kiiruse kaudu (tasakaalustatus ehk kui kiiresti endast välja lähed) Sangviinik Tugev tasakaalustatud tüüp
II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine - (veri) flegmaatik (rahu) - phlegmatic (lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977) · Sheldon, William H. (1940) The varieties of human
II Näited isiksuse püsiomaduste kontseptsioonidest · Hippokrates (460-377 e.K) - ainete kvaliteedid: tuli (soojus) vesi (vedelus) maa (tugevus) õhk (külmus) inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus · Galenos (129 -199 p.K) - temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu temperamendi tüübid: koleerik (ärritus) - choleric (kollane sapp) melanhoolik (masendus)- melancholic (must sapp) sangviinik (optimism) - sanguine - (veri) flegmaatik (rahu) - phlegmatic (lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977) · Sheldon, William H. (1940) The varieties of human
Töötan pideva edasi arstiteaduse vallas ja aitan igati kaasa selle arengule. Olen aus ja omakasupüüdmatu oma ametivendade suhtes ega solva nende väärikust. Annan ametikaaslastele nõu ja vajaduse korral pöördun ka ise abi saamiseks nende poole. Kui ma seda vannet pean, siis saatku mind edu arstikunstis ning austus kõigi inimeste silmis, kui aga murran vande ja võetud tõotust, juhtugu minuga vastupidine. Kohustun seda vandetõotust täitma kogu oma eluaja. Tema õpetus oli rajatud "kehamahlade" teooriale. Selle õpetuse järgi tekivad hingelised ja füüsilised haigused siis, kui organismi nelja peamise mahla (sülje, vere, kollase ja musta sapi) tasakaal on rikutud. Kindlate käitumisreeglitega, kasutades iiveldust esile kutsuvaid vahendeid, dieeti, ravimtaimi ja aadrilaskmist, võib haige vaevusi leevendada. Enne ravi alustamist taimedega, mis omadustelt olid soojad, niisked, külmad või kuivad, pandi diagnoos. Selgitati välja, milliseid
ole igas koolis, ja kus ka on, siis ehk mõni üksik. Kui õpetaja ebaõiglus esineb koolis korduvalt, on see seotud konkreetsete inimestega, kellele oleks nõuandeid, toetust või isegi koolitust vaja, et ta õpiks eksinud õpilastegagi suhtlema tema väärikust alandamata. 9.Temperamendi teoreetilisi käsitlusi Antiik-Kreeka arst Hippokrates uuris temperamenti V-VI saj. E.m.a. ; ja Rooma arst Claudius Galenos mitu sajandit hiljem. Nad töötasid välja nn kehamahlade teooria, millest temperament lähtub: veri, lima, must sapp ja kollane sapp. Siit tulevad nimetused sangviinik(rõõmsameelne, optimistlik ja hea suhtleja), flegmaatik(rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik), melanhoolik(tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega) ja koleerik(ägestunud, ärritunud, impulssiivne ja arutu). R. Steineri(oli Austria esoteerik ja filosoof, kirjandusteadlane,
Nii kuulub sinna see, millest me parajasti mõtleme. 2.eelteadvustatud tasand- seal paiknevad meie mälestused ja teadmised. Neid on suhteliselt kerge meenutada-st tuua eelteadvustatud tasandilt teadvustatud tasandile. 3.alateadvus(ihad, surmatung, hirmud)- See osa mõjutabki meie käitumist, ehkki me pole sellest teadlikud. Nii tekitavadki allasurutud soovid ja ihad meis ärevust ning pinget(see tulebki vist) 35.Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamenditüübi määrab ülekaalus olev kehamahl(veri, lima, kollane sapp, must sapp, ) 36.Osata kirjeldada minapilti- Olen suuteline elama täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele.Ma õpin vigadest, pean end otsusekindlaks inimeseks. Olen võimeline vastutama oma tegude ja tunnete eest,Huvitun paljudest asjadest, samuti on mul endast selge arusaam. Usun ,et enamus inimesi on valmis aitama ning võtan teisi inimesi sellistena nagu nad on
kujutama ringikujulisena nii pandi alus heliotsentrilise maailmapildi kujunemisele. Demokritos (atomistlik teooria) leidis, et on olemas muutumatud osakesed aatomid. Need on väga väikesed ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Hippokrates ,,elu lühike, kunst pikk". Hippokrates oli ühelt poolt väga konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat. Kehamahlade tasakaalustatuse teooria (nn humoraalteooria). Hippokrates leidis, et inimeses ja kõiges elavas, peab olema algelementide roll suur st inimene on kui mikrokosmos. Neljale elemendile tulele, õhule, veele ja maale vastanuksid elusorganismis vastavad neli kehamahla veri, kollane sapp, flegma (lümf) ja must sapp. Sellel teoorial omakorda põhines 4 kehaehituse tüüpi (sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud, melanhoolikud). Humoraalpatoloogia ütleb, et haigused on nö tasakaaluhäire.
