Teadmise liigid (0)

1.Teadmine tuttavolek:om kellegi või millegagi kokku puutudes(ma teanmis on hambavalu,st ma olen seda tundnud ; ma tean seda meestjuba sellest ajast, kuita alles lihttöölineoli,st ma tundsinteda juba tollal; matean mida täh olla ebaõiglaselt süüdistatu,st ma olen selle läbi elanud)2.Teadmine kuidas: om tegevuse kaudu(matean kuidas pannkooke valmistatakse,st ma oskan neid valmistada;ma tean kuidas teha lipsusõlme,st ma oskan lipsusõlme teha)3.Teadmine-et:saab omandada lugedes või kuulates(ma tean, et päike õtuseb idast,; ma tean miks ta mind niii imelikult vaatas ; ma tean et Päike on Maale lähim täht)
Vaikiv teadmine- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb vilumustes, oskustes ja seda ei saa omand. ainult raamatutest, nt, oskus mängida mingit pilli. M.Polanyi- on olemas mõistete ja väidete abil väljendatav teadmine ning keele abil väljendamatu teadmine nt oskus rääkida meie emakeeles, oskus kõndida, kirjutada, hoida tasakaalu.
Teadmine- on põhjendatud tõene uskumus . Jah, võivad, sest tema arvates on teadmised küll inimeste mõttetöö vili, kuid nad moodaustavad justkui omaette maailma.
1. Teaduslikud teadmised(välja töötatud teoreemid, def. valemid,; phyt. teoreem , kehamahlade teooria) 2. Argiteadmised( elutarkus (äikesega ära uju), vanasõnad(käbi ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2. aprioorsed -teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised( ajaarvamine ,liikluseeskirjad, kell, enamus matem , teadmisi, gramm ,)
Ratsionalism : teadm,allik, Kõik telised teadmised pärin, mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. E kõik teadmised pärin kogemusest, mõistus onvaid abivahend järelduste tegemisel, R tunnetusmeetod, deduktsioon , E vaatlus , eksperiment , induktsioon , R kaasa sündideed, hing ei ole sündides tabula raasa , talle on mõistuse ideed kaasa sünd, kuigi mitte valmiskujul, vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda E inim, on sünd tabula raasa ja alels elu jooksul kujuneb ta tänu kogemusele selleks kes ta on. Rdescrates, Leibniz E Locke .
Descrates- selleks, et midgai väita, tuleb enne kindlaks teha iseenda olemasolu, kahtles kõiges ka enda olemasolus, mis tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta, jõudis järeldusele, et kui ta mõtleb on ta olemas.
Leibniz. F: pärinevad kogemusest, on loodusteadustest tehtud avastused ja seal kethivad reeglid, ei ole paratamatud ja üldkehtivad M: pärinevad mõistusestja inim kaasa sünd kuid mitte valmiskujul vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda, on matem ja loogika vallas tehtud avastused ja seal keht reeglid, isel on paratamatus ja üldkehtivus.
Eleakoolkond suur tähtsus seisneb selles et nad pü sitasid esimest korda näilisuse ja tegelikkuse küsimuse, elkl leidis et usaldada tuleb mõistust. Parim, ja Zen, eristasid kahte arusaama maailmast: arusaam tõeõpetuse j ärgi ja arusaama arvamuse järgi.
Ze. Apooria - lahendamatu olukord 1.Dihhotoomia(ei jõua kunagi punktist a-b, puhas loogika)2. Achilleus ja kilpkonn(a ei saa kunagi kilp, kätte)3. Nool (n ei saa olla paigal, liikumist pole).
Idee- asjade tõeline olemus, on igavene ja teda saab tunnetada vaid mõistusega, ideed moodustavad hierarhia mille tipus on heaolu. IM-tabame mõistusega,immateriaalne,ei muutu on põsiv ja seetõttu igavene(-tegelikkus)MM-tabame meeltega , materiaalne..me näeme asju, pidevas mutuumises.. koguaeg midagi tekib ja hävib..pole midagi püsivat(-näilisus).Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee, alguses elas hing ideede maailmas, sattudes muutuvasse maailma, tuleb kõik meelde mida ta teadis varem, me ei õpi midagi uut vaid õppimise läbi üksnes meenutame seda, mida teadsime varem.
Tõelised teadmised-teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised
Induktsioon-suure kogemus materjali põhjal järelduste tegemine e üldistamine.
Deduktsioon-mõnest kindlast eeldusest v’i aksioonist lähtudes loogilise järelduse tegemine.
Analüüt.ap.ots- otsused, mis ei sõltu kogemusest ja ei anan uusi teadmisi, vaid selgitavad olemasolevaid teadmisi nt kolmnurgal onkolm nurka
Sünt.aposterioos.ots-järgnevad kogemusele ja annavad meile uusi teadmisi nt mõned kehad onrasked.
Sünt.ap.ot-ots, mis on kogemusest sõltumatud, kuid annavad meile uusi teadmisi nt 2x2=4