LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Regulaarne liikumine ei ole mitte ainult kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
Referaat Tervis ja kehaline aktiivsus On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, s...
Temperament- närvisüsteemi om, mis näitab närbiprotsesside liikuvust, tugevust ja tasakaalustatust. Flegmaatik- rahulik, süvenenud, põhjalik, usaldusväärne. Melanhoolik- tundlik, ennast süüdistav, ei julge võtta riske, kõrge loovusega. Koleerik- püsimatu, tasakaalutu, agressiivselt reag, teisi süüdistav, tõeotsija,pealiskaudne, ustav, truu, ei mõtle, mida ütleb. Sangviinik- väljapoole suunatud, jutukas, kiire, taiplik, heasüdamlik, head juhid, paipoisid, mugavad, lubavad palju. Psühholoogia- hingeteadus inimese sisemaailmas toimuvatest protsessidest, käitumisest ja suhtlemisest. Sünnipärased eeldused- soo tunnused, kehaehitus, närvisüsteemi tüüp, org immuunsussüsteem, erivõimed. Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kald...
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
Toivo Jürimäe ,,Põhitõdesid tervise fitnessist" Kehaline aktiivsus mõjutab fitnessi, mis omakorda võib muuta inimest kehaliselt veelgi aktiivsemaks. Fitness mitte ainult ei mõjuta tervislikku seisundit, vaid tervislik seisund mõjutab nii igapäevast kehalist aktiivsust kui ka selle kaudu fitnessi taset. Fitnessi taset ei määra mitte ainult kehaline aktiivsus, vaid ka elustiil, keskkonnatingimused, geneetilised iseärasused jne. Kehaline aktiivsus. Selle all mõistetakse igasuguseid liigutusi, mida teostatakse skeletilihaste abil ja mille tulemusena energiakulu oluliselt suureneb. Selle alla mahub aktiivne puhkus, sportimine, kutsetöö, kodused tööd, s.o tegevused, mis tervikuna suurendavad igapäevast energiakulu. Sageli on treeningu eesmärgiks tervise parandamine. Võib olla ka teisi motivatsioone esteetiline, isiklik julgeolek, lõõgastumine jne. Harjutamine on vaba aja kehalise tegevuse üks vorm, mida tavaliselt teostatakse regulaarselt ...
KEILA GÜMNAASIUM 10 B INIMESE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Miniuurimustöö Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 1. Tervislikud eluviisid 4 2. Tervislik toitumine 5 Kokkuvõte 6 Uurimuse analüüs 7 Kasutatud materjalid 8 Lisa 9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks "Tervislik toitumine", kuna see teema pakkus mulle suurt huvi. Toidu tegemise juures hakkavad mõtted s...
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ...
KAS KEHALINE KASVATUS ON VAJALIK. Milline nõme küsimus. Ilmselt samaväärne on pärida, kas öösiti tuleb magada või kas söömisest on inimesele kasu. 20. sajandi vältel on kogunenud rikkalik faktiline materjal kehalise aktiivsuse vajalikkusest igas vanuses, normaalseks ealiseks arenemiseks, produktiivseks vaimseks tegevuseks, edukaks toimetulekuks tööl ja olmes, enneaegse vananemise vältimiseks, aga ka tervisehäirete raviks, eriti taastusraviks. Materjal põhineb meditsiinitehnikal, longitudinaaluuringutel, võrdlemaks eri vanuses ja erineva kehalise aktiivsusega kontingente, süvaeksperimentidel katseloomadega. Kõik see on kokku võetud mitmesse piiblipaksusesse köitesse. Igal juhul on kehalise aktiivsuse tõkestamine kooliõpilastel, kehalise kasvatuse piiramine ja selle tingimuste halvendamine sanoignorantsus. Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogem...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine...
MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID MOTIVATSIOON – üldine asjade kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab - vajadus - motiiv - eesmärk VAJADUSED - orgaanilised vajadused - funktsiooni ja füüsilise aktiivsuse vajadus - sotsiaalsed - vaimsed - esteetilised VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRK > VAJADUSE RAHULDAMINE VAJADUS > MOTIIV > PINGUTUS > EESMÄRGI MITTESAAVUTAMINE > FRUSTRATSIOON, KAITSEMEHHANISMID BILOOGILINE MOTIVATSIOON – tegutsemise eesmärgiks kehaliste vajaduste rahuldamine - valu vältimine - hirm - uni - nälg - janu - sugutung - uimastisõltuvus KULTUURILINE MOTIVATSIOON - arenguvajadus *uudishimu *tunnetusvajadus - tunnetuslik kooskõla ehk kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) KONTROLLKESE (Rottel, 1966) - sisemine: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus - väline: eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus MASLOW VAJADUSTE HIERAR...
Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
Tervisekasvatus lasteaias Küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga peetakse peamiseks abinõuks, kuidas hoida üleval füsioloogilist heaolu. Sama oluliseks tuleb pidada meis kõigis olemasoleva vaimu vitaalsust. Juba varasest east oodatakse lastelt kõrgeid intellektuaalseid võimeid jättes olulise tähelepanuta emotsionaalse ning sotsiaalse arengu, eeldades, et need tulevad iseenesest. Ent just vaimse tervise tugevus loob eeldused edaspidiseks koolieaks ja intellektuaalseks arenguks ning seda eelkõige läbi kujuneva enesetunnetuse- ning usalduse. Leian, et tasakaalu saavutamine füüsilise ja vaimse komponendi vahel on vajalik juba lapsepõlves, sest seal kujuneb arusaamine endast ja maailmast ning luuakse alus kogu edasisele arengule ja tervisele. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, ja seda mitte ainult õpetaja vaid ka lapsevanema näol -- vaid nende omavaheli...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põh...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused Kutseõpetaja KAKPM-1 Maie Saareots Laste ja noorukite ala- ja ülekaalulisus, selle reguleerimise olulisus ja võimalused. Artikli analüüs Reeli Rutens, magistritöö 4-kuulise füsioteraapia programmi ja toitumise jälgimise mõju keha koostisele ning kehalise võimekuse näitajatele 8–9-aastastel ülekaalulistel lastel 2015 SISSEJUHATUS Artikkel rääkis laste ülekaalulisusest mis on tõusev trend ning 21. Sajandil suur problem. Ülekaalulisus on kompleksne multifaktoriaalne seisund, mille üksteisega tihedalt seotud põhjustena võib välja tuua ülesöömist, füüsilist inaktiivsust, gen...
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele tervisele on märksa sügavam kui seda on tõestanud kõik eelnevad uurimused. Seetõt...
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
Lapse tervislik toitumine Lapse toitumine ja kehakaal · Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast · Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südameveresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Tervislik liikumine · Piisav kehaline aktiivsus on lapse hea enesetunde, kehalise arengu ja tervise aluseks · See, kui palju laps lisaks lasteaia või kooli võimlemistundidele kehaliselt aktiivne on, sõltub väga palju ka vanemate eeskujust ja hoiakutest · Treening peab lapsele olema nauditav ajaviide, mitte tüütu kohustus. · Soovitatav on liikuda 12 tundi päevas, võimalikult palju olla õues. · Hea on igasugune liikumine nii sportimine kui muu vaba aja tegevus. · Lasteaias, koolis ja kodus tuleb liikumist soodustada. · Tuleb valida lapsele meeldiv liikumisviis, näiteks m...
Geriaatria alused arvestus Jaanuar 2019 1.Mis on geriaatria?- gerontoloogia rakendus mis uurib vanuritele iseloomulike haigusi, haiguste ennetamist ja ravi. 2.Geriaatria eesmärgid- haigete funktsionaalsete seisundite, elukavaliteedi ja iseseisva toimetuleku parandamine(,rehabilitatsioon, taastusravi)seisundi ja toimetuleku säilitamine 3.Mida näitab elukvaliteet? - sotsiaalses, majanduslikus, psühholoogilises, vaimses, tervislikus ja ühiskondlikus mõttes, heaolu ja rahulolu, enesega toimetulek 4.Eakate peamised arsti poole pöördumise põhjused -jõuetus, väsimus, üksindus, kroonilide haigused unehäired, kognitiivsed ja psühhomaatilised häired, vererõhk, diabeet. 5.Mille poolest erinevad eakate ägedad seisundid keskealiste omadest? -Tihti esinevad eakatel ägedad haiguslikud seisundid ilma tüüpiliste sümptomaatikata- valu, palavik. 6.Mis on uriini inkontinentsus?- uriinipidamatus 7.Mis on deliirium ja selle võimalikud põhjused eakail...
