Temperamenditüübid - lühikonspekt (0)

5 VÄGA HEA

TEMPERAMENDITÜÜBID
Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ...
"PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD
Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik , flegmaatik . melanhoolik , koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi.
Temperament on üks selgemalt avalduvaid isiksuse omadusi. Ta ilmneb inimese igapäevases käitumises, kõnes, liigutustes ja näoilmes. Mõne inimese kohta võib öelda, et ta on temperamentne, teise kohta mitte. Tuleb väljal, et ühel inimesel on temperament olemas, teisel aga mitte. Mõistagi see niimoodi ei ole - igal inimesel on oma temperament, oma temperamendiomadused ja temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte.
Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne.

Temperamenditüübid.
"PSÜHHOLOOGIA"
Neli väga selgepiiriliste temperamenditüüpidega sõpra jäid teatrisse hiljaks. Kuidas nad selles situatsioonis käituksid? Koleerik hakkas piletikontrolöriga vaidlema . Ta püüdis veenda, et teatri kell on ees ja et ta kedagi saali sisenemisega ei sega; piletikontrolöri kõrvale tõrjudes püüab ta oma kohale pääseda. Sangviinik mõistis kohe, et saali ei laste, kuid ülemisele rõdule on võimalik pääseda; ta jooksis trepist üles. Flegmaatik, nähes et saali ei lasta, mõtles: "Esimene vaatus pole kunagi huvitav. Lähen seniks kohvikusse ja ootan vaheaega." Melanhoolik ütles: "Mulle ei vea kunagi. Üle hulga aja jõudsin lõpuks niikaugele, et tulin teatrisse ja seegi kord ebaõnnestunult." Ning sõitis koju tagasi.
Koleeriline temperament.
I. Pavlov arvab , et koleerilise temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas, tema tegevuses ja elamustes võib märgata tsüklilisust. Tundes jõu ja energia ületulva andub ta kergesti mõnele üritusele, laseb end tervenisti kaasa haarata, on valmis ületama ja tõepoolest ületabki mistahes raskusi ja takistusi teel eesmärgile. Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine.
Sangviiniline temperament.
Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks . Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid , mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist pisiasjade kallal ja kannatust. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega . Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti. Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust .
Flegmaatiline temperament.
Flegmaatik on rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik töömees. Tal on kerge jääda rahulikuks isegi rasketes elusituatsioonides. Teda on raske naerma ajad, vihastada või kurvastada. Miimika on napp , tundmused avalduvad vaoshoitult, liigutused ja kõne on aeglased. Tal on kerge valitseda oma meeleolusid, rangelt kinni pidada väljakujunenud olukorrast ja töösüsteemist. Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega.
Melanhoolne temperament.
Melanhoolset tüüpi inimene on tagasihoidlik , erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel. Talle on iseloomulik emotsionaalne reageering ka tähtsusetule sündmusele, kui see puudutab tema isiksust. Ta on vähese töövõimega, ei taha endale võtta ülesandeid, kardab ,et ei saa nendega hakkama. Ta on kartlik ning vähimgi raskus sunnib teda tegevusest loobuma.
Ta on mõnevõrra endassesulgunud, väheseltsiv, taktitundeline. Ta suudab väga hästi tabada ja mõista üksikasju inimeste käitumises, suhtlemises, ümbritsevas elus, samuti kunstis, kirjanduses ja muusikas.
Kuid siiski võib eri tüüpi inimestel eri olukordades tekkida ühed ja samad seisundid. Näiteks: koleerikul tekib iga kord vihapuhang, kui talle tehakse terav märkus, eriti kui see puudutab tema enesearmastust. Flegmaatik aga võtab ühekordse märkuse rahulikult vastu. Kui see aga (kas või naljana tema aadressil) pidevalt kordub, saabub lõpuks hetk, mil see kutsub esile niisama tugeva vihapuhangu kui koleerikul.
Sedasama võib öelda masenduse ja ebakindluse kohta. Koleerikul tekib see tugeva üleväsimuse korral, kui ta oma jõuvarusid üleliia kulutab , s o pärast kauakestvat pingelist tegevust, sellal kui melanhoolikul tekib samasugune seisund ühekordse terava, tugeva ärrituse mõjul või elutingimuste ja sotsiaalsete suhete põhjaliku muutumise korral.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 41 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