Kõiki intelligentsuse tasandeid (tunnetust, kõnet, motoorikat, sotsiaalset suhtlemist) iseloomustab madal arenguaste. 9) Psühholoogilise arengu häired algavad imiku- või lapseeas. Tavaliselt on häiritud kõne, ruumitaju või motoorika. Lapse kasvades jäävad need häired nõrgemaks. 10) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired siia alla kuuluvad aktiivsus- ja tähelepanuhäire, kiindumishäired jms. 48) Vanakreeka arst Hippokratese kehamahlade teooria Inimese temperamendi tüübi määrab ülekaalus olev kehamahl. Veri sanguis SANGVIINIK Lima flegma FLEGMAATIK Sapp chole KOLEERIK Must sapp melas chole MELANHOOLIK Suhtlemisoskust annab õppida. Suhtlemisoksus võib sõltuda ka temperamenditüübist. Paljud haritud inimesed võivad olla väga ülbed võrreldes vähemharitutega.
emotsionaalne tasapind...jt. *Soolised ja ealised iseärasused vanematel mälu vähenemine, soolte lupjumine jms . Sotsiaalne allstruktuur: *Isiksuse sotsiaalne kogemus elujooksul omandatud kõik teadmised, oskused, vilumused, harjumused *Isiksuse suundus väärtusorientatsioon-kuhu pole isiksus tahab minna, mis väärtustest isik kinni hoiab. Isiksuse teooriad: I grupp: Kehaehitusega seotud isiksuse teooriad[hippokrates; 1)Kehamahlade teooria Tuli-soojus(sangviinik); Õhk külmus(flegmaatik); Vesi Vedelus(melanhoolik); Maa- tugevus(koleerik)] 2)Isiksuse tüpoloogia(3 põhitüüpi ja 1 segatüüp) : 1)asteetiline ehk sale tüüp 2)Atleetilis-muskulaarne tüüp 3)pükniku tüüp(lai ja ümar) 4) Segatüüp ENESETEADVUS JA MINA-PILT, NENDE KUJUNEMINE MINA isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega
mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ ning psüühika on ajutegevuse avaldus. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri), kehamahlade tasakaal, koostise häired ning selle taastamine. Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni. *vt lisaks pdf Temperament Galenos (130-200 eKr) tugines põhiseisukohtades Hippokratesele. Vaimuhaiguste põhjused pole deemonites. Põhjused nt kehalistes haigustes, elundite kahjustustes, mis häirivad ajutegevust
situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjandusžanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt). Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) – iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. Frenoloogia (F.J. Gall) “Etoloogia” (J.S.Milli “täppisteadus inimloomusest”, mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A
1. Millega tegeleb psühholoogia teadus? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. Mida tähendab kehamahlade teooria? Selle teooria kohaselt määravad inimese temperamendi tema kehamahlad: veri (ld k sanguis), lima (kr k flegma), must sapp (kr k melas chole) ja kollane sapp (kr k chole). Vastavalt sellele, milline kehamahladest on ülekaalus, on ka inimese temperament. Kehamahlade võõrkeelsetest nimetustest on tuletatud ka tänapäeval kõne all olevad temperamenditüübid sangviinik, flegmaatik, melanhoolik ja koleerik 3. Millise sündmusega algas teadusliku psühholoogia areng? Psühholoogia kui teaduse algusaastaks peetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigis psühholoogialabori ning hakkas esimesena järjekindlalt ja plaanipäraselt katsete abil uurima inimese psüühikat 4. Millised psühholoogia harud on olemas?
A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr.k hysteron emakas) seostas emakaga. Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega (kollane ja must sapp, lima, veri). Vaatlustulemuste üleskirjutamine ja katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia. Psüühilisi häireid seostati vaimude ja saatanaga, kes oli inimese kehasse läinud ning seda ekspluateerima hakanud ("kurjast vaimust vaevatud"). Vastavalt sellele valiti ka meetodid, mida kasutati inimese ravimiseks inimese piimnamine eesmärgiga ajada saatan kehast välja. 1660. a
jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri annab kehale soojuse, kollane sappkuivuse, musta sapp niiskuse ja limakülmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus.
Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus. Arendas välja kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimese omadused välja neljast kehamahlast. Veri- annab kehale soojuse, kollane sapp-kuivuse, musta sapp- niiskuse ja lima- külmuse. 4. I. Pavlov temperamendi käsitlus. Närvisüsteemi jõud seisneb selle võimes taluda tugevaid ärritajaid. Erutus- ja pidurdusprotsesside vahekord näitab närvisüsteemi tasakaalu, nende vaheldumise iseloom aga selle likviitsust .Tingitud reflekside väljakujunemise kiirust ja kergust väljendab närvisüsteemi dünaamilisus.
· Soolised ja ealised eriärasused Sotsiaalne allstruktuur: · Isiksuse sotsiaalne kogemus teadmised, oskused, vilumused, harjumused. · Isiksuse suundus väärtusorientatsioon · Isiksuse teooriad: o I grupp teooriaid kehaehitusega seotud isiksuse teooriad: Hippokratese ,,Kehamahlade teooria" nelja põhilise elemendi põhjal seletatuna: tuli soojus, õhk külmus, vesi vedelus, maa tugevus, sangus veri (soe inimene sagviinik), flegma lima on külmus (flegmaatik külm inimene), must sapp (sapine inimene), melanhoolik (kurvameelne, tõrges), cole - kuivik E. Kretschemeri ,,Isiksuse tüpoloogia 3 põhitüüpi ja 1 segatüüp
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine
Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potenstsiaali ei kahjusta õhe omaduse “nõrk” tase. Temperamenditeooriad Vana-Kreekas oldi arvamusel, et kogu maailma kirev mitmekesisus tuleneb nelja ürgolluse-tule, vee, õhu ja maa- lõputuist kombinatsioonidest. Hippokrates arendas selle õpetuse analoogia alusel välja oma kehamahlade teooria. Selle järgi kujunevad inimeste omadused välja neljast kehamahlast. Sanguis- veri- annab kehale soojuse , chole- kollane sapp- kuivuse, melas chole – must sapp- niiskuse, flegma- lima- kõlmuse. Hippokratese vaated vastavad üllatavalt hästi tänapäeval üldist tuunustust võitnud sisesekretsiooni ja psüühika seoste käsitusele. Neli kehamahla iseloomulikud segud ehk kombinatsioonid kujundavad inimloomuse neli keskset tüüpi: Sangviinik-ülekaalus veri
mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega. - Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega bioloogias toimuv on seotud psüühikas toimumisega. - Häirete raviks soojad vannid, massaažid - Hüsteeria põhjuseks “liikuv” emakas (kr.k hysteron – emakas) idee, et hüsteeria on naiste haigus. - Vaatlused, katse luua vaimsete häirete klassifikatsiooni Keskaeg ja demonoloogia Eksortism – kurja vaimu välja ajamine. Kuradi üheks iseloomu omaduseks oli uhkus, mis tähendas et üheks
väljendusliigutuste omapäras. Suures osas pärilik ja kaasasündinud . Kaasaegses psühholoogias pööratakse temperamendi mõistele tunduvalt vähem tähelepanu, kuid paljude temperamendiomadustega seonduvad omadused on inimestele igapäevaelus Kalle Küttis 2011 17 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia kergesti arusaadavad. Neid kasutatakse sageli inimeste praktilisel iseloomustamisel. Näiteks Hippokratese kehamahlade teooria . Arvas, et temperamenditüübi määrab ära kehas valdav olev mahl, mida toodab aju kui sisesekretsiooninääre. VERI (sanguis)- SANGVIINIK- energiline, töövõimeline, tasakaalukas, keskendumisvõimeline hea suhtleja. Reageerib elavalt kõigele, mis tema TP paelub. Vilumuste omandamine ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist. Ekstravertne
Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba 19. sajandil (1879) rajas W. Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. · Kes kirjeldasid inimese temperamenditüüpe? Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad
Õpetus mahladest domineeris laias laastus(ja teatavate muudatustega) kuni 19. sajandini. Ateena (klassikalisel) perioodil tegutses Hippokrates (elu lühike, kunst pikk). Hippokrates oli ühelt poolt vägagi konkreetne, mis puudutas arstipraksist, otsides kõigile sümptomitele seletust konkreetsetest igapäevastest asjadest ning eitades filosoofiat (on öeldud, et Hippokrates lahutas meditsiini ja filosoofa). Siiski tuli filosoofia mängu, sest ka Hippokrates ei suutnud hoida kõrvale kehamahlade tasakaalustatuse teooriast, temagi leidis, et inimeses ja kõiges elavas peab olema algelementidel suur roll inimene kui mikrokosmos. Oli natuurfilosoof, tõi meditsiini induktiivse meetodi (tuletamine üldiselt üksikule). "Hippokratese kogumik" 72 tööd (vaieldakse küll selle üle, millised Hippokratese enda omad). "Aforismid" meditsiin on lisamine ja äravõtmine. "Epideemiad" käsitleb laialt levinud haigusi (mitte ilmtingimata nakkushaigusi) leevendada, mitte kahjustada
ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. - Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. - Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjanduszanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende postuleeritud seos "kehamahladega" (must sapp, kollane sapp, lima, veri). - Füsiognoomia (Aristoteles ja tema järgijad; Lavater) iseloomu seostamine välimusega, eriti näojoontega. - Frenoloogia (F.J. Gall) - "Etoloogia" (J.S.Milli "täppisteadus inimloomusest", mis uurib igapäevaseid teadmisi; McDougall; A.Bain [emotsioon,
eetika ning loodusteaduste e füüsika haru. Kuulsaim tegelane siinkohal on Platon, kelle kaldumist idealismi seletatakse sooviga luua ideaalset ühiskonda. Töödes Riik ja Seadused käsitleb ühiskonda stratifitseeritult. On neli klassi valitsejad, filosoofid, sõdurid ja rahvas. Süsteemi kindlustamiseks kasutati nn ,,õilist valet", mille kohaselt jumalad olevat loonud nelja sorti inimesi - kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid (vt edaspidi juttu tulevat kehamahlade teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser Justinianus I sulges Ateena filosoofiakoolid aastal 529)
Persona= mask (kr, lad) Kas isiksus kui sotsiaalne ,,mina" teiste jaoks, mida inimene näitab välja varjamaks oma tõelist ,,mina" või sümbol, mis annab aimu tõelisest ,,minast"? Indiviid ei võrdu isiksus. Indiviidist isiksus saaks, peab indiviid läbima arengu. Kui areng on takistatud, siis ei arene välja harmooniline, normaalne isiksus. Isiksuse teooriad: *anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad määravad ära isiksuse- kuidas on arenenud vedelike süsteem- sellega määrab ära isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - füsiognoomiline teooria (Lavater)- - frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus käivad käsikäes. *psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon!
NB! Indiviid on isik oma demograafiliste-sotsiaalsete tunnustega – nt nimi rahvastikuregistris mingi kood jne. Isiksus on aga see, kellel on oma individuaalne psühholoogiline mina. Isikud on isiksused – iga indiviidi taga kehastub tema psühholoogiline käitumine aga mõisted pole identsed (!). Iisksuseteooriad võib jagada suurtesse rühmadesse: - anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria o kehaehituse teooria - psühhodünaamilised tunnusjoonte teooriad (milliseid vajadusi isksus järgib jne). Eristatakse nelja temperamenditüüpi - sangviinik, koleerik, flegmaatik ja melanhoolik. Sangviinik on seltsiv, suhtleja, jutukas, elav, liidriomadustega. Flegmaatik on passiivne, aga hoolas ning mõistlik, rahumeelne, enesekontrolliga, kindlameelne. Melanhoolik on
Hippokrates (460-377eKr) – ainete kvaliteedid: Tuli – soojus, vesi – vedelus, maa – tugevus, õhk – külmus. Inimese omadused ja kehamahlad: sanguis - veri soojus flegma - lima külmus chole - kollane sapp kuivus melas chole - must sapp niiskus Galenos (129 -199 p.K) – temperament temperamentum (segu) - kehamahlade segu Temperamendi tüübid: Koleerik (ärritus) – choleric. Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri. Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima. WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977): Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes?
ERINEVUSTES? Kuid see on siiski jäänud vaid hüpoteesiks, ja ei ole veel lahendust leidnud. Uurimused jätkuvad. NB! indiviidisiksus Indiviid on geofraaviline ja bioloogiline mõiste, tal on oma nimi, sugu, elukoht jne. Kui indiviidi areng on häiritud, siis ei arene välja harmooniline, tsiviliseeritud, normaalne isiksus välja. Võib jääda arenemata ja jääda alaarenenuks. Isiksuse teooriad (ajalugu) · anatoomilis-füsioloogilised tunnusjoonte teooriad o kehamahlade teooria (Hippokrates) koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (LOE, kes on kiire, tasakaalustatud jne) o kehaehituse teooriad somatotüüpide teooriad (Sheldon, Kretschmer) füsiognoomiline teooria (Lavater) frenoloogia (Gall) · psühhodünaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, AnnaFreud):motivatsioon!
annaabi.ee 