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Janek Kõvask 11Õ Eesti rahvatantsud ja laulumängud: Rahvatantsu akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE....................................................................................................
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Spo...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14-1 Kristianna-Maria Haponen LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS Referaat õppeaines uurimis- ja arendustöö metoodika Juhendaja: Irma Nool Tallinn 2016 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................ 3 1.LASTE FÜÜSILINE AKTIIVSUS JA SELLE TÄHTSUS........................................4 1.1.Füüsilise aktiivsuse mõiste...............................................................................4 1.2.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE VÄLJANÄGEMINE LAPSEEAS..............................
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ14 Mari Lill EAKATE AKTIIVSUS Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS………………………………………………………………………...…3 1. LIHASJÕUD JA VAIMNE TERVIS……………………………...………….…….…...4 1.1. Lihasjõud…………………………………………………………………....4 1.2. Vaimne tervis……………………………………………………………….4 2. VANANEVA ELANIKKONNA LIIKUMISHARRASTUS JA SELLE EDENDAMINE……………………………………………………………………….……5 3. FÜÜSILINE AKTIIVSUS EAKATEL: KASUD JA KAHJUD…………………….…..6 4. EAKATE KEHALISE VORMISPÜSIMISE PROGRAMMI KOOSTISOSAD…….….7 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………. SISSEJUHATUS Mitte ainult arengumaades, vaid ka arengumaailmas kasvab üle 65-aasaste inimeste arv- neid on arengumaades 182 miljonit ning Läänes 145 miljonit. Vanurite hea enesetunde säilitamiseks ja nende üldiseks heaoluks tuleb neid ergutada, et nad säilitaksid oma liikumusharjumused. Lisaks sellele on ka juba majanduslikust ...
Vananemise protsessid. Inimese võimekus saavutab maksimumi 25ndaks eluaastaks. Kehalised võimed ja nende langus algab pärast 30ndat eluaastat. Vastupidavuserialadel algab langus 40aastaselt. Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaas...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Victoria Orav NT-11 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE TÄHTSUS NOORE ELUS Referaat Juhendaja: M.Veigel Tallinn 2010 2 Sisukord TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR.............................................................1 Noorsootöö- ja täiendõppe osakond............................................................................ 1 TERVISESPORDI JA TERVISLIKE ELUVIISIDE..................................................1 TÄHTSUS NOORE ELUS..........................................................................................1 Sisukord....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.....................................................................................
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Olümpiamängud Vana-Kreekas Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Olümpiamängude saamislood Olümpia pidustused olid algselt pühendatud Kreeka peajumalale Zeus'ile, mille raames peeti suurejoonelisi spordivõistlusi. Ajaloolased ei ole suutnud kokku leppida ühisele saamisloole, kuid "käibel" on mitmeid müüte. Üks müütidest räägib sellest, kuidas Idaiose Herakles tahtis tähistada ja kiita enda ning oma vendade tehtud töid võidujooksudega iga viie aasta tagant. Teine müüt pakub, et sellele pani aluse pooljumal Herakles, et tähistada oma võitu kuningas Augeiase üle, mida korraldati iga nelja aasta tagant. Kolmanda müüdi kohaselt pani pidustustele aluse Zeus ise, et tähistada võitu titaan Kronose üle. Samuti arvatakse, et jooksud loodi Olümpia ...
LAPS JA TOIT Referaat Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3 1. IMIKU TOITUMINE.......................................................................................................................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lap...
TREENINGU FÜSIOLOOGILISED ALUSED SPORTLIK TREENING -> Organismi süstemaatiline ja plaanipärane mõjutamine kehaliste harjutuste abil, eesmärgiga tõsta või säilitada sportlikku saavutusvõimet valitud alal. -> Treeningu mõju seisneb selles, et organism on võimeline kohanema erinevatele ärritajatele. Sportlik treening põhineb kolmel olulisel mehhanismil: 1. Üldise kohanemise sündroom 2. Superkompensatsiooniseadus + 3. Spetsiifilistetingitud reflekside ning nende süsteemide kujundamine 1. ORGANISMI KOHANEMINE - Spetsiifiline kohanemine vastavalt mõjuri iseärasustele (= kohanemine mingile kindlale ärritajale) - Mittespetsiifiline kohanemine e "kohanemine üldse" (= kohanemine üldistele ärritajatele) Spetsiifiline kohanemine = Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele. Nt: Higistamine kõrge temperatuuri puhul...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1. Treeningu printsiibid ja nende rakendatavus (2 tundi) 1.1.1. Printsiipide mõiste. Üldpedagoogilised printsiibid Teadlikkus – mida teha ja miks? Järkjärgulisus – järkjärguline treeningu koormuse ja intensiivsuse tõstmine, lähtumine pedagoogilistest reeglitest: „lihtsalt – keerulisele“, „kergemalt – raskemale“, „tuntul...
AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.) ...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
ISESEISEV TÖÖ KKSB.03.033. Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis (2AP) 2008/09 S Nimi, eesnimi Karmen Puidak Kuupäev 15. jaanuar 2009 a. Teema: Kinesioteraapia parema Achilleuse kõõluse osalise rebendi korral erinevatel haiguste etappidel 1. etapp. Akuutne periood (10 päeva pärast traumat) 2. etapp. Post-akuutne periood (11-30 päeva pärast traumat) 3. etapp. Taastav periood (1-3 kuud pärast traumat) Ülesanne: Koostada harjutuste näidiskava täiskasvanud inimesele Achilleuse kõõluse osalise rebendi nõuab sõltuvalt vigastusest ja taastumisest 4-8 nädalat immobilisatsiooni. Siiski tuleb arvestada ka sellega, et ka immobilisatsioonil võivad olla oma kahjulikud toimed ning selle vältimiseks võiks teha järgmisi asju: · Minimaliseerida immobilisatsiooni ning liikumispiirangute kestust · Hoida immobilisatsiooni ajal teisi kehaosasid vormis · Võimaluse korra...
Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine Eve Kikas Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne (haige) laps · Normareng ja patoloogiline areng · Inimeste (laste) klassifitseerimine: haiged ja terved · RHK 10 klassifikatsioonid · Probleemne laps on haige laps, õpetajad jt ei vastuta tema probleemide eest. Psühhopatoloogia, arenguline psühhopatoloogia ja kes on probleemne laps · Inimesed erinevad võimete ja isiksuse omaduste poolest, mida mõjutavad ka keskkonna tegurid (kasvatus, õpetus või selle puudumine) · Iga omaduse osas igas vanuses: keskmine ja sellest kõrvalekalded · Probleemi määratlemist mõjutavad: · Kui palju lapse käitumine erineb keskkonna normidest · Normid eri keskkondades erinevad, traditsiooniline- alternatiivne haridus, mida loetakse normiks · Kui palju lapse käitumine erineb vanuselistest normidest · Mis ühes va...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
Võimlemine Referaat 05.12.2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.............................................................................. 1 2.Aeroobika.................................................................................. 2 2.1. Tähtsamad aeroobikastiilid.....................................................................................2 3.Akrobaatika............................................................................................4 3.1. Harjutused...............................................................................................................4 4. Iluvõimeline...........................................................................................8 5. Vesivõimlemine.....................................................................................10 6. Kasutatud materjal..................................................................
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL KOKK Ave Kiiber TOITLUSTUSE ERIALAGA SEOTUD TERVISE RISKID Referaat Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2012 Sissejuhatus Toitlustussektor on üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid Euroopas. See on eriala, kus tuleb väga palju tähelepanu pöörata tervisele. Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid. ,,Toiduvalmista...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju. Aeroobikaks nimetame tänapäeval muusika saatel tsükliliselt korduvate harjutuste ja liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning l...
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
Aeroobse võimekuse mõõtmise meetodid Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