41 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

likoor Õppematerjali autor

Ülevaade psühholoogiast

temperamenditüübid temperament koleerik flegmaatik sangviinik temperament

Sarnased õppematerjalid

odt

Temperamenditüübid

teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn puhtaid tüüpe esineb üliharva, me kõik oleme segu nendest tüüpidest, lihtsalt mõni või mõned on domineerivad, nii võib olla sangviiniline koleerik või koleeriline flegmaatik jne. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. Ta on valmis pidevalt tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused

Enesehindamine

docx

Mis on temperament?

Mis on temperament? Temperament on isiksuse omadus. Temperament jaguneb: sangviiniks, flegmaatiks, melanhooliks ja koleeriks. Temperament on küllalt aktuaalne teema, et seda puudutada, sest see on üks enam levinud isiksuse omadus. Temperament avaldub inimese igapäeva käitumises, kõnes, näoilmes ja liigutustes. Seega on seda lihtsam uurida, kui mõnda muud isiksuse omadust. Aga mis on siis ikkagi temperament? Kuidas eristatakse erinevaid temperamenditüüpe? Järgenv töö jaguneb kaheks osaks, esimeses üritan selgusele jõuda, mis siis ikkagi on temperament ning teises tutvustan erinevaid temperamendi tüüpe. Mis on temperament? Temperament on üks selgemini avalduvaid isiksuse omadusi. Arvatakse, et temperament avaldub ainult osadel inimestel, kuid see pole tõsi. Temperament on olemas igal inimesel, kuid erinevate omadustega

Psühholoogia

doc

Temperament ja iseloom

TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Melanhoolik on kergesti solvuv

Psühholoogia

doc

Temperamenditüübid

Temperamendi tüübid Sangviinik Sangviinilise temperamendiga inimese puhul oleks heaks näiteks Mary Poppins. Mary Poppinsile on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega ning ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega. Seda kõike näitab asjaolu, et ta töötab lapsehoidjana ning kuigi ta on mõnevõrra kärsitu, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel. Samuti vajab ta pidevalt tegevust, et ennast aktiivsena hoida. Talle meeldivad igasugused vaidlused ja võistlused, sest ta teab, et on teistest targem ning talle meeldib seda välja näidata. Näiteks nähvas Mary alati Jane'le ja Michael'ile mõne nende tobeda küsimuse peale ning Mary oli alati see, kellele jäi viimane sõna. Antud tegelaskuju kõneleb üsna kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tema huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti ning ta reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust. Tema jaoks on oluline see, mis o

Psühholoogia

doc

Eetika koodeks

KUTSEEETIKA EETIKA - 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljen

Ärieetika

docx

Inimese areng

uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline, kihiti. 6. Kuidas ja mille alusel jagunevad refleksid? a) Tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (neelamine, hingamine, aevastamine jne). b) Tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed jne). 7. Nimeta (Hyppokratese ja Galenose järgi) temperamenditüübid! Missugused omadused on nende temperamentide omajatel?  Koleerik (kr. k chol‘ - sapp kergesti ärrituv) temperamendiga inimene on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja.  Sangviinik(kr. k sanguis - veri keevavereline) temperamendiga inimene on elav ja

Bioloogia

docx

Psühholoogia terve aasta konspek

Psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psüühika püüab aidata inimesel lahendada eluprobleeme ja kujundada pingevaba käitumist. Teadvus jaguneb teadvuseks ja alateadvuseks psüühilisteks nähtusteks. Psüühiline nähtus jaguneb psüühilised protsessid, psüühilised seisundid, psüühilised omadused. Jaotuse aluseks on võetud psüühiliste nähtuste ajaline kestvus, psüühilised protsessid on kõige lühiaegsem

Psühholoogia

doc

Psühholoogia - inimese erinevad tüübid

1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik tugev, liikuv, tasakaa

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid